Hea uus ilm

Perearsti tõendit mul pole, aga tegelikult on see üsna kindel, et ma päris normaalne pole.
Mingites olukordades tekib ajus lühis ja ta hakkab omasoodu välja töötama strateegilisi ja taktikalisi plaane, Mul endal pole siin suurt sõnaõigust,
No näiteks. Näen staadionil sportivaid lapsi ja töötan kohe oma peas välja kehalise kasvatuse õppekava. Või siis tunnen lasteaiast möödudes toidu lõhna ja mu ajus valmib järgmise nädala menüü, koolitusprogramm lastele ja vanematele jne jne jne jne jne. Teil on ju ka nii, eks?

Nädalajagu tagasi soovitas üks hull kõik pagulased Soome saata. Suur tänu talle, sest viimase nädala olen ma tegelenud selle idee läbitöötamisega.
Lihtsad asjad said tehtud kõigepealt.
Toimiv infrastruktuur, kohanemis- ja haridusprogramm, toimiv ühistranspordiskeem jne.   Linna keskele tuleb skulptuur- memoriaal " Miljonitele, kes on hukkunud või kannatanud usulise tagakiusamise all". Kõrvale  religioonide ajaloo muuseum.

Aga siis tekkisid rasked küsimused

Mis see minu asi on

Tulime mingilt reisilt ja saime šoki. Maja ümber oli pandud tõstukid ja mingid mehed võõpasid rõdusid vene-sinisteks.

Mehele meenus, et ühistu koosolekul oli remondist küll juttu olnud, aga võtmata olid veel pakkumised, tehnilised asjad täpsustamata... ja nüüd siis järsku juba värvivad.

Ühel päeval olen kodus ja näen, et kass muutub ärevaks. Lähen magamistuppa vaatama ja näen, et mehed põhimõtteliselt võõpavad mu rõdutaimi.

Miks te ei teatanud, et tulete, oleksin rõdu tühjaks teinud, küsin.

Nepanimaju. 

Räägin siis sama jutu vene keeles ja päästan oma taimed.

Mehed vastavad, et neil pole aimugi, mis järjekorras tööd tehakse ja millal kuhu jõuavad.

Seda on ka näha. Värvimist alustati alt ning uus värv on juba tõstukite servaga kriibitud ja tükid väljas. 

Kord tehakse maja siitpoolt, siis sealtpoolt.

Mis vana värvi eemaldus ja pahteldamine. Mis roostekaitse. Värv peale ja olemas...

Rõdu sai värvitud, jäi veel ülemine metallist käsipuu.

Kuna mu mustapesukast ajas üle ääres ja mehed toimetasid juba nädalajagu teiste püstakute kallal, otsustasin riskida ja peale 4-5 siiski pesu pesta ja kuivatada. Öösel vast ikka ei tööta.

Korjan hommikul pesu ära. Nööri jätan alles,  Eile jäi neil teisel pool maja pooleli, täna nad ikka siia ei tule.
Ja nöör lihtsa sõlmega seotud, kui vaja saavad ise lahti, mõtlen.

Valesti mõtlen.

10 minutit tagasi läksin teise tuppa kampsunit võtma. Ja mida ma näen. 

Mees värvib mu pesunööre siniseks.

Peep ja sõnad

Pisike paariaastane naabritüdruk nägi mu kassi ja osutas- aua.
Ei ole aua, ütlesin mina, Kass on, kiisu.
Kiisu, njäu, kordas pisike.

Kui ma meenutan oma lapse esimesi sõnu ja kuulan sugulaste omi, siis need ongi-  aua, njäu, ei, jaa, anna, emme, (l)amp, ahv, nämm, äiu, näe, mõmm, opa... Poistel ka põrr, vurr...
Üsna (liiga) ruttu tulevad ka tahan ja ise.
Miks on eesti lapse jaoks njäu lihtsam kui kass ?


Mu tuttav brasiillane õpib eesti keel ja oli kangesti hädas, et mis vahe on hääldustel " lääs" ja laas". Oota, naersin mina. See on pisiasi. Õige test on õunapuuõied, jüriöö ülestõus ja teised toredad täishäälikuühendid.
Järelikult, meie joaks on njäu ja aua lihtne?
Kas kogu maailma lastel on nii, või me ise õpetame neid sedaviisi, sest meile tunduvad need sõnad lihtsamad kui " konstruktor" näiteks.

Kuidas näiteks Poola ja Tšehhi tited rääkima õpivad.

J. Petrone Minu Eesti 3

See ei ole minu Viljandi. See ei ole minu Eesti. 

Kui esimestes raamatutes oli veidi äratundmisrõõmu, siis nüüd tiirlevad meie elud täiesti erinevatel orbiitidel.

Jah, ma tean. et  inimeste elud ongi erinevad ja see on suurepärane. See on väga hea, kui inimesed elavad omamoodi elu, mis teeb neid õnnelikuks. 

Sürr on see, et Justin pole oma maailmas õnnelik. Mispeale tahakski talle öelda, et- Hei, tule ja ela nagu 90% eestlasi. Sa päriselt ka ei pea vägistama end mingis rahvusromantilises 20. sajandi pseudoelus...

Ma ei saagi aru, miks see raamat mind ärritab.
Aga ärritavad mind kaks teemat. Esiteks nõustun Vello Vikerkaare kriitikaga, ma ei viitsi raamatust õiget kohta välja otsida: ära vingu ja hala nii palju. Kui ei meeldi siin Eestis, mine lihtsalt ära. Kui ei meeldi oma elu, siis muuda seda.

Õige puhkus

Kui ma puhkust planeerisin, siis pisut põdesin, et kas on ikka hea mõte igaks päevaks midagi plaanida. 
See oli väga hea mõte.

Tegelikult oli mul veel plaanis läbida esimesed 40-50 km RMK matkateest.
RMK lubab oma kodulehel uljalt, et igasse punkti saab ühistranspordiga. Ilmselt teoreetiliselt saabki. Aga praktiliselt planeerima hakates meenus mulle kohe eelmise aasta kuum teema " Bussisõidu võimalikkusest eesti vabariigis". 
Lõpuks leidsin sobiva jupi, kuhu hommikul jõuab ja teise päeva õhtul saab koju tagasi. Rohkemaks polnud mul kahjuks lihtsalt aega.
Lisaks  tahaks ma matkata kõige parema meelega nii, et käed on taskus. Ja tegelikult mul polegi telki. Seega oli vaja kahe päeva vahel majutust. Kuigi vihma kallas neil plaanitud päevadel kui pangest, olid kõik õiges asukohas olevad kämpingud kinni!!!
Ehk oligi hea, sest mõne hind oli kallim, kui mu luksuslikul Rooma toal..
Ehk siis sada häda. Ja see plaan jäi paremaid aegu ootama.

Puhkus Roomas

Siesta. Kass. Pesu ja lilled.

Kuna mulle pakettreisi ei müüdud, tuli ise tegutseda,
Võtsin ette Euroopa kaardi, avasin internetis lennupiletite portaali ja hakkasin järjest sisestama Musta- Vahe- ja Aadriamere äärseid linnu.

Selgus, et kõige soodsam on sõita Nice või Rooma. Nice-is ma alles käisin, seega jäi Rooma.
Tükk aega ma kahtlesin ja kõhklesin.
Kas neli päeva on ikka piisav ja mõistlik.

Ja äkki läheb ilm Eestis ilusaks. Kuigi selline 20 sobib mulle päris hästi, tahaks korra suve jooksul siiski päikesepõletuse üle kaevelda. Eestis jäigi ilm koledaks.
Ja ka Roomas läks külmaks. 37 kraadi asemel oli vaid 33.