Kurb lugu

Eile Ringvaates näitas kaadreid Kohtla-Järvelt, kus inimesed elavad kortermajades, kus vesi ja küte välja lülitatud. Seinad jääs, akende ees tekid.
Masendav.
Kõige nukram, et mingit lahendust nagu (vist) polegi.
Totras seisus on eelkõige need, kes senini maksnud, aga kuna ühistu on võlgu, siis pole ka neil sooja ja vett. Väga loogiliselt tekiks ju selles olukorras trots- miks siis üldse maksta ja nii see võlglaste arv ja summa järjest suureneb.
Müüa korter maha ja kolida mujale? Kes tahab osta K-J korterit majas, kus puuduvad teenused? Samuti on selle korteri väärtus ka muidu ilmselt olematu, et lubada müügist saadud raha eest uut elukohta mujal linnas.
Inimesed, keda küsitleti lubasid kirjutada presidendile. Riik aitab. Ilmselt aitabki, sest muuta kogu linna elanikud kodututeks pole ju lahendus. Ja ei pea ka kapitalistist soojaettevõte tegelema heategevusega- see pole tema ülesanne.
Paraku algab sama asi uuel aastal uuesti, sest loota, et K-J tekiks vahepeal juurde töökohti, kus need inimesed saaksid raha teenuste eest maksmiseks juurde teenida... ulme. Kahjuks.
Sotsiaalne katastroof?

Bambid murtakse maha?

Loen ja mõtlen teemal "õnnelik lapsepõlv". Mitteõnnelikuks muudab lapse näiteks "sisseastumiseksamite tegemine esimesse klassi", "varajane konkurents", "õppimine suures kombinaatkoolis".
Ma tunnen isiklikult mitut last, kes on edukalt või vähem edukalt sisseastumiseksameid teinud, kuid ei tunne ühtki last, kes on sisseastumiskatsetest psühhotrauma saanud. No ilmselt mõni vast on, miks muidu see lärm, kuid üldjuhul on lapse sissesaamine või väljajäämine soovitud koolist ikkagi lapsevanema mure ja traagika. See, kuidas ta seda lapsele peegeldab ja kommunikeerib, on lapsevanema kätes ja südametunnistusel.
(Paradoksaalselt, selle loo kontekstis, vabastavad sisseastumiseksamid tegelikult lapsed nii mõnestki pingest ja osaliselt ka mõtetust konkurentsist.  Aga see on teine teema ja sellest kirjutan mõni teine kord.)

Vanemaid, nii neid, kes lükkavad võsukese juba lasteaias karmi konkurentsi ja neid, kes eelistavad last hoida vähemalt põhikooli lõpuni, ühendab tegelikult üks ja seesama- nad mõlemad soovivad oma lastele parimat. Nad on nõus üldjuhul ka sellega, et hea haridus ning sotsiaalsed oskused on tulevikuks heaks kapitaliks. Neid eristab üks: arusaam, millal on "õige aeg". Kas kohe kooli minnes või alles põhikooli lõpus.

Õhtusöök viiele

Pane oma blogisse kirja, milline oleks sinu piduliku neljakäigulise õhtusöögi menüü?
Suhteliselt keeruline ülesanne- marmiiti mul kodus pole, teenijat ka mitte ja pikaks ajaks kööki "küpsetama" kadumine pole viisakas ei minu ega ka mu külaliste suhtes. Seega üritasin leida sellised toidud, mis saaks varem lõpuni ette valmistada ning mis püsiksid serveerimiseni apetiitsed. Et jääks ainult taldrikule tõstmise "vaev"

Heeringasuupisted
röstitud mustal rukkileival kergelt marineeritud punase sibula viil, tükk suitsumaitselist heeringafileed, pariisi kartul ning kõvasti tilli.
Joogiks: Farmi karusmarja-sidrunijogurtijook greibimahlaga. Alkosõpradele pits valget viina

Köögiviljapüreesupp
Ingveriga maitsestatud kõrvitsa-kartuli-õuna püreesupp. Kaunistatud rõõsakoore tilga, röstitud kõrvitsaseemnetega ja krõbedate peekoniviiludega. Kõrvale sobib väga hästi soe ja pehme sai juustuvõiga.
Joogiks: vesi ja valge vein.
Kuna ma olen veini osas väga tume, siis juhul, kui peaksin tõepoolest kaamerate ees inimesi võõrustama, siis teeksin enne kõne sõbrale, et leida parim sort ja parim kombinatsioon.

Seakarbonaad salatiga
Mõnus lihatükk serveeritud kuldse Bearnaise kastmega, vinegretikastmega segatud roheline salat päevalilleseemnetega, karamelliseeritud sibularõngad, peotäis kirsstomateid ning tumepruune marineeritud männiriisikaid.
Joogiks: vesi ja punane vein

Beseemagustoit.
Kuna kastmest jääb järele munavalgeid, siis saab eelmisel päeval valmis küpsetada pisikesed beseeküpsised. Kihiti sidrunimaitselise vahukoorega, vaarikatega ning tumeda sokolaadiga.
Joogiks: sobib kõrvale tilgake brandit ning kohvi või teed.

Head isu!

Reklaamiklubi 2. Turundustigud

Reklaamimaailm valib taaskord eelmise aasta parimaid tegijaid. Kummalisel kombel meenuvad mulle tüüpilise eestlasena (?) esimeses järjekorras möödunud aastast hoopis väga palju selliseid nö eetilise piiri peal olevaid turunduskampaaniaid. Kus algne idee ja mõte on olnud head, aga teostus ja/või tulemus tekitab mõrudaid küsimärke.
Näiteks Solarise keskus. Uue kino tulek on super. Arvatavasti vajas Tallinn ka uut kontserdisaali. Loomulikult pole Solarise tänane turundusmeeskond selles süüdi, et hoone on kuidagi... odav, läbimõtlemata ja nagu hiljem selgus ka ebakvaliteetne. Et kogu see hoone oli rajatud valega, valesti ja valedele. Punase rätikuna mõjub mulle ERR otsesaates pidevalt kaadris olevad logod. Väga nutikad, kes sinna stuudio rajasid, aga...see ei tundu mulle õige ja eetiline.
Või siis Evelini transrasvade teema. Taaskord- idee ja eesmärk on väga õiged. Aga see, kuidas kirpu tapma minnes löödi maha ka koer. Ajal, kus meie ekspordivõime on kriitilise tähtsusega, tampida oma autoriteediga seadusi ja reegleid mitte välja töötav ning antud rasvade teema kontekstis täiesti marginaalne tootja mutta... See polnud aus. Ja minu meelest taaskord mitte eetiline.
Lähinaabrite juurest meenub Tele2 meteoriidikampaania. Vahva idee, eks? Kindlasti saavad nad Lätis mingi reklaamiauhinna. Aga raisata kriisiperioodil riigi ressursse lolli mängimiseks. Natuke läbimõtlemata ja alatu.
Eesti Piima projektist olen ma varem pikemalt juba kirjutanud .
Ja siis muidugi valimised. Kuidas linna rahaga viidi läbi ühe erakonna populistlik valimiskampaania. Kas võitjate üle on ilus kohut mõista?
Kahjuks pole toodud näiteid erandid- nendega võiks lõputult jätkata. Ja kindlasti polnud 2009 mingi eriaasta- selliseid eetika piiril olevaid reklaamikampaaniaid on olnud alati, ja tuleb ka tulevikus.
Tundub, et lihtsalt mina olen muutunud. Või hakanud väsima. Liiga palju on sel alal manipuleerimist ning eetika piiril turnimist...

2010 horoskoop

Appi, mu elu on nüüd läbi! Ma olen täiesti segaduses!!!
Pr. Paukson on veendunud, et 2010 on minu tähemärgil "....esikohal tööprobleemid. Osa kannatab koondamise all... või peate hoopis leppima töötu staatusega."
Ja pr.Penu on kindel, et " Sinu jaoks tõotab alanud aasta tulla positiivne. Ametialaselt paraneb sinu olukord võrreldes möödunud kuudega tunduvalt. Lisaks maandub Jupiter X majas, mis vajutab hea õnne pitseri kõigele, mis seotud sinu ametialase eluga...."

Kulla prouad, leppige ometi kokku. Nii ei saa ju rallit sõita...
(valin pr.Penu variandi tegelikult)

Kõht täis tuju hea

Vanemate juures jõululauda korraldades vaidlesime emaga, kas hanest, vorstidest, seast, süldist ja angerjast ikka piisab. Lõpuks ema taandus: " saab ju alati kiiresti veel poest läbi minna ja juurde tuua...":) oh aegu.
Ja mida siin naerda. Ma olen oma vanemate laps. Mulle kohutavalt meeldib pidulaudu ette valmistada. Kui minu peolaual on kunagi Selveri sekser, siis olen ma ise ilmselt haiglas koomas.
Samas on mu tutvusringkonnas järjest enam neid, kus võõrustaja kui jeesuke üritab kuue grillvorsti ja kausitäie tomatitega (päriselt juhtunud) kümmekond sünnipäevakülalist ära toita.

Lähemate tuttavate puhul juba tead. Kellele külla minna täis kõhuga ja kuhu minnes kindlasti enne süüa ei tohiks.
Aga see selleks, igas peres omad kombed. See, mille üle ma imestan, on hoopis paradoks- et sööki kulub alati täpselt niipalju, kui seda on. Ja kõht saab reeglina samuti sõltumata söögi kogusest täis.
Samuti tundub mulle, et inimesed söövad (külas)järjest vähem ning rikkalik pidulaud on hääbuv traditsioon?