RMK Matkatee Oandu- Kalmeoja lõik

Esimesel päeval hoidsin ma  tulist ahjunõud käes umbes paar minutit, enne kui sain aru, et kõrvetab. teisel päeval lõikasin noaga sõrme veriseks.
Kolmandal kallasin kohvimasinasse kohvi asemel kõrval purgist kassi krõpse.. ilmselgelt vajan ma puhkust..

Matkarada algab Oandust. Sellest, kuidas pääseda matkateedele, teen ma eraldi postituse. Ka Oandule ei saa ühistranspordiga, saab Altjale, mistõttu lisandub 3 km .

Ma tahaksin kindlasti kiita bussijuhti, kes viis meid Altjale. Kahjuks ei tea ma tema nime. Taisto liinid, heleda peaga keskeas mees. Kui kõik teeksid oma tööd sellise rõõmu ja pühendumisega, oleks maailm palju parem paik. Ja kui järele mõelda. Kui palju pingutust tegelikult vajaks rõõmus nägu, positiivne suhtumine, märkamine ja arvestamine..

Teoreetiliselt oleks võimalik Altjal ööbida ja hommikul vara alustada. Mina tulin esimese bussiga ja seetõttu alustasin rada Oandult kell 12.30. 
Aega läks tänu sellele, et ma ei olnud raja alguskohas kindel, Kuna ma olen valede märkide tõttu kõndinud liiga palju asjatuid kilomeetreid :), siis otsustasin enne kontrollida.
Aga oli õige küll. Ei pea minema Looduskeskuseni. Kohe tee ääres on suur värav sildiga Kõrve rada. Ja kui hoolikalt vaadata, siis ka vajalik valge- punane- valge märk.
Ja veel on seal Sõnade mets!! :)
Pakkige lapsed autosse ja minge Sõnademetsa mustikale :)

R. Ludlum Bancrofti strateegia

See raamat ei vääri tegelikult postitust. Tavaline ladusalt loetav põnevik.
Aga. Seal oli kaks teemat, mis mind intrigeerisid ja vajavad jäädvustamist.

Ma ei tea, kas Mart varastas idee Robertilt või oli see vastupidi.. Igatahes, see, et Eesti on süvariik, on jäädvustatud ka maailmakirjandusse. Ning juturaamatud, teatavasti, peegeldavad ju tegelikku elu, onju.
niisiis. Kogu maailma kurja juur. Kogu maailma juhtmine toimub osati ka Eestist. Põhjuseks meie geopoliitiline asukoht, mille üle me ise õigustatult uhked oleme.
Ma loodan, et turismifirmad on juba moodustanud tuuri kohtadesse, kus raamatu tegevus toimus .. :)

Samas on selles ka paradoks. Kui Genesis upitab õigeid valitsusi pukki, siis ongi ju Mart õige ehk siis milleks süvariiki kiruda?


Teine teema on mõtteharjutus.
Tegelane saab kõigepealt endale kasutamiseks 18 miljonit ja seejärel heategevuseks 20 miljonit.

Esimese raha jagamine tundus alguses lihtne. Ma annaksin kõikidele lähisugulaste lastele 500 tuhat, kohendaksin natuke oma elutingimusi. Mingi raha paigutaks tuleviku kindlustamiseks- ostaks kulda ja kinnisvara ja väärtpabereid. Mittemateriaalse investeeringuna ma tahaks raieõiguseta metsa, et teha eksperiment  ja lasta sel kasvada põlismetsana.
Ja järele jääks pluss-miinus 10 miljonit. Selle jagaks pooleks. Pool mulle ja pool mehele. Riskide hajutamiseks ja mõttetute vaidluste vältimiseks.
Ja siis jooksis mu mõte kinni.
Ma ei oska selle rahaga mitte midagi teha!! Mul on kõik vajalik olemas, 5 ja isegi 10 miljonit on liiga vähe, et täita mu unistusi a la rajada Rail Baltic läbi Tartu või ehitada Uus Ameerika põgenikeriik kuhugi Aafrikasse.

Veelgi keerulisemaks osutus heategevussumma planeerimine. Jah, ma võiks selle jagada naiste- ja loomade varjupaikadele, toetaks puudega lapsi ja raha olekski otsas.
Aga heategevus, mis poleks annetamine vaid millegi uue loomine, investeering ?

Raamatus on üheks läbivaks teemaks, et igal teol on tagajärg. Samuti heateol. Et tehes head, me võime sellega tahtmatult teha halba ja/või käivitada ahelreaktsiooni nähtustest, mida me ei osanud arvatagi.
Annetades lastehaiglale saadame riigile signaali, et tänane tervishoiueelarve ja selle prioriteedid on okei. Annetades loomade varjupaigale saadame sõnumi neile vastutustundetutele, kes igal kevadel kiisukese võtavad ja ta sügisel hülgavad, kes leiavad, et iga loom peaks korra poegima..??
Moodustades fondi, mis õpetab lapsukestele ITd või keeli... ja siis nad lähevad ära, kuna Eesti jääb kitsaks jne jne jne

Ühesõnaga. Mitu päeva nuputasin õige vastuse üle.
Nädalavahetusel sõitsin Saaremaale.
Istun laeva kempsus ja loen ukse pealt:
Vastus: laeva nina

Vahel on vastused lihtsamad, kui me arvame :) :) :)

2 tilka

Kara Tointon

Lee Trei

Kuidas planeerida unelmate puhkust

Vahel mulle tundub, et puhkusereisi planeerimine on parem osa, kui see puhkus iseeenesest.
Mul on saanud juba tavaliseks, et esimesel päeval majutuskohta jõudes, väsinud, lennukist loksutatud, vara tõusnud, tollis läbinäperdatud, veepuuduses, liiga soojade riietega selle kliima jaoks..
on esimene reaktsioon, wtf kuidas ma küll siia jõudsin ja miks ma üldse tulin.
See läheb üle, järgmisel hommikul on kõik taas suurepärane..

samas, reisi planeerimine on puhas nauding ja lõbu.

Kuna reisifirmad endiselt diskrimineerivad üksikreisijaid, siis pakett tasub võtta vaid perereisi puhul. Üksida tuleb ise broneerides soodsam.Ühe konkreetse näite puhul oli vahe 85 eurot ( lend + majutus)

Mu esimene samm on avada google.flight ja saada aru, kuhu üleüldse on võimalik lennata.
Igal jumala aastal pean taas tõdema, et Tallinn on provints ja meie ühendus muu maailmaga endiselt nutune.

Aga pole lugu, igal aastal olen ma siiski midagi leidnud.
Valin välja 3-4 sobivat sihtkohta ja siis algab lennupiletite kaardistamine.
RyanAir maandub reeglina öösel. Ehk siis üksireisimiseks mitte väga turvaline ja lisaks magad järgmise päeva maha.
Samuti ütleb kogmus et Ryanair, AirBaltic, EasyJet soodsast hinnast saab mängeldes Lufthansaga võrreldav.
Odavreisid annavad hinnavõidu vaid juhul, kui  reisid tõesti kaks kätt taskus ning reisi pikkus on piisavalt lühike, et kitsas pingis see vastu pidada.

Suveuneaeg

Ei saa sel aastal kuidagi rütmi tagasi.

Juba kell pool kümme õhtul võitlen unega.
Sama on hommikul.
Mingi kell 6 on mul silm klõpsti lahti. Okei, siin on abiks trollibussid, kaubaautod ja mu kallis kass, kes mürtsti kohvrite otsast alla hüppab ja see järel ennastunustavalt kempsus hädale peale kraabib.

Esiti mõtlesin, et see on kellakeeramisest  tingitud, aga see ei klapi. Vana kella järgi oleks pool kümme ju alles pool üheksa. Ja ka hommikul oleks kuus, viis.

Natuke on abi olnud lihavõttest ja volbrist. Aga ikka tahaks rohkem magada!!! Ma loodan, et meie konservatiivsest valitsusest on niigi palju abi, et kõik maailma kirikupühad... luteri, katoliku, õigeusu, islami... riigipühadeks ja vabadeks päevadeks kuulutatakse...

Seega, kallid euroametnikud, puudu on hoopis üks teine ja veel olulisem aeg. Kell oleks vaja nihutada vööndiajast kaks tundi ettepoole. Ühest tunnist on ilmselgelt liiga vähe....:)

Indigoaalane 10

Täna 10 aastat tagasi tegin ma oma esimese blogipostituse.

Kõik on sama ja kõik on muutunud.
2009 oli kohalike valimiste aasta, võitis Keskerakond, ja ma olin väga kurb.
Tulevikutrende tabades olen ma kirjutanud lausa kolm(!) postitust Martin/Mart Helmest...:)

Ma lugesin palju raamatuid, reisisin sel aastal väga palju.
Aga suurim muutus on see, et toona juhtus minuga ja mind ümbritsevate inimestega kogu aeg midagi.

Ma tõesti ei tea, ega saa aru. Miks ma täna enam ei näe või ei märka või lihtsalt maailm ongi rahulikum ja ettearvatum. Mina ise ju ka 10 aastat vanem:)

Aga head lood on :) isegi imestan, et ma nende autor olen. Naljakal kombel oli ka toona liberaalse valitsuse ajal teemaks religiooniõpe ning meedia muretses kondoomita seksi üle. Õhus oli koolireform ja igal sügisel ja kevadel tõstatus eliitkoolide teema

Ma olen seda mõtet ka varem jaganud, aga tundub, et meil, inimestel, ongi mingi teatud arv lugusid. Esimesed kolm aastat kirjutasin ma pea iga kolme päeva tagant. Siis jõud pisut rauges. Ja alates aastast 2016 pean nentima, et kõik on öeldud. Midagi uut pole lisada... :)
Ma mingeid pidulikke lõpetamisi ei korralda. Leiba see blogi ei küsi, ja mine tea, ehk tuleb taas see aeg mu elus, kui on midagi öelda.