kolmapäev, 6. august 2014

Bussireisi võimalikkusest Eesti Vabariigis.

Mul hakkasid paljast Notsu uitmõttest, saata hallipäised emakeelena portugali keelt rääkivad vanainimesed, mööda Eestit bussiga matkama; käed hirmust värisema.
Loomulikult, ka mina olen võõral maal bussi ja rongiga seigelnud, Viimati näiteks Hispaanias. Ja Itaalias. Aga Eestis? Eestis? Kas te teete nalja.
Aga Notsu väljakutse jäi mind piinama. Vabalt võib ju olla, et mõni inimene ei saa või ei taha kasutada autot.

Ilmselgelt on bussireisi loogika pisut teine, kui autosõidul. Autoga sõidad ringi, bussiga kohale. Ühistranspordist sõltudes sa ikkagi põldude ja heinamaade vahel rohtukasvanud talukohtadel ning külakalmistutel oma juuri ei otsi. Kuna just hiljuti käisin, siis võin kinnitada, et see on sildivabal ja inimtühjal piirialal ka auto ja väga hea gps-ga üsna... meeleolukalt seiklusterohke...
Aga kui ma olen turist ja tahan külastada Lõuna- Eesti suurimaid vaatamisväärsusi? See peab ju ometi olema võimalik??

Jätame kõrvale ka Lääne-Eesti, kuna muidu läheb asi liiga keeruliseks. Seal kus autode jaoks on sirged ja siledad otseteed, teeb ühistransport pikki ringe.



Teekond autoga:
Päev 1: Tallinn- Rakvere (1,18 tundi ja 100 km).  Rakvere linnus avatakse kell 10. Alatskivi ( 1,32/ 107 km), Taevaskoja ( 1,16/ 87,3 km) ja Värska ( 45 min/ 48,4 km).

Päev 2: Värska-Piusa (24 min/ 26,7 km), Rõugesse (46 min/ 47 km) ja Munamäele (14 min/ 9,6 km). Õhtuks Võrru (19 min/ 16,6 km).

Päev 3. Võrust Viljandisse ( 1,50/ 127 km) pealelõuna veedame Tartus (1h 9 min/ 78 km) ja õhtul sõidame Tallinnasse (2,24/ 186 km).

Teekond bussiga.
Päev 1. Tallinn- Rakvere on lihtne liin.  Sõiduaeg 1h 35 min ja pilet 4,40. Kuna Rakvere linnuses alla tunni pole mõtet olla, siis edasisõiduks on ainult üks võimalus. Järgmine buss läheb juba õhtul hilja.
kell 11.30 peab minema bussile, mis sõidab 2 h, 10 min ja hind 8,60.
Alatskivilt Taevaskojasse saab kahjuks ainult hommikul. Läheb päevas kaks bussi ja mõlemad võimalused on ümberistumisega.
Üritame sõita Värskasse. See on võimalik ainult teatud nädalapäevadel. Oletame, et on õige päev. Aga, oh häda. Kohale jõuaksime me nagunii alles kell 18.39. Kas on mõtet minna?
Värskasse saab aga nagunii bussiga ainult läbi Tartu, seega muudame marsruudi nii, et sõidame Alatskivilt  hoopis Tartusse (1 tund, pileti hind on saladus).
Ja Tartust üritame sõita Taevaskojasse. Alatskivi - Tartu vaheline bussiühendus on päris hea, oletame, et oleme Tartus kohal kell 16,20. See tähendab aga seda, et teoreetiliselt saaks õhtuks sõita Taevaskojasse, aga tagasi sealt enam ei saa.
Juurde tuleb seega üks päev. Ja esimese päeva õhtu tutvume, niipalju kui sel kellaajal veel võimalik, hoopis Tartuga.
Päev 2 Järgmisel päeval üritaks siiski ära käia Tartust nii Taevaskojas kui ka Piusas. Värskasse tahaks tegelikult ka.
Tartust saab Piusale kõige paremini hoopis rongiga. Sõit kestab  1,5 tundi ja pileti hind on 4,80. Kohal oled hommikul 12.08.
Piusalt edasi või siis ka tagasi saada, on aga päris korralik katsumus. Ainus mõistlik aeg oleks läbi Põlva. Tund ja 15 min ja pilet on 2,40. Põlvas oleksime 15.45, mis ei ole ju veel hilja, et üritada ikkagi Taevaskojasse. Aga, oh häda viimane buss Põlvast Taevaskojasse väljub kell 15.30...
Seega, lõpetame päeva hoopis Värskas. Kui juhtub olema reede või pühapäev, on võimalik jõuda Värskasse poole seitsme paiku, mis jätab võimaluse ka kohapeal pisut ringi vaadata. Teistel nädalapäevadel jõuab (ainus) buss kohale kell 20.10. Sõiduaeg umbes tund aega ja piletihind 3 eurot.
Päev 3. Värskast Taevaskojasse läheb hommikupoolikul busse üsna usinalt. Sõiduaeg sõltuvalt bussist umbes 1 tund ja 15 min ja pilet 3,80.
Taevaskojast tuleb selleks, et jõuda Munamäele, sõita Võrru. Viimane buss väljub selles suunas 13.33 . Otse saab sõita vaid kord päevas, kell 12.53
Seega jagame me päeva Taevaskoja ning Võru vahel.  Lühim sõiduaeg on poolteist tundi  ja pileti hinda pole öeldud.
Päev 4.  Käimata on Munamäel ja Rõuges.
Võrust Rõugesse on pilet 80 senti ja sõiduaeg 28 minutit. Tagasi saab sama ladusalt.
Võrust Suurele Munamäele (Haanja) sõidab 25 minutit ja pilet 1 euro. Tagasi ka.

Võrust sõidame me edasi Viljandisse. Loomulikult puudub taas otseühendus ning me sõidame taas läbi Tartu. Sõiduaeg on jämedalt 3 tundi ja 40 minutit, pilet maksab 11,10 eurot.
Viljandist Tallinnasse  õnneks transport liigub. Viimane buss väljub 19.50 ja sõiduaeg 2 tundi/ 6 eurot. Rongiga peab tagasi sõitma juba kell 17,25, sõiduaeg on enamvähem sama ja pileti hind 7,50 eurot.
Teatrisse kahjuks ei jõua.

Kohal.

Kokkuvõtteks:
Bussis veetsime me kokku 17 ja pool tundi ja raha läks  45,55 +  Alatskivi- Tartu, Taevaskoja- Võru otsad, mille hinda pole märgitud, aga vaadates teiste sama pikkade marsruutide hindu, võiks see olla umbes 10 eurot lisaks.
Kindlasti peab bussireisi planeerides jälgima nädalapäevi, kuna bussid iga päev ei liigu.
Ringreis on üldse halb mõte. Parem idee on sõita Tartusse ja teha sealt iga päev üks reis ühte sihtkohta.
Sest tegelikult lisandub sellele kõigele veel majutusprobleem. Kui sa just päris telgiinimene ei ole, siis võib juhtuda, et pead kogu reisi hoopis teise loogikaga planeerima.

Pea-aegu mitte ühegi nimetatud vaatamisväärsuse kodulehel pole antud nõu, kuidas saab nendeni bussiga. Nii, nagu ma Värska puhul osutasin: Riia, Tallinn ja Novgorod on neist kohtadest üsna samal kaugusel. Miks me nende raha ei taha?

Autos veetsime me kokku ca 9 tundi ja kokku 629 km. Eile maksis bensiin 1,289 ja minu auto võtab 6 l/100 km, seega 4 inimese otsesed sõidukulud on jämedalt ümmardades 49 eurot.  Ühe inimese kohta teeb see  ca 12 eurot. Kui me lisame siia ka auto amordikulud, siis on see ikkagi pea 2 korda soodsam, kui bussiga matkates....

Ja kui rendime auto (esimene pakkumine 3 päeva 104,48) on ikkagi soodsam, kui bussiga.

Welcome to Estonia.



33 kommentaari :

  1. See Otepääst 6 minuti kaugusel olev Munamäe ei ole sama Munamägi, mis Rõuge külje all Haanjas on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. oi, siis läheb veel keerulisemaks. üritan õiged andmed leida.

      Kustuta
    2. Nüüd peaks õigesti olema.

      Kustuta
  2. Päh. Suure ja kasutu töö oled ära teinud. Pisike diiselmasin võtab maanteel 4,5l sajale (no kui üliviisakalt terve tee rekka tuules töristada ja kliimat sisse ei lülita, saaks isegi alla nelja). Seega Tallinn-Tartu ühe otsa kütusekulu on ca 22€. Täpselt sama raha eest saab kaks inimest bussi või rongiga sõita. Lisa juurde ajaline paindlikkus ning see, et ei reisi algus- ega lõpp-punktis pole vaja mingit logistikat aretada, et jala või ühistranspordiga liigelda....

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sul on eelmine lugu lugemata:)
      Loomulikult on autoga normaalsem ja mugavam. Aga kõigil meist ei ole ju autot,. Eesmärk oli teada saada, kas bussiga on üleüldse võimalik.
      On, aga väga raske. Selleks peab ikka VÄGA tahtma Eestis reisida.

      Kustuta
  3. See Eesti nurkade ligipääsematus - kui autot ei ole - on päris masendav. Teisest küljest, linnade sees on ilma autota pigem lihtsam (jääb ära kogu parkimiskohtade otsimise ja linnaliikuses närvide söömise jama); ja Tallinnast teistesse linnadesse on samuti ühistransaga päris mõnus liigelda (ma tean inimesi, kes on Tartu-Tallinna maanteel sõitmise vältimiseks valmis ringiga minema ja no sel juhul on ühistransaga juba praktilisem). Isegi kui Tallinnast teistesse linnadesse saaks autoga kiiremini, siis tuleb arvestada sellega, et rongis või bussis saab oma asjadega tegeleda või tukkuda, aga autoroolis peab n.ö tööd tegema. nii et isegi lühem autosõiduaeg läheb rügamise nahka, aga veidi pikem ots mugavas bussis või rongis võib olla puhkus, mille ajal saab lugeda, kududa, edasist reisi planeerida. (Mu isa on arutanud, et auto muretseks ta endale siis, kui saaks endale lubada autojuhi palkamist, aga kuna sellist jõukust ei ole elus ette tulnud, ei ole mõtet ka autot muretseda - see oleks iseendale ebameeldivate kohustuste tekitamine.)

    Nii et kõige mugavam oleks nähtavasti hoopis vaheldada rendiautot ja ühistransporti. Liikuda suuremate punktide vahel bussi või rongiga ja üürida x suuremast punktist auto, et väiksematele kohtadele ligi pääseda. Eriti mugav, kui koos juhiga.

    okei, koos juhiga langeks ka parkimisprobleemide ebamugavus ära, sest see jääks tema õlgadele. Nii et juhiga sõiduk oleks ehk üldse kõige meeldivam. Oleneb, mis laadi sõidukeid keegi paremini talub - haigete jala- või puusaliigestega inimesele, kes ei tohi reit tihedamalt vastu keha tõsta kui täisnurk, on suur buss või rong mugavam kui auto, kus peab madalas istuma ja seda täisnurka on raske saavutada (tean ma perekondlikust kogemusest).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on sama unistus. Kui ma olen kord rikas, on mul autojuht:)

      Ja et asi oleks ikka selge:), siis tegelikult kogu mu paanika oligi pigem teemal- sinna ei pääse ju kohale. Selgus, et tegelikult ikka pääseb, aga keeruline on küll.

      Kustuta
    2. peamiselt on bussi-rongi peale lootes rohkem ööbimisi vaja. aga vähemalt ma ise eelistakski aeglasemat liikumist, nii et rohkemates kohtades jõuaks ööd olla. ükskõik, millega ma sinna või tänna kohale saan.

      Kustuta
  4. a muidu on mul huvi, et kas on ikka kindel, et need vanainimesed oskavad autot juhtida? või noh, päris vanadel inimestel võib isegi tervis seda takistada, isegi kui enne sai. radikuliit, nägemisprobleemid jne.

    VastaKustuta
  5. ning jah, mul kui mitte-auto-inimesel läheb kulm suveürituste peale sageli kortsu: mul ei ole mingit võimalust iks kontserdile või etendusele pääseda, kui ma kedagi autoomanikku selleks ära ei sebi. sellest, et tal on auto, ju ei piisa, ta peab esiteks tahtma sinna üldse minna ja teiseks ei armasta sugugi kõik autoomanikud paljalt selle väikese asja pärast, et neil auto on, veel autoga sõita. Nt mu teinepool oskab juhtida ja juhib koguni hästi, nii et selles mõttes piisaks kelleltki auto laenamisest. Aga ta ei taha seda üldse teha, see on tema jaoks vastik ja närvesööv töö.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. (pluss autos läheb mul reeglina süda pahaks, erinevalt enamikust bussidest ja eriti rongist. ja ma tean, et ma ei ole ainus selline. Kõigi autoiiveldajate jaoks on vajadus kuhugi saamiseks autot kasutada sundus aeg-ajalt iiveldust tunda.)

      Kustuta
  6. Vaatasin veel seda algset reisisoovitust ja mõtlesin, et huvitav, kas see tuleb autoinimeste ja autota inimeste erinevusest või on mingi muu eripära, et kui alustada päeva Tallinna vaatamisväärsuste külastamisega ja siirduda siis Rakverre ja sealt Peipsi äärde, siis mina kasvataks ilmselt hiljemalt Peipsi ääres juured alla, ajaks kannad maa sisse ja teataks, et täna ma küll kuhugi edasi ei lähe. Mu enda vastuvõtuvõimele tunduks paras nii, et esimene päev Tallinnas; teine päev Rakveres ja Peipsi ääres; kolmandal päeval Värskasse. et siis jõuaks ikka rahulikult ringi vaadata ka, mitte ainult punktist a punkti b tuisata ja reisiplaanile linnukesi teha stiilis "vabaõhumuuseum külastatud". Ja ma ei ole isegi vanainimene, võiks ju arvata, et vanainimese vastuvõtuvõime on väiksem ja väsimus tuleb rutem peale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, ma sedasama jõudsin juba korraks mõelda, et ringivaatamise aega pole plaanide sisse peaaegu üldse pandud. Selleks, et aru saada, kuhu üldse jõutud on, tuleb ikka natuke kohapeal ka olla. Poolest tunnist jääb ilmselgelt väheks.

      Teine asi, mis silma jäi, oli Värskast või Piusalt kõigepealt Rõugesse sõit ja alles siis Munamäele. Bussiga pole vist vahet (ma ei tea neid bussiplaane, kui veel läbi Võru peaks sõitma), aga autoga jääb Rõuge Munamäest tahapoole.

      Kustuta
    2. jõudsin küll uuesti vaadates arusaamisele, et ilmselt on mõeldud nii, et esimene päev Tallinnas ja teisel päeval Rakvere ja Peipsi kaudu Värskasse - aga see teine päev tunduks mulle, nooremas keskeas inimesele siiski liiga tihe.

      Mulle meenus üks sõit, mille ma tegin hääletades - sain abielupaari peale, kes sõitis Lätist Saksamaale. Poolas oli neil ainult üks ööbimine; enne seda oli mitu linnavaatamispeatust Põhja-Poola väikelinnades (sellistes Elva-sugustes), pooletunnised kuni tunnised pausid. Mulle olid need jalasirutamis- ja iiveldustõrjepeatustena väga teretulnud ja paar ilusat linnavaadet jäi samuti silma, aga ega ma neid pause tõsisteks linnavaatlemisteks ei pidanud. Isegi õhtune rahulikum jalutuskäik Toruńis, kuhu me ööseks pidama jäime, tundus selline, et nii, nüüd olen piisavalt pika pilgu peale visanud, jõudmaks arusaamisele, et siin tahaks ringi vaadata. Nii et tunnist-poolest piisab mulle n.ö reklaamvaateks, selleks, et ma saaks aru, kas ma üldse tahan seal midagi näha. aga mitte enamaks.

      Kustuta
  7. Lugesin ja ausalt, ei viitsiks. Ühistransport, enamasti kökats pisibuss, on mõeldud ikkagi eelkõige kohalikule inimesele. Tean rääkida vaid Võrust. Sealsest bussijaamast väljuvad kohalikud liinid "ringile" pigem varahommikul - 5,30 ja 6,30. Suurematesse sihtkohtadesse läheb teine ring paar tundi hiljem. Lõuna paiku on paus ja uued väljumised taas õhtupoole. Ikka nii, et maainimene pääseks alevikku-linna arstile, kooli vms ja õhtuks koju tagasi. Välismaa inimene saaks bussikeses kultuurišoki...

    VastaKustuta
  8. "See Eesti nurkade ligipääsematus - kui autot ei ole - on päris masendav. "

    - ei ole masendav. Maailm on suur ja üldiselt optimaalne. Igasse nurka ei olegi mõistlik ühistransporti käima panna. Suur osa maailmast EI ole ühis-liigeldav ja kui oleks, oleks see väga ebamõistlik ja totralt kallis. Kükametsa-Salulaane bussi dotatsioon tuleks ju kellegi taskust, s.t. meie taskust.

    Notsu, sa oled (arenenud maailma mõistes) friik ja vaatad maailma omast friiklikust seisukohast. Autoga mitte-sõita-oskamine on läänemaailmas võrdlemisi harv puue. Jah, on suured kogukonnad, kus autoga igapäevaselt ei sõideta, suurlinnad näiteks. Aga keegi ei oota üheski suuremas riigis, et igasse nurka või iga vaatamisväärsuse juurde viiks ühistransport.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. igasse nurka mitte, aga kohtadesse, kus toimuvad regulaarsed suurüritused, võiks nagu midagi olla. Kasvõi suurürituse ajaks mingi festivalibuss, nii nagu Naissaarele käib ooperitransa. Leigo järvemuusikale minu teada ilma autota ei saa.

      See ka, et üks asi on see, et kui autoga ei oska sõita, teine asi see, kui autot ei ole, isegi kui load on.

      Kolmas asi on see, et suuremate linnade vahel võiks siiski ühistranspordiühendus olla. Ma arvan, et maakonnakeskus on Eesti kontekstis piisavalt tähtis, et olla siinsel suhtelisel skaalal "suurem linn", aga eks sa katsu Tartust Haapsallu saada. Või isegi samal Eestimaa serval Pärnust Haapsallu - isegi suvel, mil kultuuraturistide näol võiks olla kliente, kes siiberdavad festivalilt festivalile, on endale emba-kumba linna laagri sissse seadnud, aga tahaks teises linnas kontserdil käima, ilma et peaks mõtlema, kes on see juht, kes kohvikus veini ei tohi juua. Tartu ja Rakvere vahel on veidi parem lugu, aga viimane buss väljub Rakverest 17.45 ja Tartust 18.50 - tähendab, "teatribussi" ei ole. Hotellipidajatele toob see muidugi kenasti sisse.

      Neljas asi on see, et suurema keskuse ja tema de facto eeslinnade vahel võiks olla selline ühendus, et ka hilisema tööpäevaga inimene jõuab õhtul koju. Või et oleks võimalik teatris käia. Ma olen kuulnud hästi palju kurtmist näiteks Tallinna linnalähirongide sõiduplaani üle - et hiliseim rong läheb täiesti mõttetul kellaajal, mil tavalise graafiku järgi töötajad on juba koju läinud ja teatriskäijad on veel teatris, nii et kasu pole sellest suurt kellelgi - ja argumendiga, et selles mõttetu kellaaja rongis on vähe rahvast, ei ole Elron nõus hilisemat (ja mõttekamat) rongi käima panema - kuigi siis, kui selline rong käis, oli see alati täis.

      Elva ja Tartu vahel on napikas - lühema teatrietenduse järel jõuab koju, pikema järel mitte. Tartu puhul tasub arvestada ka tudengitest elanikke, kes sõidavad vähem autoga kui elanikkond muidu. ja osa n.ö Tartu elanikke, sh tudengeid, käib öösel magamas Elvas. Ma olen ise tudengipõlves öösel lageda taeva alla jäänud, sest jäin viimasest (ja mitte kuigi hilisest) Elva bussist maha.

      Ja siis on vahepealne keiss Jõgeva-Tartu - ühest küljest nagu maakonnakeskuste vaheline ühendus, teisest küljest käib Jõgevalt Tartusse inimesi tööl (nagu ka Haapsalust Tallinna, aga seal on ühendus parem, kuigi Haapsalu hilisematelt kontsertidelt Tallinna ööseks tagasi siiski ei saa) ja küllap käiks ka kultuuriürkadel, teatris jne, aga see on võimalik ainult autoga.

      Sellise suht lähedaste linnade vahelise igapäevase liikluse jaoks oleks küll ühistransa märksa kasulikum, vähendaks ummikuid, liikusõnnetusi jne. Kütusekulu per kärss oleks ilmselt kah väiksem.

      Kustuta
    2. "lääne" koha pealt veel niipalju, et kõik "lääne" inimesed, kes autoga oskavad sõita, ei tee seda veel sellegipoolest kuigi tihti. Euroopa maades on rongiga liiklemine väga tavaline. sh riikides, kus on samuti hõre asustus - nt Rootsis sain ma küll linnalähirongiga hilja õhtul sinna Stockholmi lähedasse väikelinna või külasse, kus ma elasin. à la Elva või Keila. A seal tehti ka aktiivset poliitikat Stockholmi autoliikluse (mida pendelränne suurendab) vähendamiseks, ummikumaksud ja värk.

      Kustuta
    3. ja mis kellegi taskust tulemist puudutab, siis tähendab suurem-tihedam autoliiklus suuremaid maanteekulusid (laiemate teede vajaduse ja teede suurema kulumise näol). mis tuleb samuti maksumaksja taskust. selles mõttes on ka autoliiklus doteeritud (kütuseaktsiis ei suuda maanteekulusid praegu katta). küsimus on ikkagi pigem selles, mida riik eelistab doteerida.

      Kustuta
    4. (guugelda ringi näiteks selliste märksõnadega nagu "external costs" ja "transport". vt nt seda euro-hinnangut või neid diagramme.)

      Kustuta
  9. Khm, notsu. Ma loen igasuguseid transpordiga seotud asju üsna usinalt. Mõnikord saan aru ka, ehkki näiteks tänasest (Helsingi omast) ei saanud.

    Üritused. Need ei teki ise. Neid korraldatakse. Kui korraldaja võtab teha ürituse kohas / ajal, kuhu ühistransaga ei saa, siis on tal ÜT kasutajatest suva. Riigi ega korraldaja suunas virisemine ei aita - riik ei puutu üldse asjasse, ja korraldaja on ilmselt numbrid kokku löönud ja otsustanud suurema kasumiga variandi kasuks. Mõnikord tasub korraldajal oma transport tekitada, ja siis ta tekitab ka, o-päevakutele näiteks saab spets-bussiga ja Tartu neliküritusele... aga kui ei, siis tuleb lihtsalt tõdeda enda kuuluvust autovabasse vähemusse ja valida teine üritus.

    Eeslinnas elamine, teatris käimine ja autota elamine on klassikaline kolmik, millest saab valida kaks.

    Väikelinnas elamine - sama.

    Elva, Tartu, Jõgeva puhul tuleb KOV-le pinda käia, ehk on neil ÜT plaanide osas mingi sõnaõigus. (Nad ju doteerivad seda liiklust, eks.)

    Aga tühja sest kõigist. Ma lihtsalt tahtsin vaielda vastu väitele, et igale poole ühistransaga mittesaamine on muserdav. Ei ole - paratamatu on. Ja minu, linnainimese arust pigem tervitatav.

    VastaKustuta
  10. ürituste korraldamisega - ausalt öelda ei ole ma kindel, kas ainult autodega arvestamisega taga on mingi kindel kalkulatsioon. Võib-olla on hoopis harjumus mõelda teatud mallis. Kui rohkem sel teemal muliseda, on šanss, et kellelegi tuleb pähe, et oi, selline variant on ka olemas.

    Mis eeslinnadesse puutub, siis vanasti tekkisid eeslinnad just ühistranspordipeatuste ümber. nt Nõmme. Valglinnastumine on iseenesest mu meelest halb. Aga kuna nt Tallinn on sellise kujuga, nagu ta on - keskelt peenike -, siis on mingis ulatuses paratamatu, et kõik inimesed, kellel on Tallinna kesklinna asja, kesklinna elama ei mahu. Ja kuna infra on elektriraudtee näol juba olemas, siis on päris hea lahendus, kui osa neist mittemahtujaist elab rongipeatuste ümbruses. Rongi loll graafik ei ole paratamatus ja kui ära on kadunud sellise kellaaja rong, mis vanasti täis oli, siis selle asendamine varasema pooltühja rongiga peaks isegi majanduslikult ebapraktiline olema.

    Miks ühistransaga "igale poole" (kui selle all mõelda "ühest Eesti linnast teise", mida Indigoaalase reisiplaan peaasjalikult vajas) mittesaamine sinu kui linnainimese arust tervitatav on? see peaks ju ka autoga sõitja elu tihedama maanteeliikluse näol tülikamaks tegema?

    See, mis minu arust on muserdav, on peamiselt just mõtteviisi probleem: et riiklik - ja sageli ka linnade - prioriteet on millegipärast autoliiklus (linnade poolest - vt jalgrattateede võrgustiku katkendlikkust ja ohtlikkust; või seda, kuidas liiklusskeeme planeerides ei arvestata autota liiklejate mugavusega, nt absurdse ooteperioodiga jalakäijafoorid või ülekäigukohad, mis jäävad käiguteedest kõrvale, või ristmikud, mis ei ole jalgsi ületatavad) ja et ürituste korraldajad ei tule samuti muude variantide peale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. selle mõtteviisi näide on see, et reisirongiliiklusest rääkides tuleb alatasa sisse teema, et issand, kuidas riik sinna raha tambib - unustades, et maanteeliiklusse, millest enamiku moodustab sõiduautoliiklus, tambib samuti. ja samuti on selle näide tglt valglinnastumine ise - kolitakse kohta, kus on iga jumala päev vaja kõik käigud autoga teha, tehakse ennast autosõltlaseks.

      kahtlustan, et sama mõtteviisi vili on kalduvus tähtsad riigiasutused linnas mööda äärelinnu laiali loopida. et maksuamet ühes äärelinnas, haigekassa teises ja passilaud kolmandas. st kriteerium on ohter parkimisruum, mitte lihtne kättesaadavus muul moel kui autoga.

      kindlasti on selle mõtteviisi näide see, kuidas autod regulaarselt kõnnitee ära blokeerivad - ma olen mitu korda linnas kõnniteel liigeldes minutiteks takerdunud, sest keegi tahab oma autoga teele välja sõita ja ta lihtsalt ei arvesta sellega, et kõnnitee on liiklemise koht - see on tema jaoks lihtsalt see ohutu riba, kus oodata, et sõiduteel liiklusvoolus auk tekiks. ainsad liiklejad oleks justkui autoliiklejad.

      muidu olen selle koha pealt nõus, et ühistransporti on eelkõige vaja linnades ja tähtsamate linnade vahel, mitte kõigi nurgataguste jaoks; ainult et ajaloolised eeslinnad on selles mõttes linnaosad. See, et Jõgeva on peaaegu Tartu eeslinnaks ja Haapsalu Tallinna eeslinnaks muutnud, on pigem regionaal- ja tööhõivepoliitika probleem. Aga sellisel juhul võikski emma-kumma asjaga tegelda: kas sellega, et enam kui poole Eesti elanikud ei käiks Tartusse või Tallinna tööl, või sellega, et neil töökäijatel oleks töölkäimisvõimalus olemas ka ilma autota. Ei ole okei, kui inimesed peavad lihtsalt töölkäimise pärast massiliselt iga päev üle tunni aja autos veetma.

      ühesõnaga, ma tahaks, et auto oleks luksus, mitte liiklusvahend. asi, millega edevuse ja lõbu pärast sõita, või millega sõita kaugetesse peidetud nurgatagustesse. mitte iga päev tööle või ühest linnast teise. pluss haigete ja liikumispuudega inimeste liikumisvahend. Kõigi elukvaliteet paraneks sellega, sh autoga sõitjate oma.

      Kustuta
    2. Notsu, küll su mõte alles uitab ja sulg alles libiseb. Liitu Facebookis "linnad ja liikuvus" grupiga, seal saab ühistranspordi ja valglinnastumise teemadel lõpmatuseni jaurata.

      Tallinna transport on selline, et kodu - töö - kodu pendeldamise katab ta enamasti hästi ära. Jama tekib, kui linn eraldab su lapsele kooli- või aiakoha nii tööst kui kodust eemal. Näiteks elad Pirital, töötad kesklinnas, aga kooli saad Lasnamäele. Tekib sama probleem mis Pärnu-Haapsalu transpordiga. Mõlemast kohast keskusesse (Tallinnasse, või kesklinna) saad, aga "ristipidine" ühistransport puudub. Pere loeb liikluses veedetavad tunnid kokku - hommikul kaks, õhtul kaks - ja ostab auto. Või kaks.

      Kustuta
    3. noh, selleks peaks ma kõigepealt Facebookiga liituma, aga kardan omaenda mõtteuitamist ja sulelibisemist süvendada - see veel puuduks, et ma kaks või kolm korda rohkem sulge libistan.

      Ristipidise ühistransa puudumist on mõnevõrra isegi Tartus tunda, kuigi Tartu puhul on see väiksem probleem, sest vahemaad on lühemad. Või on ta nüüd põikipidine või mis... selles mõttes, et Raadi ja Annelinna vahel on ühendus olemas, Raadilt saab ka kuhugi Ropka kanti, aga nt Raadilt Tammelinna ei saa, kuigi bussid sõidavad iseenesest nii Narva maanteed kui ka Kroonuaia tänavat pidi.

      Kustuta
    4. ptüi, "Raadilt Tähtverre ei saa" pidi olema. Tammelinna serva saab.

      Kustuta
    5. kuigi - ma saan aru murest, kui lasteaiakoht on ligipääsematu, aga kool? isegi kui ma unustan selle, et minu ajal käisid lapsed ise ühistransaga koolis - ja ma orienteerusin Tallinna ühistransas küllalt vabalt, et juba algkoolieas ümber istuda osata ja käisin omapead Nõmmelt nii kooli kui ka eri kohtades asuvatesse ringidesse-trennidesse, ja ma ei olnud mingi eriline tublilaps, vaid kõik käisid niiviisi - , siis kui ma praegu Tartu linnaliinibussis ringi vaatan, siis näen ma ka seal tublisti koolilapsi. Täitsa algkoolieas. Nii et lapsed on tglt sama hakkajad kui vanasti.

      Kustuta
  11. Lapsevanem optimeerib ka oma lapse aega. Kui kooli minek võtab tunni, siis üritab tubli vanem selle auto abil 15 min peale saada.

    Mul laps käib koolis jala ja trennis kah. Ja laulukooris käib trolli-trammi-bussiga. Aga kui võimalik, toon ma ta koorist ära ikka autoga. Esiteks lõpeb see talvel nii hilja, et ma ei taha, et ta pimedas linnas ise liiguks. Teiseks - see aeg - moodsa koolilapse graafik on tihedam kui täiskasvanutel. Reeglina ei ole algklassi lastel ühtegi trennivaba päeva (sest on vaja ju trenni, lisa-võõrkeele-õpet, pillimängu ja kunstiringi ja veel midagi...).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. kui kooliminek võtab ühistransaga tunni, siis on muidugi kehvasti ja viga on ilmselt eelkõige ühistransas - kui kooli ja kodu vahemaa ei ole iseenesest üle mõistuse pikk.

      kas koolikohti eraldab tänapäeval linn ja mis põhimõtte järgi see käib? st kas on, nagu sa kirjeldasid - et Pirita laps saab Lasnaka kooli või vastupidi, sest mingi iks loogika alusel on see sama piirkond? sel juhul on midagi valesti ka linnaplaneerimises. st üks võimalus on need linnaosad ühistransaga ühendada. aga teine võimalus oleks koole-lasteaedu ringkondadesse jaotades hoida silma peal olemasolevatel ühistransaliinidel. et ühte ringkonda ei jaotataks kohti, mille vahel peab tund aega liiklema.

      Kustuta
    2. Järjekordne kilomeeter kommentaari kadunud. Seekord tõesti pikk ja täiest hingest kirjutatud!!! Uhh... :(((

      Kustuta
    3. Uus proov. Lühem ja rahulikum :)
      Tallinna planeerijate elu ei ole kerge, sest väga kiiresti (10-20 aastaga) on toimunud kaks suurt muudatust:
      1) Demograafiline küür laste arvus. Kõigepeal kukkus sünnitatud / aedaminevate / kooliminevate laste arv poolteist korda, siis tõusis 1.6 korda,
      nüüd langeb taas. Tallinnas võib muutus olla veel suurem ja piirkonniti veel suurem.
      2) Kõik lastega eesti pered on mägedelt ära kolinud - linna ääre taha, või agulitesse kesklinna piiril, või endistesse suvilarajoonidesse
      Mähel-Pirital-Kakumäel. Noortele peredele ehitatud "mäed" on muutunud vene või vanainimeste getoks.

      Koolid ja lasteaiad jäid kõigepealt tühjaks, müüdi maha või renditi välja või lasti laguneda.
      Siis tekkis uuesti vajadus aedade-koolide järele, aga nüüd juba mujal. Aga keegi ei tõsta ju lagunevat Mustamäe kooli Pelgulinna ümber!
      Nii et lapsed elavad nüüd seal, kus koole ei ole.
      Ja uusi ehitada on raske, kuna on ette teada, et koolilaste arv on hetkel (algklassides) haripunktis ja hakkab kohe-kohe taas langema.

      Lisaks on siis linna-äärsed põllud, kus elavad lapsed topitakse kesklinna koolidesse. Sest kui pere on suutnud kolida "mäe" "nõukogude" keskkonnast
      ära, ei tahteta ju last sinna kooli jätta!!! Nii tekivad võlts-sissekirjutused jne, mida planeerimisel on raske nii vältida kui arvestada.

      Transport. Kõiki kohti omavahel ei ühenda. Koolibussid jne on lahendus, aga ikkagi ei saa liikluskorraldus kõiki lapsi mugavalt kooli viia.

      Tulemus ongi isiklikud autod.
      Tallinn on nii hõre ja väike linn, et siin lihtsalt ongi auto kõige optimaalsem liiklusvahend, mitte alati, aga üsna tihti.
      Ja ei ole mõtet ega vajadust nõuda ühistranspordilt KÕIKIDE vajaduste rahuldamist.

      Iseasi, et varsti muutub see kõik.
      Tulevad robot-autod ja nõude-autod, inimeselt võetakse rool käest ära ja üksiku inimese liigutamine muutub palju lihtsamaks ja odavamaks.
      Kuidas see kõik transpordikorraldust muudab - ei tea - aga muudab ja palju.
      Ühed ütlevad, et liikus väheneb; teised, et kasvab; kolmas, et hajub veel ühtlasemalt ja veel suurema ala peale laiali.
      Kümne või kahekümne aasta pärast näeme!

      Kustuta
    4. FB eelis on aga see, et seal on lisaks minusugustele suva-ullikestele ka päris eksperdid koos. Kes viitavad huvitavaid materjale või uudiseid, teavad otsuste köögipoolt ja omavad vastaval teemal lisaks arvamusele ka teadmisi, haridust ja kogemust :)

      Kustuta
    5. nojah, võlts-sissekirjutuse puhul on viga muidugi vanemates endas. Tallinna hõrenemise puhul iks transpordivabadele põldudele samuti.

      Koolibussid oli üks lahendus, mille peale ma pärast kommi ärasaatmist hilinemisega tulin, aga see oleks üks loogiline võimalus, arvestades, et seda kasutatakse ka veel hõredamates USA kohtades.

      Kõigi vajaduste rahuldamist muidugi oodata ei saa, aga ilmselt muutuks ühistranspordi suurema osakaalu puhul (või lihtsalt autode väiksema osakaalu puhul, nt kui neist, kes ulatavad, käib rohkem jala ja rattaga - mu vennake räägib oma kolleegidest, kes ei ela töö juurest kaugemal kui tema, aga tema käib jala, nemad autoga - mis avaldub ka figuuris, mida nad regulaarselt trenni praavitama sõidavad) sama vahemaa läbimine kiiremaks.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!