Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 27. jaanuar 2011

Diskrimineerimise kroonika

Kuna viimasel ajal on soolise diskrimineerimise teema taaskord õhus, siis ajalugu vajab jäädvustamist. Küll on tore, et on blogi, eks?:)
Juhin tähelepanu, et lood on juhtunud juba mõni aeg tagasi ning kuigi mulle meeldiks mõelda, et minu elu on olnud nii peadpööritavalt huvitav, siis nii see pole- suur osa lugudest on juhtunud mu kolleegide ja sõpradega. Nimed on muudetud.

Kõige räigem diskrimineerimisjuhtum on juhtunud mu endaga- mingitel segastel asjaoludel oli ühel ilusal päeval võimalik intranetist näha meie kõigi palku. Muuhulgas selgus, et mu meeskolleeg, kes tegi sedasama tööd (ja halvemini kui mina), sai ca 10 000 (!) krooni rohkem palka kui mina. Ebaõiglus sai likvideeritud. Kahjuks küll sedapidi, et tema palka vähendates meie palgad ühtlustati.

Gümnaasiumi sissesaamiseks kehtestati reegel- keskmine hinne peab olema vähemalt 4,2. "Aga", lisas klassijuhataja, "poistele teeme mööndusi- nende keskmine võib olla ka 3,9, kui käitumine korras. Sest te ju ei taha, et meil oleks ainult tüdrukuteklass? "

Vestlus personaliotsingu firmas. "Tööandja tahab sellele kohale meesterahvast, aga kuna eelmised 3 meest pole üle poole aasta vastu pidanud, siis otsustasime omal riisikol kutsuda vestlusele ka mõne naise."
Ei olnud traktoritehase konkurss.

Ja sealsamas. "Tööandja eelistab sellele kohale naist".
Miks?
"Naiste palgaootused on väiksemad ning ettevõte leiab mõistlikumana... "

Intervjueerija vaatab mu CV-d. "Kuidas te küll selles karmis konkurentsis hakkama olete saanud? Kas pere ei kannata, et te tööl käite? (kandideerisin spetsialistina keskastmejuhiks) Ja palgasoov on teil naisterahva kohta ka väga kõrge?".

Ja no seda, et meesülemus lahkub ning tema alluvast naine saab endale küll lahkunud ülemuse tööülesanded, kuid mitte palga- on tulnud ikka väga tihti ette. Aga see ei käi vist soolise diskrimineerimise teema alla, see on lihtlabane ökonoomia nõrgemate arvel.

Väga levinud stsenaarium on see, et ühel ilusal päeval öeldakse edukale juhist naisterahvale, et kahju küll, aga me tekitame sulle lisaks ühe meesülemuse. Põhjendusi on erinevaid.
Näiteks Eda on suurte kogemuste ja töövõimega mitte esimeses nooruses, aga väga nooruslik daam. Kutsuti ülemuse juurde. Tänati, et ta on teinud ära hiilgava töö süsteemi ülesehitamisel, juhtimisel ja arendamisel, aga kahju küll- tööle tuleb Peter, kes võtab tema koha endale ning Edal on võimalik jätkata madalamal positsioonil. Küsimuse peale- miks?- oli vastus: esiteks oled sa naine ja see positsioon võib sulle üle jõu käia ning teiseks oled sa liiga vana juhi kohal töötamiseks.

Kahe lapse ema Mai töötas edukalt oma ametipostil vist lausa neli aastat. Ühel ilusal hommikul tekkis firmajuhtidel mõte restruktueerida organisatsiooni. Millega seoses kaotas oma töökoha üks tore noormees. Iseenesest väga arukas ja meeldiv inimene. Mai pandi valiku ette- kas ta võtab koondamise või hakkab tegema teistsugust tööd. Miks? Sest Jüril on pere toita. Mai koht anti sellele noormehele. Paraku, poiss põrus täiega. Kuigi tal oli väga väärtuslik omadus- ta oli mees, siiski polnud tal lihtsalt juhitööks vajalikke kogemusi, oskusi ja isikuomadusi. Mõne aja pärast tehti noormehele ettepanek  lahkuda “ poolte kokkuleppel”.

Või siis näiteks Kristi lugu. Töötas firmas edukalt turundusjuhina. Kuna ta oli oma “osakonnas” üksinda, oodati, et ta teeb kõike alates uue logo lansseerimisest ja tootearendusest kuni firma suvepäevade korraldamiseni. Tegi ka ja väga hästi. Tööpäevad olid väga pikad, kuid kui ta küsis endale abiks assistenti, vastati, et kulude kokkuhoid jne jne.
Ühel päeval tutvustati talle tema uut ülemust. Noormeest ametinimetusega direktor. Põhjendus- vaja on kedagi, kes täidaks ka esindusfunktsioone.  Mart oli ülemuse vana sõber, (kõrg)haridust tal küll polnud, aga muidu oli tore poiss.  Positiivne oli asja juures see, et koos uue ülemuse tulekuga  võeti juurde ka suur ports assistente-spetsialiste, ehk siis töö, mida Kristi enne üksinda tegi, jagati viie inimese vahel.
Paraku, kuna uuel ülemusel polnud kogemusi, haridust ja oskusi, siis Kristile jäi endiselt töörõõm- au sai endale uus ülemus…
Mainitud Kristi (nimi muudetud) on teinud muljetavaldavat karjääri ja ületas mõni aeg tagasi uudisekünnise, küsides naisterahvale sobimatult kõrget palka. Selle ta siiski sai ( ja õigustatult, kuna ta on olnud mu elu parim juht), aga Mardist pole midagi kuulda. Kindlasti läheb tal hästi.

Neid nö väljavahetamise lugusid võin lõputult jätkata. Ja kõigile, kes siinkohal oponeerivad, et äkki uus mees on tõepoolest parem kui nö vana naine- ma poleks neid kirja pannud, kui neid lugusid ei ühendaks 2 joont. Esiteks on taandatavale naisele alati põhjenduseks toodud tema sugu ning teiseks, need mehed on varem või hiljem sellelt töölt lahkunud, kas omal soovil (või mitte), ja keegi pole neist rohkem kuulnud...
Ehk siis minu diskrimineerimislugusid ühendab suuresti see, et inimesed on veendunud- mees on parem ülemus. Madalam hääl, soliidsem hoiak ja üldse, nii on ju kombeks.

Tasakaaluks vastupidine näide ka. Praegu on mul (mees)ülemus, kes on veendunud, et naised on paremad töötegijad, mistõttu oma tippjuhtkonna on ta moodustanud tegusatest naisterahvastest...:)

Kas me naised selles natuke ise ka süüdi oleme? Hmm, tõstke käsi, kes poleks näinud järgmisi situatsioone. Väärikas tark daam valmistub esinemiseks, sätib materjale valmis ning järsku karjatab abitult- kas siin leidub mõni mees, kes oskaks selle projektori käima panna?
Ettevõttes on külalised, keegi peaks kohvi tooma. Sekretär on hõivatud ning pangem panuseid- jah, see on keegi naistest, kes tõttab külalistele head- paremat serveerima. Samuti pakume end abivalmilt protokolle kirjutama (ok, siin on ka omakasu mängus. Ise kirjutad. Hästi kirjutad) ning lillede eest hoolitsema.
Mina põhjendan seda sellega, et naised on neile esitatavate rolliootuste suhtes tolerantsemad ja kompleksivabamad. Asjad on ju vaja ära teha, mis vahet, kes ja kuidas.
Ja ma ei saa jätta lisamata üht hiljuti kuuldud mõtet.  Feminism aitas naised köögist välja, tööturule. Aga unustas meestele öelda, et nemad peaksid nüüd naistele köögis abiks olema.

Ei analüüsi ega järelda midagi. Las jääb nagu on. Lihtsalt. Ajalugu.

Loe ka värskemaid uudiseid http://indigoaalane.blogspot.com/2014/12/statistika.html

21 kommentaari :

  1. Lisan just päev tagasi kuuldud kõneluse.
    On vakantne koht, palk paraku suht väike. Kandideerib ainult üks naisterahvas, kes hakkaks tööd tegema teise ameti kõrvalt. Arutatakse - võime küll tema võtta, tal sissetulek olemas. Meest ju siia ei saa, mehel vaja pere toita. Kõnealune naisterahvas muide on üksikema....

    VastaKustuta
  2. Uskumatud lood. Aga tekib küsimus, miks need naised (ja tegelikult ka see mees, kes omal palka 10k vähendada lasi) sellel kõigel sündida lasid ja ülemust lihtsalt p****e ei saatnud ega lahkumisega ähvardanud? Las ma arvan - pangalaenud kaelas ja mure, et jääb töötuks ning kaotab kõik? Vaesekesed...

    VastaKustuta
  3. @anonüümne.
    Jah, Sul on õigus, nii see on + teine teema on see, et mis selle väljavõideldud õigusega peale hakkad. Ei taha ju töötada sellise tööandja juures, kes sinusse niimoodi suhtub. Võimalik, et loobumine on vale, aga nii minu tuttavad ja ma ise oleme üldjuhul ikkagi lõpetanud lahkumisavaldusega. Töösuhe peaks olema ikkagi vastastikku lugupidav.

    VastaKustuta
  4. On jube küll, aga võrdluseks:

    1) mehed on kohustatud läbima ajateenistuse ja olema valmis laskma end sõjas sandistada ja tappa
    2) 90% juhtudel antakse lapsed lahutuse puhul emale
    3) Eestis pole ainustki meeste turvakodu, abitelefoni vmt
    4) Puuduvad meestele suunatud rehabiliteerimisprogrammid, ehkki 95% kodututest, enesetapjatest, vangidest ja alkohoolikutest on mehed
    5) pole korraldatud ainustki eesnäärmevähki ennetavat reklaamikampaaniat
    6) pole ainustki programmi aitamaks tõsta meeste haridushõivet (ülikoolides on 65-70 % naised)

    Väiksem palk on nende probleemidega võrreldes loomulikult tõsine asi...

    VastaKustuta
  5. Ega see, et meestel on paha õigusta soo, vanuse, rassi vm põhjal ahistamist!
    Naised on selleks, et tänaseni jõuda, aastakümneid vaeva näinud. Ehk oleks nüüd aeg ka meestel jalad tagumiku alt välja võtta ja pisut enda õiguste eest seista? Ega keegi head elu kandikul kätte too, ikka ise peab vaeva nägema:)

    VastaKustuta
  6. Üks vähesid valdkondi, kus ma pooldan tingimusteta sookvoote on põhi- ja gümnaasiumiharidus. Kui poistel ikka see näites toodud keskmine hinne 3,9 tüdrukute 4,2 vastu jääb kaugeks unistuseks, siis peaks poiste hindelävendit langetama veelgi.

    VastaKustuta
  7. Tahan vaid öelda, et tänases Eesti ühiskonnas diskrimineeritakse esmajoones mehi, mitte naisi. Sellest lihtsalt ei räägita.

    VastaKustuta
  8. Kuule anonüümne virisev mees.

    Mitte ükski sinu argumentidest ei pea vett.

    1) Sõjavägi on meest aukohus.
    2) 90% juhtudest on lahutuse põhjuseks see, et mees läks uue naisega litutama või võttis armukese. Oma naise ja lapsed maha jätnud mees ei vääri enam isaks olemist.
    3) See idee on absurdne. Palju on mehi, keda nende naised klohmiks. Mõned nõrgam mökud ehk on, aga sellised võivad helistada ka naiste abitelefonile, sest möku pole mees.
    4) Ja kes neis hädades süüdi on? Mehed ise. Jooge vähem, olge parem kodus oma naiste ja laste juures. Miks peaks riik maksma kinni meeste enda lodevusest tekkinud hädade ravi?
    5) Ainuke punkt, milles ma olen nõus
    6) Ka selles on mehed ise süüdi.

    VastaKustuta
  9. Andke andeks, aga viimase anonüümiku kommentaar on pehmelt öeldes asjatundmatu. Parandan:
    1) Eestis on hetkel mehed teoreetiliselt tõesti kohustatud ajateenistust läbima, aga kui vaadata, kui väike protsent meestest reaalselt ajateenistusse läheb, on selge, et see nii pole. Tean muuhulgas poissi, kes ütles, et ta on gei ja kardab ahistamist ja oligi prii.
    2) See väide vastas tõele viie aasta eest, praegu on juba nii, et kui isa ja ema mõlemad lapsi endale nõuavad, siis lähtutakse sellest, kellel on paremad tingimused - sealhulgas ka näiteks rohkem vaba aega. Kui isal on 12tunnised tööpäevad ja emal kaheksa, siis muidugi antakse lapsed emale.
    3) Kõik naistele suunatud sarnase abi, on loonud naistest vabatahtlikud. Kelle süü see on, et mehed oma sookaaslaste eest ei hoolitse? Emmed kasvatasid neid kehvasti?
    4) Parandan - meeste hulgas on suurem protsent ÕNNESTUNUD enesetapjaid, naised teevad hulga rohkem enesetapukatseid. Samuti on kasvõi vanglas tasuta haridus jms. Need rehabiliteerimisprojektid on suunatud nii meestele kui naistele, kuigi neid võiks muidugi täiustada. Seda, et naisalkohoolikutele kuidagi rohkem abiprogramme oleks, küll väita ei saa.
    5) Taaskord tekib küsimus, kelle süü see on, et mehed sotsiaalselt aktiivsed ei ole?
    6) Tundub, et kommenteerija ei loe ajalehti. Gümnaasiumitesse lastakse poisse madalama keskmise hindega jne. Minu gümnaasiumis veeti poisse läbi nagu sitta pilpa peal, et neid mitte välja visata. Minu meelest totaalselt vale lähenemine, pigem tuleks mehi õpetada, et riista omamisest hoolimata tuleb oma tegude eest vastutada.

    VastaKustuta
  10. Igat situatsiooni ei saa tõlgendada diskrimineerimiseks.

    VastaKustuta
  11. to 0:21

    1) naiste "köök ja lapsed" on samuti aukohus
    2) demagoogia
    3) "möku mees" on vist sama, kui "naine on ise süüdi, et mees peksab"?
    5) ma ei räägi aktiivsusest vaid diskrimineerivast probleemi eiramisest. Võiks ka öelda, et naised on ise oma madalas palgas süüdi. Olgu aktiivsemad.
    6) poisse hakatakse mõnitama ja tüdrukute õppeedukusega võrdlema alates esimesest klassist. See pole just motiveeriv.

    Rents:
    1)asi pole hulgas vaid selles, et üksnes mehed peavad seda tegema. See ei ole võrdõiguslik kohtlemine.
    2) loodetavasti on sul õigus
    3) abiprogramme koordineerivad ja rahastavad riigiinstitutsioonid.
    4) fakt jääb faktiks, et avalik meedia tegeleb naiste palgaprobleemidega rohkem, kui meeste enesetappude jmtga
    5) probleem on diskrimineerivas eiramises
    6) see, et mõnesid veetakse läbi, ei ole probleemi lahendus. Kusagil on mingi viga.

    VastaKustuta
  12. 1) Tegelikult ma isegi nõustun, et kohustuslik ajateenistus on igand ja tuleks kaotada
    3) Tegelikult tuleb suur hulk rahast ka Euroopa Liidust, tuleb lihtsalt projekt kirjutada. Miskipärast pole kuulda olnud, et mõni mees seda teinud oleks.
    4) Meie riigis on psühholoogiline abi tasuta. Mida riik VEEL teha saaks, kui sellest ei piisa?
    5) Minu meelest oli alles hiljuti kuskil juttu sellest, et see, milliste terviseprobleemide osas kampaaniaid tehakse, sõltub sellega seoses haigestunute hulgast. Nii et teoreetiliselt, kui eesnäärmeprobleemide käes vaevleb vähem inimesi kui rinnavähi käes, on selline rahapaigutus ju õigustatud. Vastasel juhul võib tõesti diskrimineerimist näha.
    6) See ei ole muidugi lahendus, aga ei saa väita, et ei üritata meestele haridust anda. Samas arvan ka mina, et muutuste algatamine peaks tulema riiklikult tasandilt, nii et selles osas on tõesti arenguruumi.

    VastaKustuta
  13. 1) Igand? Kas see, et inimene oma vabaduse eest võitleb ega tunnista võõra omavoli ja õigust on igand?

    VastaKustuta
  14. Kas sinu meelest võitlevad ajateenijad oma vabaduse eest? See on umbes sama hea väide, kui see, et eestlased võitlevad Iraagis meie vabaduse eest. Pealegi, kui kellelgi on hirmus tahtmine 8 kuud "oma vabaduse eest võidelda", võib ta ju sinna vabatahtlikuna minna. Miks peaks mingi anonüümik ütlema, mis tunded noorte meeste rinda peaksid täitma ja mis mitte? Pealegi on nii mitmeski riigis ka naistele ajateenistus kohustuslik, kuigi diskrimineerimist see seal oluliselt ei vähendaks.

    VastaKustuta
  15. 5) mina olen meeste eesnäärmevähi ennetusele suunatud kampaania peale sattunud küll. reklaamlause oli umbes selline, et "autoga sa hoolduses käid, aga millal sa ise viimati oma tervist kontrollida lasid".

    VastaKustuta
  16. 1) Üks päris asjalik õiglane lahendus, mida on pakutud, oli see, et kohustuslik teenistus kõigile, soost olenemata, aga see teenistus on omal valikul kas sõjaline või tsiviilteenistus.

    6) kohta on pakutud teoreetilist varianti, et äkki parandaks asja, kui poisid läheks aasta hiljem kooli, st ühes klassis oleks 7-aastased tüdrukud ja 8-aastased poisid. Tõsi, siis tuleks ka koolivägivallaga tõsisemalt tegelda, sest ütleme 12-aastane poiss jaksab 11-aastasele tüdrukule paremini peksa anda kui 11-aastane.

    VastaKustuta
  17. Notsu,

    6) Sinuga väga päri. Poiste ealiselt väiksemad vaimsed võimed võrreldes tüdrukutega, selle eripära eiramine on tegelikult väga suur probleem. Lisaks veel vajadus õppemetoodika erisusteks jne. Räägin seda pidevalt, irooniata ja igal pool nn. poiste positsioonilt vaadatuna. Sama asja saab tegelikult rääkida ka tüdrukute huve silmas pidades.

    VastaKustuta
  18. Rents, vii ennast vabaduse, ajateenistuse ja peesti põhiseadusega kurssi, siis võta sõna. Hetkel tundud sa lihtsalt multikulti ja reformierakonna ohvrina.

    VastaKustuta
  19. Vähemalt Tallinnas on avatud nõustamiskeskus Ava Silmad, kuhu oodatakse ka mehi oma probleemidega. Niipalju kui mina tean, ei ole ükski mees sinna veel pöördunud:

    „Avasime kuu aega tagasi Tallinna naiste kriisikodus nõustamiskeskuse Ava Silmad, kus pakume tasuta nõustamist ka perevägivalla all kannatavatele meestele, kuid seni pole ükski mees meie poole pöördunud,“ tunnistab kriisikodu juhataja Inga Mikiver — ka kogu kriisikodu tegutsemise aja jooksul on tema sõnul olnud vaid üksikuid juhuseid, kus mehed on kriisikodust abikaasa (valdavalt vaimse) terrori vastu abi otsinud."

    VastaKustuta
  20. Põhiseadus on kodanike huvides, mitte vastupidi. Kui tekib piisavalt palju inimesi, kes leiavad, et pole praeguse põhiseadusega rahul, on see piisav põhjus selle muutmiseks. Iseenesest olen ma seisukohal, et võrdõiguslikkuse printsiibi järgi peaks ajateenistus olema võrdne kõigile - ehk siis kõigile või mitte kellelegi kohustuslik. Sealjuures tuleks siiski arvestada ka antimilitaristide huve, ehk kui mingi Mart leiab, et tema püssiga vehkida ei taha, ongi tal võimalus näiteks haiglas aega teenida vms.

    VastaKustuta
  21. Ma ei ole selles asjas päris kindel, et tüdrukutel ja poistel peaks olema erinev metoodika. Kardan, et lisaks poiste ja tüdrukute eri tempos arengule võib üks poiste õppimise pidur olla see pidev sisendus, et "kolm on normaalne koolipoisi hinne" - suurele osale poistele hakatakse väiksest peale selgeks tegema, et ega nad ju paremini ei peagi saama. Isetäituv ennustus nazõvajetsa.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!