esmaspäev, 14. detsember 2015

Moraalitsedes laste toitmisest.

Ühel konverentsil hämmastas mind fakt, et pea pooled koolieelikute vanematest arvavad, et nende lapsed toituvad ebatervislikult.
Koolieelikud söövad lasteaias ja kodus. Lastehoius peaks olema menüüd kaalutud- kontrollitud. Kodus, aga... kes vastutab kodus oleva toidu eest?
Väikelaps sissetulekut ei oma, ise poes ei käi, süüa saab ainult seda, mida koju on toodud.

Olen seda mõtet jaganud mitmes seltskonnas. Ja saanud vastuseks selliseid lugusid.

Kui ma talle makarone/krõpse/liha midaiganes ei anna, siis ta ei söögi mitte midagi!
Ma pean kommid alati ära peitma, sest muidu sööb ta selle koti korraga tühjaks.
Ma olen koju tulles nii väsinud, et ikka vahel teen kiiresti kalapulki ja viinereid vms
Ta lihtsalt pole muidu nõus, kui me ei käi vähemalt korra nädalas macis.


Ehk siis probleem pole mitte lastes, vaid meis, vanemates.
Me ei jaksa või ei raatsi ennast kehtestada. No olen minagi olnud poes, kaasviibijate pahaste pilkude all häbenedes. Samas, kui mu laps on põrandal ristseliti ja röögib kõva häälega, et kui talle kohe seda asja ei osteta, siis tapab ta kõik ümbritsevad ära.
Ma olen vana kooli tüüp ja minu põhimõte on, et koolieelikutega ei räägita läbi 4-s asjas: lapsed söövad söögiajal, mida on lauale pandud. Kui ei taha, siis ei söö.
Lasteaeda pannakse selga ilmastikuga sobivad puhtad riided. Lapsed lähevad magama siis, kui ema on väsinud ning tänaval peab olema ettevaatlik. Kõige muu üle võib laps ise otsustada.

Teine teema on see, et me mõtleme liiga palju toidust ning toidule. See on paratamatu, kuna ümbritsev meedia, lihtsalt sunnib selleks. Ma olin šokis, kui neljaaastased arutasid, kes on paks ja kes mitte. Aga täna paraku nii on. Vanematena saame vaid neid komplekse vähendada ja pingeid maha võtta. Ning õpetada allikakriitilisust.
Mis juhtub su lapsega, kui ta " ei söö".  Eriti, kui ta käib lasteaias. Eriti, kui ta tegelikult sööb, aga mitte seda, mida sina oled planeerinud. No tuleb taitriip vahele. Mis siis? Sööb 2 nädalat vaid kartuleid, mis siis? Sa ise ei taha ju ka iga päev hernesuppi, Mõni päev tahad hoopis kala või juustu.
Mis siis juhtub. 
Muutes söömise kinnisideeks, tekitame me tulevikuks 101 probleemi nii endale, kui ka temale.
Loomulikult, kui laps on haige ja probleem kestab päevi. Siis oleks targem konsulteerida arstiga, mitte võidelda lapsega.

Ajal, kui ma laps olin, elas meie majas 5 lapseline pere. Hommikul anti lastele päts saia kaasa ning saadeti õue. Õhtul, kui vanemad töölt tulid, korjati nad uuesti kokku.
Kasvasid samuti inimesteks.

Need, kes rääkisid mulle kalapulkadest ja macist, tegid seda süüdlaslikult. Miks me tunneme end sellepärast süüdi. Kui kalapulk või burks pole su lapse 3 korda päevas/ 7 päeva nädalas toit... miks see siis halb on. Laps peab sööma kommi. Laps peab saama lohutustoitu. Laps peab proovima erinevaid maitseid.
Sa tunned end süüdi, laps peegedab su tundeid ja süüst saab kiusatus.

Mis seal salata, enamik meist ei oska tegelikult ka süüa teha. Tuttav lasteaia söögitädi räägib murega, et lapsed ei söö enam traditsioonilisi toite. No näiteks kartul, kaste, mannavaht jne. Elu muutub. Ehk peavadki kaerakile asemele tulema moodsamad ampsud, aga midagi Eesti rahvustraditsioonidest ja pärimusest võiks tegelikult ikkagi edasi anda. Meie pärimus on supid ja magustoidud ja soe lõuna.

Minu kogemused näitavad, et enamik lapsi eelistavad selgeid toite. Ses mõttes, et kui komponendid on eraldi ja  arusaadavad, siis süüakse. Kui aga kokku segatud salatiks või hautiseks, siis ei lähe see mitte.  Väga paljud lapsed söövad toitu, mida nad on ise aidanud valmistada. Või kui mitte, siis vähemalt selle valmistamise käigus ikka nokivad.
Alati on rahul ka need, kel lastega kokkulepe, selle mille ise ette tõstan, söön alati ära. Ja alati peab proovima vähemalt ühe ampsu.

Aga jah, lapsed on väga erinevad.  Samas peres on rüblikud, kellest üks nokib ema kõrvalt porgandit ja teine kühveldab lusikaga nutellat.  On neid, kelle ainevahetus töötab kui kellavärk, neid, kes on alati valmis proovima ja katsetama. Ning konservatiive, kes söövad vaid tuttavaid maitseid. Ja neid, kelle puhul iga liigne amps tekitab reaalseid probleeme.

Mu postituse point on pigem selles, et vanemad, võtke rahulikumalt. Teie koolieelikud saavad süüa vaid seda, mille te olete ise normaalseks hinnanud ja koju toonud. Väike patt ei tee liiga ja mõnikord lihtsalt ei ole isu.
Õppige selgeks 5 väga kiire tervisliku õhtusöögi retsepti. Ja  viige lapsed õue.
Kõik on hästi.



77 kommentaari :

  1. Nõus. Samas ma sageli mõtlen, et ehk on mul lihtsalt vedanud, et mu lapsed röökides krõpse ja Maci ei nõua või tervet kotti komme korraga nahka ei pane? Viineritest, kalapulkadest või purgisupist ma probleemi ei tee, sest iga õhtu tervislikku toitu vaaritada ju ei jõua. Mu meelest on vahe, kas poolfabrikaadist poetoit või tõesti pakk krõpse ja Coca. Viimasele peaks ikka suutma piire seada ja kui seda algusest peale teha, siis vast ei teki lastel nii meeletut nõudlust ka. Samas kui laps näeb, et ema-isa krõpse mugivad ja talle lihtsalt ei anna, siis see ilmselt ei õnnestu, ehk siis tuleks laste nimel ka ennast veidi piirata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No vot, Sa tood samad näited, mis suur osa mu " valimist".
      Miks purgisupp on ebatervislik? Fileest valmistatud kalapulgad?
      Coca Zeros on 0 g suhkrut ( aga see eest muidugi sünt magusaineid peoga), nii et kui hape välja jäta, siis kõigi suhkrupõlgurite unistus.
      no, ok. Kui räägime koolieelikutest, siis vast kofeiin on ka liiast)

      Viiner on isegi lasteaedade toidunimistus. Kuigi, mingi piiranguga,

      Kustuta
    2. Ma ise tegelikult polegi süvenenud, et miks purgisupp või kalapulgad ebatervislikud on, aga olen seda kuulnud/lugenud. Põhimõtteliselt on kõik halb ja ebatervislik tänapäeval muidugi. Cocat jah suhkru pärast ei joodaks lastele sisse. 0 on mu meelest aga nii jäledalt läila, et seda ei joo ise ka :)

      Kustuta
    3. No purgisupi puhul on vist asi säilitusainetes, üleliigses soolas ning väheses toitvuses ning kalapulkade puhul samamoodi säilitusained + õli, milles eelkuumutust (pole terminis kindel) tehakse, et üldse see kalapulgalaadne toode koos püsiks, ning asjaolu, et neid kalapulki tehakse vist kõigest päris kaladest ülejäänud asjast - ehk siis madal toiteväärtus ning kahtlane algkoostisained.
      Samas mäletan ma lapsepõlvest, et need Esva kalapulgad (ohtra hapukoorega) olid maailma parim asi üldse, vastuvaidlemata, seega.... teadmine, et need tegelikult "halvad" on tuli oluliselt hiljem :)

      Kustuta
    4. ma tarbin Salvesti suppe ja seal küll säilitusaineid pole. Ma ise olen väike soolasõber, aga usun, et koduköögis pannakse soola peoga ja vahel rohkemgi, kui tööstuses.
      Jah, hautatud köögiviljas on vitamiine vähem kui värskes ja külmutatus, aga noh, päris toortoitu ei saa ju ka süüa.

      kalapulki on erinevaid, on ka puhast fileed:)

      nii et pakendeid tuleb lugeda!:)

      Kustuta
  2. Üldse mitte nõus. Me (ja eriti mu kaasa) tõesti pungestame, et lastele juurikaid ja muud mitte-pahna sisse sööta. Keedame, küpsetame ja kehtestame. JA NO EI TULE!!! Kõik taimne on laste arvates saadanast, kõik jahust või magus - ihaldusväärt.

    Nii et küsimusele "kas teie tited toituvad ebatervislikult" vastan ma kurvalt "jah", aga kuidas seda muuta - ei tea ma mitte. Lapsevanema laiskus või suutmatus ennast lõpuni kehtestada mängib kindlasti mingit osa, aga ainult osa.

    Kaur (ise parajasti meesaia mugides)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Et siis mitu päeva lapsed üldse ei söö kui variandid on sööd seda, mis laual ja kui ei taha, siis tuleb laua äärest ära minna ning enne järgmist toidukorda ei ole mingit näksimist?

      Kustuta
    2. ma ei kujuta ette olukorda, kus kolme toidukorra ajal pole laual absoluutselt mitte midagi mis süüa ei sünni (lapse meelest). Midagi on ju alati.
      Kauri näite puhul nt närib siis vett ja leiba.

      Kaur. Aga defineeri mittetervislik. Ma saan aru, et vihjad küpsetistele. Minu arvates ei ole küpsetised ebatervislikud. 2 x aastas söön ma süü- ja mõõdutundeta piparkooke ja vastlakukleid ja pean seda väga normaalseks.

      Kartulikrõpsud?
      Heeringas, krõpsudes ja parmesanis on nt suht samapalju soola ja rasva. Ja kui see krõps on korralikust kartulist, miks mitte seda hea kastme ja teiste juurikatega õhtuks dippida. Miks on see ebatervislik?

      Kustuta
    3. siin tõestusteks numbrid ka
      http://indigoaalane.blogspot.com.ee/2015/04/suhkru-ja-vastutusmaks.html

      Kustuta
    4. See taimne vs. magus vastandus on huvitav. Mulle on lapsest saadik porgand meeldinud, sest hea magus - pisikeses jänese pildiga purgis porgandimahl oli üks neid toredaid maiuseid, mida vanemad vahel ostsid.

      no ja porgand on ilus oranž ka, tegi iga toidu isuäratavamaks.

      ja puuviljad on ju ka magusad?

      Kustuta
    5. nüüd tuli veel meelde, et nn kapsajuurikas (no see kapsavarre sees olev krõmpsuv osa) käibis mu lapsepõlves kah maiusena. Umbes nagu koogitainakausi puhtakslimpsimine - sellised head asjad, mida saab siis, kui ema süüa teeb, söögitegija pilguga vaadates v.o hoopis ökoloogiline biojäätmete käitlus.

      Kustuta
    6. Ma olen kuulnud, et kapsajuurikat süües sai mõni "kapsapalaviku" - no et hakkas suuremal söömisel halb sellest.

      Kustuta
    7. Ma ise ei saa kuigi suures koguses ristõielisi üldse süüa (lillkapsas ja brokkoli on mingil määral erand ja neid võib rohkem), aga kapsajuurikat ju väga suures koguses korraga ei saagi. Kui just suurem hapukapsategu käimas ei ole. Meil oli tavaline ühepajatoidutegu, sellega tuleb maksimaalselt üks kapsajuurikas.

      Kustuta
    8. Ma olen juurikaid lihapallidesse peitnud riivitud kujul. Samuti tatrapannkoogid olid lemmikud mingil ajal. Praegu pole tatart, pole viitsinud poola poodi minna. Pitsa peale saab palju asju magicu abil ära peita. Porgandeid söövad mul kõik pojad ainult toorelt ja kooritult. Riivitud kujul enam ei sobi, samuti keedetult-praetult mitte. Üldiselt on nad minusugused, kuni ei tea, mis söögi sees on ja söök imelikult ei lõhna, siis söövad kõike. Karrilõhna armastavad, seega on enamik toite meil karriga maitsestatud. Selle poes müüdava kollase pulbriga siis.

      Kustuta
    9. Ma tean lapsi, kellele ei meeldi isegi maasikad ja herned... noorus on hukas:)

      Kustuta
  3. Kahe käega nõus ja eriti meeldis mulle see "lapsed lähevad magama kui ema on väsinud". Mul on sellest veel edasiarendus: lapsed lähevad magama vähemalt vähemalt 1.5 tundi (aga parem 2) enne ema.

    VastaKustuta
  4. Tuttava peres on reegel, et kella 21st on vanemate aeg. Lapsed võivad olla üleval aga tähelepanu ei saa ja põhimõtteliselt peaksid nad olema siis voodis. Toimib.
    Mul ristilastega on ka see reegel, et ühe ampsu peab proovima.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tjah? Ma sain just kuulda, et mu lapse klass olla in corpore poole ööni üleval olnud, sest kodune töö lihtsalt võttis megalt aega. Ma ise istusin kella üheni lapsega üleval ja aitasin tal võimalikult kiiresti õppida.

      Päris tittede puhul on jah võimalik, et väliseid sõltuvusi on vähem ja et on ranged reeglid. Aga nt mina kui lapsevanem ei ole ise piisavalt tugev. Eelmisel nädalal läksin lapsega trenni ja naasin sealt 21.30. Ma saan aru, et probleem on siin minus.. Aga on raske uskuda, et ei ole vanemat, kel ei tule IIAL mõtet lapsega (kasvõi aia-lapsega) kauemaks külla või kohvikusse või mänguväljakule jääda :)

      (... tuleb meelde suveõhtu, kui käisin lapsega kell 11 Vabaduse väljakul rattaga sõitmas. Laps oli kaheaastane...)

      Kustuta
    2. Räägitakse, et Hispaanias olevat hilisõhtul kõigil peredel lapsed restoranis kaasas. umbes et kuidas nad muidu viisakalt sööma ja seltskonnas olema õpivad. Päeval on nad muidugi siestat pidanud ja maganud.

      Kustuta
    3. mina rääkisin koolieelikutest. Koolilaps peab siiski teistsugust elu elama ja ise hakkama otsuseid tegema

      Kustuta
    4. Elan Hispaanias ja tõepoolest. Näiteks on siis suured pidustused feria ajal, mis kestavad varahommikuni (no ikka kella 6-ni vähemalt), terve küla/linn trallitab seal, koos nii suured kui vanad. Ja järgmine päev minnakse kella 9-ks kooli. Aga mis puudutab siinset restoranikultuuri, siis Eestist erineb see kui öö ja päev. Restosse minnakse pühapäeval ja koos terve perega st ikka vanaemad ja vanaisad (vajadusel ka ratastoolis) ning imikud kaasas. Laste mängunurgad restodes on haruldus, ega restoranis ei mängita, seal süüakse. Lapsed on pidulikult riides, POP-i dresse või Nike tosse nende jalas ei näe. Ikka heledad kleidikesed ja viisakad püksid. Ja lapsed istuvad vaikselt koos perega lauas ning söövad ning see söömaaeg kestab tunde. Kõige tipuks lahkuvad need lapsed puhaste riietega. Kuidas see kõik võimalik on, mina aru ei saa. Samal ajal kantseldan mina kahte räpakolli, kes mööda restorani ringi tuuseldavad, kisavad ja keelduvad söömast seda, teist ja kolmandat.

      Kustuta
  5. Püüan kommenteerida üle pika aja.

    Ma kunagi oma blogis kirjutasin sellest, kuidas ma, minnes külla sõpradele, kellel on väiksed lapsed, kunagi ei tea, kas kommi viimine on teretulnud nähtus või päädib see katse vanemate mõrvarpilkudega.

    Mul on üks sõber, kes on veendunud, et tema ema, kes lapselapsele kommi ja šokolaadi toob, üritab last "ära meelitada", üritab kommiga armastust osta. Saamata aru, et kommide söötmisega nullib ta ära vanemate töö, kes Kauri kombel pungestavad naba paigast, et laps juurikate ja tervislike kliipätside peal üles kasvaks. No mina ei tea. Mul ei ole lapsi, aga see tundub mulle täiesti hüsteeriline. Elu ei ole ainult porgand ja suhkruta leivakooriku krõbusk. Ei olnud meie põlvkonnal lapsena ega ole ka praegu täiskasvanuna. Normaalsed inimesed meist kõigist kasvanud. Kindlasti ei pea päevad läbi kommi pugima, aga kui vanaema külla tulles lapsele kommi toob, ei peaks selles nägema mingit paanilist vandenõuteooriat, seda tehakse ikka ju lapse rõõmustamiseks. Ei viska neist keegi susse püsti, kui 24/7 kapsast ei söö.

    kristallkuul

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ainult kapsas pole ka jätkusuutlik:)
      Aju vajab glükoosi. Kui ei saa, siis lihtsalt sureme ära. Kõik.

      aga jah, kõik äärmused on halvad.

      Kustuta
    2. Paleo-dieetnikud vist ei söö maa-aluseid juurikaid, sest neis on liiga palju suhkrut?

      Mu ex-ülemus oli sünnipärane taimetoitlane. Mitte päris puhas vegan, aga peaaegu. Lapsest saadik loomulikult, ja tema oma lapsed sama loomulikult kah. Terved kultuurid elavad dieedil, mis annab kapsajuurika ja kartuli kaudu kogu vajaliku kätte.

      Kustuta
    3. Mina olen olnud üks neid mõrvaripilguga kommi toojaid vaatav ema, aga täiesti praktilisel põhjusel. Lapsed olid igasuguse kommides leiduva keemia ja šokolaadi vastu allergilised ja sügelevad ja veriseks kraabitud ja leemendava nahaga lapsed olid alati minu ravida ning seega minu probleem. Tegelikult on ju täiesti normaalne enne kommi toomist vanematelt üle küsida, kas tohib ja kui tohib, siis mida täpsemal. Ei ole ju liiga keeruline

      Kustuta
    4. Paulaga nõus. Minu neljane ei talu kunstlikke magusaineid, st et suvalisest nätsust või pulgakommist võib ta kena lööbe saada. Või mis me siin räägime, ka palavikusiirupist, köharohust ja viimane "tore" avastus, et ka allergiarohust (sic!), mida sai tuulerõugete leevendamiseks kasutatud. Nii et mina jälgin ka suht kullipilgul, mida tuuakse. Mitte, et mul midagi maiustuste vastu iseenesest oleks, aga suur jagu tundmatu päritoluga värvilisi komme jääb meie poolt tarbimata. Pulgakomme ostan looduspoest ja need maitsevad ka suurematele lastele, kellel talumatust ei ole, märksa enam kui nt Chuppa Chups ;)

      Kustuta
  6. A.-l on veendumus (täiskasvanute toidu kohta), et ebaproportsionaalsed ja ühte auku isud mingi iks toidu järele tekivad siis, kui sellest endale kiusatus teha, st kui seda endale pmst keelata ja lubada ainult "patustamise" korras. Ma ei tea, kas seda päris lõpuni uskuda. Ma ise pole endale kunagi eriti midagi keelanud (v.a rahalistel põhjustel) ja mul endal ei esine pidevaid ühte sorti isusid - vahel on šokolaadiisu, siis jälle kuu aega järjest ei taha šokolaadi nähagi, ja nii ka kõige muuga; ma ei tunne muret, kui korraga tahaks ainult üht sorti asju süüa, sest ma tean kogemusest, et see hoog läheb maksimaalselt paari päevaga üle. Aga kuna mu jälgitav valim koosneb peamiselt minust endast ja A.-st, kelle jaoks põhiline on, et "täna peaks ka midagi sööma", siis võib vabalt olla, et meil on oma isudega lihtsalt vedanud.

    Samas, kui see tõele peaks vastama, siis äkki ka laste puhul? iseasi, et lapsed on mingis vanuses õige konservatiivsed ja tahavad süüa tuttavaid asju. Selles prantsuse laste söömaõppimise raamatus räägiti, et prantsuse emad tutvustavad oma lastele eri toiduaineid juba selles eas, kus need söövad veel usaldavalt kõik ära, et nad hiljem kriitilisemas vanuses neid toite juba tunneks ja usaldaks. Indigoaalase kirjeldatud mehhanism - et lapsed söövad üsna hea meelega toite, mille tegemises nad on kaasa löönud - on ehk sama usaldus teisel põhjusel - ise tegin, ju siis on söök.

    VastaKustuta
  7. 1) Ma / me ei pungesta endal naba paigast ;)

    2) Seda prantsuse laste raamatut sirvisin viimati eile. On väga okei raamat, soovitan. Aga.

    3) Ma usun, et enamik vanemaid püüavad nkn seal antud nõu järgi toimida, kuna see on lihtsalt tervemõistuslik. Nt "tutvustavad" kõik, keda ma tean, lastele köögivilju alates tite-east - püreed ja siis kõik muu.

    4) Aga see ei toimi või vähemalt mina pole näinud seda toimimas. Sellegipoolest lülituvad enamik lapsi ühel hetkel "kõik värske on öäkk" režiimile.

    5) Magusat toppivad vanavanemad on täiega teema ja kui kellelgi on olnud õnn selliseid mitte kohata, siis 5a) tänage saatust 5b) olge vait.

    6) "Mis on tervislik?"
    Kõige lihtsam "tervisliku" definitsioon on vist "mitmekülgne". Sellest lihtsuselt järgmine on taldrikureegel, et liha-lisandi-salati vahekord olgu 1:1:2. Ja sealt edasi saab hakata süsivesikuid, valke, rasvu ja kiudaineid arvutama.

    Iga pere seab oma piirid ise, aga kui vanemad ütlevad "laps ei toitu tervislikult", siis järelikult ollakse MINGIST piirist valel pool üle. See ei tähenda veel, et laps sööb AINULT krõpsu, eks.

    7) Lasteaiatoit ja tervislik?? Ma kahtlen. Raha on vähe ja tuleb olla kõigile meelepärane - ma arvan, et suurem osa lasteaiatoidust on ühekülgne krapp. Kui keegi on viitsinud oma tite aia-menüüd põhjalikult analüüsida, siis parandatagu mind, mul oleks hea meel.

    8) Wdym "normaalsed inimesed meist kõigist kasvanud"?!? ülekaalulisuse uuringute tegijad miskipärast arvavad teisiti.

    9) Minge kuulake ka koolisööklate kogemusi. Salati pakutakse ja EI SÖÖDA.

    10) "Laps kokkamises osalema" on igast asendist hea idee ja vähemalt meie pere on selles sajaga feilinud.

    Mul ei ole mingeid imenippe laste tervislikult sööma saamiseks. Aga probleem selgelt ON olemas. Ja panna seda ainult vanemate laiskuse v lolluse peale on natuke liiga lihtne.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle jäi nüüd silma repliik "Sellegipoolest lülituvad enamik lapsi ühel hetkel "kõik värske on öäkk" režiimile."

      et kas te ise lapsena siis olite kõik sellisel režiimil või?

      mul on jälle tunne, et ma olen kuskil teisel planeedil elanud. Põhimaius, millest ma lapsena unistasin, olid luksuslikud puuviljavaagnad (st puuviljavaagnad, kus oleks ka muud kui ainult õuna ja õuna). ja pähklid!
      kommmid pmst meeldisid küll, aga ettekujutus luksusest oli igatahes suur puuviljavaagen, ananass keskel.

      Kustuta
    2. a tavalisematest toitudest olid ühepajatoit kõige oma kaalikate ja porganditega ja kapsad hakklihaga raudselt ühed lemmikud. ma hakkasin küll õige varakult söögitegemisega katsetama, nii et kümneselt tegin süüa täitsa iseseisvalt, aga mu mäletamist mööda ei olnud mul nende juurviljatoitude armastamiseks vaja seda, et ma neid ise oleks teinud, need on mulle meeldinud nii kaua, kui ma üldse mäletan.

      Või borš.

      Või mis iganes supp, kui aus olla.

      Kustuta
    3. mõtlesin, et hüva, kuna mulle on eluaeg meeldinud pmst söömine kui niisugune ja seega ei ole ma olnud eriti valiv, peaks küsima A. käest, kellest ma tean, et tema lapsena muist asju ei söönud. et misasjad need on, mida ta ei olnud nõus sööma.

      "Oi, ma ei söönud väga palju asju," ütles ta. "Peamiselt magustoitu". Vist mingil sellisel põhjusel, et magustoidud nägid liiga lögased välja vms, esteet nagu ta on. A ei midagi värske kraami pelgusest.

      Kustuta
    4. A. lisas täpsustuse: "Köögivilju pole ma kunagi kartnud. need ei ole ju venivad ja ligased nagu magustoidud."

      Kustuta
    5. Kusjuures mina ka seda aedviljapelgust enda elust ei mäleta, aga tavaliselt igasugu lasteraamatutes-filmides on see küll teemaks ja minu suuremal lapsel tekkis aedviljapelgus alles lasteaias, ilmselt teiste mõjul. Mina lasteaias ei käinud, seega jäin sellest puutumata.

      Kustuta
    6. Mul on lapsed praktiliselt täiskasvanud (poiss ja tüdruk)ja mingit juurvilja ja supipõlgust ei ole nei´l kunagi olnud ega ka hiljem tekkinud. See Ameerika filmide õpetus, et juurviljad on vastikud on üsna varasses eas tekitanud küsimuse, et mis neil seal Ameerikas viga on aga ei muud

      Kustuta
    7. Ma arvan, et meie põlvkond ei oel hea näide, sest ajad olid teised.

      Kaur, ma ei tahtnud üldse rünnata. Ma tahtsin vastust saada küsimusele, et kui vanemale tundub " ebatervislik", siis miks ta seda ei muuda,
      Sinul on see keeruline, sest Sul on koolilapsed majas. Neil on liiga palju välismõjusid, iga on teine, massipsühhoos, oma raha jne jne.
      Aga lasteaialaste puhul siiski võiks ju jõud üle käia?

      Lasteaaedadel ja koolidel on 100% normatiivid ees. Kui neid ei täideta, siis peaks sellest teatama ja tegutsema.

      Kustuta
    8. 1) Ei usu ma neid normatiive. Põhiline normatiiv on nkn eelarve. Ma lähen tutvun siis sel nädalal oma lapse menüüga ja tulen mingi arvamusega tagasi.

      2) Meil ei käi :)

      3) Lapsevanemal on alati valida, KUS ennast kehtestada. Igal pool ei jaksa. Kas ma suunan koolieeliku lugemist õppima, rohkem õues käima, trenni või panen paremini sööma? Ütleme, et mul on aega ja energiat kahe ülesande jaoks, siis mida ma jätan, mida võtan? KÕIKE aga niikuinii ei saa. Nii jäävad osad lapsed lugema õpetamata (ja on koolis hädas), teised ei õpi iial trenni tegema (ja on hädas), kolmandad söövad ainult makaronie (ja on hädas).

      Ehk. Jõud käib üle sellest, millega sa OTSUSTAD tegeleda. Aga kõikide asjadega tegeleda ei suuda keegi. Muidugi on imelapsi, kellega kõik ongi lihtne, kes on vastutustundlikud ja andekad ja muuseas ka söövad hästi - aga enamik ei ole sellised.

      Kustuta
    9. Koolilapsed, massipsühhoos. See on mu arust samuti üle hinnatud. Ma väga tahaks, et mu teismelisele mõnes teemas sõbrannade mõju või minu poolest psühhoos kohale jõuaks. Ei jõua. Nuta või naera.

      Kustuta
    10. Jah, tõsi ta on.
      Ma maadlen ka oma täiskasvanud lapsega, nagu täiesti tühja on läinud need aastad õpetussõnu:)
      Meediast tuleb igasugu rämpsu peale ning lisaks on vaja ju põhimõtteliselt erineda ja protestida...

      Aga sa ära heida veel lootust:) aasta 10 pärast veel üllatud, mis kõik su lastele kohale on jõudnud:) Nii toredatel vanematel lihtsalt on ägedad lapsed, ju,

      Kustuta
    11. Minu lapse lasteaia selle nädala menüü: http://www.peetri.edu.ee/abifailid/pdf/menyy/lasteaed51.pdf

      Loomulikult, aru on saada, et see on igavene manööverdamine raha ja normide vahel, aga minu meelest otseselt midagi hullu ei ole.

      Võrdluseks ka kooli http://www.peetri.edu.ee/abifailid/pdf/menyy/kool51.pdf ja pikapäevarühma menüü http://www.peetri.edu.ee/abifailid/pdf/menyy/pikkpaev51.pdf (pikapäevaka oma tuleb siis koolisöögile lisaks).

      Kusjuures söögid on head ja lapsed päriselt ka söövad. Varem linna kombinaatkoolis käinud lapsed tulid esimesel paaril uue kooli nädalal ikka täielikus hämmingus koju, et PÄRISELT koolitoit kõlbabki süüa ja kohe nii hästi, et tuleb juurdegi küsida :)

      Kustuta
  8. Ee..lastetu nagu ma olen, kommenteerin laste söömise kohta ainult loetu ja nähtu põhjal, seega teoorias tugev (aga võib-olla kallutatud) ja praktikas nõrk.

    Esiteks - see prantsuse söömise raamat. See naine kirjutab seal raamatus väga hästi sellest, kuidas ka nende nn. pirtsakad ja Kanada ärahellitatud lapsed sõid muid toite (küll ettevaatlikult) siis kui ka teised lapsed nende ümber sõid. Kas tegu on just peer-pressure tüüpi asjaga (sest need lapsed olid minu arust liiga noored, et seda niimoodi kutsuda), aga oma rolli mängib kindlasti see, kui pooled lapsed keelduvad söömast - siis ei söö ka need ülejäänud pool. Teiseks - seal oli välja toodud see, et hakatakse väga noorelt lapsele erinevaid asju andma, ning justnimelt kümme ja enam korda, mitte üks-kaks korda ja "oih! laps ei taha, enam ei anna" stiilis - tõsi, kohati jäi mulje, et vahet pole kui see laps ka pärast 30ndat korda selle toidu suust välja ajab, ikka söödame sisse. Kolmandaks - prantslaste puhul söödeti nendele lastele sisse igasugust peenet sööki - juuste jne asju, mille peale meil siin vist tehtaks väga suured silmad - seega on asi kohastumuses, mitte otseselt selles, et minu laps seda või teist ei söö, kui pole proovinud, ei saagi süüa. Ning neljandaks - ka need emad ise ei teinud endale eridieete, vaid sõid kõiki neidsamu vanu asju edasi, seal oli minu arust mingi seos toitude söömise ja rinnapiimaga (aga selle viimase punktiga võin ma küll eksida).

    Oma asi on kindlasti selles, et meie lapsed ja täiskasvanud ei liiguta ennast väga palju, enam. Minu eakamad pereliikmed on rääkinud, kuidas neil polnud võimalust kodus istuma jääda, ikka oli vaja midagi teha - suvel väljas ringi trallida või aias möllata, maal vanaema-vanaisa juures heina teha vms. Palju teevad seda tänapäeval lapsed ja täiskasvanud? NK ajal käisid kõik lapsed kusagil trennis, kasvõi mitmekordselt, aga nüüd on ju trennid tasulised, hea kui ühte trennigi per laps kinni maksta jõuad, mitmest rääkimata. Ehk söödi võib-olla jah kunagi samamoodi nagu nüüd (kuigi rämpsu kindlasti vähem, sest seda lihtsalt polnud) aga liigutati see-eest mitmekordselt.

    Või siis see söömine - enne ja nüüd. Kas meie sööme samamoodi nagu 30a tagasi? Või 20a tagasi? Või isegi 15a tagasi? Mina ei mäleta, et 15a tagasi oleks valmistoitu nii palju saanud, rämpsu olemasolekut poes meenutan küll, see oli üks esimesi asju, mis nö taasvabanenud Eestis tuli - igasugused väljamaised krõpsud, šokolaadid jne. Me ise ka ju ei söö nii nagu enne - mulle väga maitseb nt hakklihahautis või hakklihakaste, aga minu (lastega) suguvõsaliikmed ütlevad nende toitude kohta, et need on nö. talupojasöök, viimsepäevatoit, mida nemad teevad ainult siis kui arvel veel 5 eurot ja palgapäev ülehomme. Kastmetoitude kohta öeldakse üldse, et see on vaid jahu - seega halb. Oma silmaga ju näen, kuidas lapsed söövad nt sushit ja molluskeid ning sinihallitusjuustu, ent ei puutu ühepajatoitu vms - need juhtumid on küll konkreetselt vanemate kasvatuse küsimus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuna kommentaar läks pikaks, siis ülejäänu on siin:

      Ja Kaurile - kui mina nii umbes 5-10a olin, siis ei söönud ka mina salateid, vaid andsin need vanematele ära, muud asjad olid head küll. Kusagil 12-13 aastaselt käis klõps ja hiljem hakkasin ka "normaalset" toitu sööma. Ehk siis olen nõus, paljudel lastel võib olla see eapõhine, kus nad tahavad kõike muud kui seda, mida vanem pakub.

      Ning rämpsu kohta veel - Rootsis on ju laupäev rämpsupäev, kus süüakse krõpsu, komme, vahujooke jne. Ma pole kindel, kas selline "söön üks päev kõhuvaluni välja" meetod on parim, sest just sellisel keelamisel ja tagasihoidmisel võibki tekkida õgimise ja lõppematu isu efekt, ent hammaste seisukohast võib see küll hea olla. Samas sõltub see ka lapsest - mõni laps, kuigi kommikauss on kogu aeg nina ees, sööb kommi harva; mõni teine aga ainult suhkrut söökski, anna nii tihti kui tahad.
      Üldjoontes - nagu ikka, mõõdukus on oluline. Jah, lapsele võib anda kommi ja šokolaadi aga ka krõpsu või limonaadi, küsimus on ju, kui tihti ja kui palju. Muidugi võib mitte anda, sest paha-paha, tervisele halb, rasva-süsivesikuid ja soola täis, aga palju meist täiskasvanutestki 100% korralikult toitub?

      Kustuta
    2. Liikumine ( või õigemini mitte liikumine) on VÄGA suur probleem, ma arvan, et suurem, kui toitumine,
      See tuli ka sealt uuringust, mis esitleti, välja. Ja eriti ei liigu väikelapsed. Mis näitab, et kasvamas on üles täiesti teistsugune põlvkond. Kes peabki toitumisharjumusi korrigeerima, kuna kaloritekulu on drastiliselt teine.

      Kustuta
    3. Väikelapsed ju tassitakse aias kohustuslikus korras õue? Ma olen just koolieelikute liikumist pidanud "riik hoolitseb, sellega on automaatselt okei" teemaks. Tittede trennid on pigem selleks, et õpetada neile distsipliini (pead olema tund aega vutiväljakul ja treeneri sõna kuulama! pead yame! peale paugust seisma jääma! pead ise oma kimono kokku voltima! jne.

      Kustuta
    4. See prantsuse raamat kirjeldab IMHO tugevat keskklassi. Marseille' getos vaevalt et iga päev peent juustu süüakse. S.t. ei saa üldistada "kõik prantslased".

      A ja isiklikud kogemused. NK ajal ei käinud ma üheski trennis. Mitte üheski! Aga nüüd, keskealise tüseda onklina - just käisin naabrinaisega sörkimas (11 km), kohe lähen koos lapsega trenni...

      Ehk, kogemused on ikka hirrrrmus erinevad ja me võime oma isiklikku kogemust jagada, aga mitte selle pealt üldistada.

      Kustuta
    5. Ma tuginen TAi poolt korraldatud terviseuuringule. Seal pidid iniemsed ise hindama mida söövad ja kuidas liiguvad. Ning nagu see söögiga, nii tuli ka liikumise puhul välja, et " liiga vähe".
      Las see jääb teiseks postituseks:)

      Kustuta
    6. Ma ei tea, kuidas on Marseille' getos, aga kui ma Prantsusmaal veidike ringi hääletasin, siis üritasin käia odavamates poodides ja silma jäi see, et suvalises väikeses külapoes või linna paneelmaja aluses poes oli küll väga väike sortiment, nt 1-2 sorti juustu, aga südamerahuga võis emba-kumba juustu osta, sest see oli raudselt väga hea. Ja need olid sedasorti poed, et ilmselt kajastasid just selle suvalise küla või paneelmaja elanike ostuharjumusi. Need poed, kus kohalikud inimesed käivad, mitte turistid.

      Kustuta
    7. aa no ja Prantsuse koolide koolisöök on kah omaette teema.

      Kustuta
    8. st see, mis on meie arust "peen juust", paistab suvalise Prantsuse maaka või "lasnakaelaniku" jaoks nähtavasti "normaalne söödav juust".

      Kustuta
  9. Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis
    https://www.riigiteataja.ee/akt/13360799

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lugesin läbi. Üsna mõistlik määrus.

      Tutvusin aias oma lapse menüüga. Ma ütleks, et see on suhteliselt sarnane kodus pakutavaga. Ja ma usun, et lasteaed teeb oma võimaluste (eelarve ja 25 erinevate isudega last) piires kõik mis võimalik. Aga norin ma nii aia kui meie koduse menüü osas sama koha pealt: köögivilja, eriti toorest köögivilja on liiga vähe. Ja seda eelkõige seetõttu, et me teame (ja aed teab ja kool teab...), et lapsed seda ei armasta - seetõttu seda ka ei pakuta.

      Kui võtta ideaaliks toosama "taldrikureegel" http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/taldrikureegel, siis kuidas teie laste menüü sellega kokku läheb?

      Kustuta
    2. See toore köögivilja teema on huvitav. Minu neljane on nõus sööma kõiki neid köögivilju, mida ta töödeldud kujul ei armasta, toorelt ja hea meelega. Töödeldud ei ole ka automaatselt öakk (nt keedetud porgand talle väga maitseb), aga suur osa neist kuulub siiski pigem "ma veidi maitsen", kui et "ma nüüd söön isuga" klassi. Ja lasteaia toore köögivilja ampsud on väga hinnas, nagu ma aru olen saanud, siis üsna eranditeta terves rühmas.

      Kustuta
    3. See kõik muutub. Mul ka mingit lapsed kaifisid porgandit mingi vanuseni. Üks oli tomatihull. Jne.

      Aga see kõik läheb üle :( Igal issandama klassikoosoleku peab õpetaja vajalikuks öelda "lapsed EI SÖÖ SALATIT". Lihtne pakkumine "aga see kooli salati ongi käkk" ei ole vastus. Ma olen lapsi püüdnud oma ex-tööl toitlustada, seal oli alati suur ja alati maitsev salativalik - sama seis - mitte miski ei sobi ega lähe sisse.

      Muidugi võib lapsed ekstreemolukorda panna ja selle kaudu nende käitumist muuta. Suvisel mägimatkal hakkasid nad nt läätsesuppi sööma :)

      Kustuta
    4. No krt te siis segate seda porgandit salatiks :D Suur jagu lastest sööb köögivilju ehedal kujul, mitte mingiks ebamääraseks olluseks moondatuna. Meil on nii neljase, üheksase kui üheteistkümnese arvates hitt väikesed tomatid (need kirss- ja ploom- ja kirssploom ja mis nad on, vahepeal olid Prismas hästi soodsa hinnaga, siis neil polnud probleemi kilo õhtuga ära jahvatada) ja kurk. Porgandeid-kapsaid närivad ka, kui ette anda. Salati kujul aktsepteeritakse enamasti vaid klassikalist kurk (+tomat) + hapukoor varianti. Muude segude suhtes on kõik pigem umbusklikud. Töödeldud kujul vanem tüdruk sööks ainult suppe, vahet pole, millest tehtud (läätsesupp on tema arvates üks paremaid, lisaks hapukapsasupile), noorem plika on valivam (tal on mingi teema erinevate töödeldud kujul kapsalistega) ja keskmine, poiss, on ehk kõige klassikalisem köögiviljapõlgur, aga üht-teist sööb temagi.

      Aga me elame muidugi ka koos koduse vanaemaga, kes on suurepärane kokk. Ise ma kõiki neid suppe ja hautisi ilmselgelt ei jõuaks vaaritada.

      Kustuta
    5. Mul on sama kogemus. Konkreetne, selge, segamata ja toores asi on iga kell parem, kui mingi kahtlane segu;)

      Kustuta
  10. ma vaatan, et see paistab olema teema, milelle võiks peaaegu, et tõmmmata võrdumärgi vaktsineerimise. või siis näiteks pagulastega.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mu arust oleme me tegelikult kõik sisuliselt üsna ühel meelel. Uuringud üle kogu "arenenud" maailma ja inimeste enda hinnangud ütlevad, et süüakse halvasti (ebatervislikult, ühekülgselt ja liiga palju). Küsimus on esiteks detailides - mida see "ebatervislik" eri inimeste jaoks tähendab. Ja põhjustes - et miks me siis ei suuda ei enda ega oma laste toitumist õigeks muuta.

      Muidugi on äärmuslasi - toortoitlasi ja keda veel, kes ka oma laste tervisega mängivad, aga neid on ikka väga väga vähe. Põhimured on mujal.

      Kustuta
  11. Mõtlen oma aja söömisele... tollalgi olid limonaadid ja kommid ja küpsised olemas ja laste hulgas väga populaarsed. Ja ma ei mäleta tõtt-öelda, et keegi oleks keelanud mul neid süüa. Lihtsalt täiskasvanud ei ostnud neid eriti koju, ma sain neid niipalju, kui omaenda taskuraha eest endale lubada sain ja see seadis ise automaatselt piirangud.
    Kas praegu on selles asjas teisiti või on lastel lihtsalt nii palju rohkem taskuraha (mu omaaegsest ühe-päeva-taskurahast jätkus tüüpiliselt 3 keskmiselt odava või 2 kallima saiakese või kahe piimajäätise või ühe plombiiri jaoks - taskuraha oli 20 kopikat, kõige odavam saiake oli 6 kopikat, järgmised 7, kallimad 8-11, piimajäätis 10, plombiir 20 kop)?

    VastaKustuta
  12. Vastused
    1. ma olen seda "salat vs sealiha" teemat viimasel ajal mitmel pool näinud ja seal on mitu kahtlast alust. Esiteks muidugi see salati-liha kaloraažipõhine võrdlus, justkui eeldataks, et keegi loodabki oma kalorivajaduse puhtalt salatist täita. Teiseks libiseti vähemalt esimestes selle teema artiklites sujuvalt üle sellest, et lihakalori väiksem keskkonnakoormus kehtib ainult juhul, kui see liha on kasvanud vabapidamisel, mitte põllumajanduse produktidega jämedaks söödetud (sest muidu tuleks lihakalori keskkonnakulukuse sisse arvata ka kogu sööda kasvatamise kulu). Ja kolmandaks varjatud eeldus, et "ideaalne keskkond on inimesevaba keskkond" ja inimene ise ei ole justkui keskkonna osa. Ma pean silmas, et kui me oma inimlikust aspektist keskkonnast ja selle kaitsest räägime, siis peame me eelkõige silmas "meile mõnusa ja elukõlbuliku keskkonna" kaitset, sest kui see täpsustus välja jätta, siis oleks jutt üldse mõttetu: _mingisugune_ loodus jääb ikka alles, ükskõik kui kole ja elukõlbmatu see meile on. Aga kui me juba tahame, et säiliks _meile_ sõbralik ja kasulik keskkond, siis oleks nagu vastuoluline, kui sinna juurde käiks kohustus toituda ainult suhkrust ja puhtast rasvast, sest sellest saab kalorid kõige tõhusamalt kätte: me ei oleks selle söögi juures kuigi kaua terved, tähendab, see söök kujutaks ise endast ebasõbralikku keskkonda.

      Ühesõnaga, kui toidu keskkonnasõbralikkust mõõta, siis võiks võrrelda siiski enam-vähem mõistlikke söögisedeleid, millest võiks uskuda, et keegi suudaks ka päriselt selle peal elada, ja mille peal elaks ka enam-vähem tervelt. Võrdlusel "puhas liha versus puhas salat" ei ole kummaski otsas sellist usutavat menüüd.


      Mõtlesin, et selline kalkulaator oleks äge, kuhu saaks sisse sööta oma nädala või kuu toidueelarve ja masin arvutaks välja, mis menüü (pidades silmas just sellist normaaluses piiresse jäävat menüüd, "n kilo jahu" ei kvalifitseeru) selle eelarve piires kõige ökom on.

      Kustuta
    2. PS: Taliesin märkis, et kui lähtuda sellest kaloriloogikast, siis jõuaks tulemuseni, et pole keskkonnavaenulikumat jooki kui kraanivesi - joodud liitri peale null kalorit, tähendab, ühe kalori saamiseks on veekulu lõpmatu!

      Kustuta
    3. (ok, villitud vesi oleks veel keskkonnavaenulikum, aga kraanivesi, kust ka piiramatu kogusega naljalt ühtegi kalorit ei saa, oleks selle loogikaga igatahes keskkonnna mõttes pahelisem kui Coca-Cola või viin.)

      Kustuta
    4. Igaks juhuks lisan, et nami-nami enda "eetilise omnivoori" teema on igati tore ja artikkel ise kah tunduvalt parem kui mõni "salat on kolm korda keskkonnavaenulikum kui sealiha"-nupuke, mida samal teemal välja lasti.

      eetiline omnivoorlus ongi iseenesest umbes see, kuhu ma üritan ennast kallutada.

      Kustuta
    5. Ma olen see Nami-Nami pahalane, kes uuringu põhjal nuputada võttis ja salati-peekoni illustratsioonil liugu lasi (ja ühtlasi kahe keerulises toitumieas tüdruku ema, kelle lasteaiamenüü on imho küll lausa hull segu piimast ja teraviljast ja ebavajalikest magustoitudest...).

      Nimetet uuringu kaitseks - arvesse on siiski võetud kogu tootmine ja logistika, aga siga söödetakse palju vähem keskkonda koormava taimsega kui seda oleks salat. See on tähelepanemist väärt, et taimne toit ei ole universaalselt keskkonnasõbralik ja loomne keskkonnavaenulik. Lihal ja lihal on suur vahe, kui võrrelda nt siga-kana laudaveisega, sama köögivilja puhul. Ja ei uuritud 2000 kcal salatit vs 2000 kcal siga söövaid isikuid. Kui populatsiooni tasemel vaadata, siis on olulised ka väikesd muutused indiviidi tasemel - a al kõik söövad natuke vähem siga ja rohkem salatit - mis on mõju? Salat vs siga vahe tuli kasvuhoonegaaside tootmise aspektist tööstuslikul tootmisel, aga võrreldi ka veekulu ja energiakulu. See oli ainult fragment, näide, mis müüb pealkirju, aga teema on tähtis - ei ole tervislik ja keskkonnasõbralik, tihti on tervis vs keskkond. Point oli uurida USDA riiklike toitumissoovituste keskkonnamõju. Tuleb välja, et rohkelt liha, rafineeritud süsivesikuid ja rasva sööva keskmise ameeriklase riiklike soovituste kohaselt oluliselt tervislikumalt toituma hakkamine (valdavalt puu- ja köögivilja, sh salatit, vähem liha) oleks keskkonnale suur lisakoormus. Tervis vs keskkond.

      Kustuta
    6. uuring ise oligi täiesti asjalik, lihtsalt see, mis stiilis uudised sellest tehti, oli haige. veel hullem see, mis moodi neid ümber jutustati - pmst nägin ma paar päeva neti peal selliseid teateid, et "sööd salatit, hävitad planeedi" ja "söö rohkem liha, see säästab loodust".

      xkcd-s oli vist kunagi koomiks, kuidas teadusuuringu nõrgast korrelatsioonist saab uudistes "x põhjustab y". (üks näide on kohe varnast võtta sellest, kui uuring näitas, et väga kõrge IQga inimeste hulgas on mehi rohkeem kui naisi - mis ei üllatanud eriti kedagi, sest meeste võimete standardjaotuse kõverad on enamasti ikka servadest - mõlemast servast - paksemad kui naistel - a uudiseid tehti stiilis "naised on lollimad kui mehed".

      Kustuta
    7. Uudiseid tehti ilmselt CMU pressiteatest ja seal on see peekoninäide ilusti sees - atraktiivne ju. Uudise taga tuleb enamasti, jah, siiski ka tegelikku artiklit (kriitiliselt) lugeda :)

      http://www.phdcomics.com/comics.php?n=1174

      Kustuta
    8. üks konkreetne tsitaat, mis näitab esialgsete uudiste kvaliteeti: "only pork chops can save the ozone now!"

      vahediskleimer - uuring tundub asjalik selle põhjal, mida ma tasakaalukamatest väljaannetest loen. Ka su Nami-Nami artikkel oli üks tasakaalukamate hulgast, nii et ma ei ründa sind; esimene normaalne kokkuvõte, mis mulle endale enne Nami-Nami oma ette jäi, oli HuffPo oma - sealt võis näiteks lugeda, et Some journalists emphasized the finding that calorie for calorie, producing lettuce creates more greenhouse gas (GHG) emissions than bacon. But these are only two foods. Realistically, no vegetarian is going to replace each pork calorie with a lettuce calorie. Citing this data point alone ignores the researchers' finding that kale, broccoli, rice, potatoes, spinach and wheat (just to name a few) all rank lower than pork in terms of GHG.; AGA uuringule endale ligipääsuks ma tasuta võimalust ei ole leidnud. Ma ei leia kahjuks ühestki kokkuvõtteartiklist infot selle kohta, kui palju loomadele söödetava teravilja keskkonnakoormust arvesse võeti - artiklid ütlevad ainult "kasvatamise kulu" ja see ei pruugi tingimata sööda kasvatamise kulu hõlmata, vaid võib tähendada konkreetselt seda, kui palju elektrienergiat ja vett kulutatakse otse loomadele.

      HuffPo kokkuvõte mainis muidu seda, et üks põhjus, miks terviseameti soovituste järgi süües oleks keskkonnakulu suurem, oleks kala suurem osakaal. see on muidugi selge, et kalapüük on suurelt jaolt jätkusuutmatu. see ei kehti küll iga viimase kui kalaliigi kohta, a nii üldiselt.


      see küsimus jääb küll ikkagi, et kui vastandada tervis vs. keskkond, siis keskkond kellele? kas see ei ole sama loogika, mis Lovelockil, et mõistlik oleks vihmametsad tuumajäätmeid täis loopida, sest siis hoiavad inimesed sealt eemale?

      Või söögisedelite juurde tagasi pöördudes - kui nende võrdlemises juba jätta kõrvale nõue, et inimene peaks selle söögi peal ceteris paribus võimalikult terve püsima, siis milleks kalorsusele erand teha? kui tervis ei ole tähtis, siis ei ole ju ka alatoitumus probleem? st ma saan aru, et kui arutatakse, kuidas inimesed _ära toita_, nii et keskkond ära ei häviks, siis tavaliselt peetakse äratoitmise all silmas siiski seda, et nad saaks kõiki vajalikke toitaineid. ja selleks läheb väikeses koguses vaja ka mingeid toiduaineid, mille kasvatamisse läinud energia ei muundu tõepoolest meile kättesaadavateks kaloriteks. st ma kahtlen siinkohal, kas purgimineraalide-vitamiinide tootmine oleks keskkonnasõbralikum kui nende saamine sel teel, et süüakse kuigipalju mingeid kalorivaeseid liblesid.

      Omaette lugu on muidugi ka see, et USA uuringu tulemusi ei saa siia vabalt ümber kantida. Ma pean silmas, et nt suur osa Eestis söödavat salatit on kuskil aianurgas kasvatatud - me ise torkasime ühel aastal seemned mulda ja arvestades, et kogu energiakulu, mis sinna läks, oli peenra kaevamine ja vist üks väike rohimine (aga vbla mitte sedagi, ei mäleta täpselt, me oleme laisad, järsku ei rohinudki), on raske mõelda, mis kultuur saaks vähem energiat võtta. veekulu "blue wateri" mõttes oli null. Kui ma viitsiks, saaks praegu ilmselt ka aknalaua peal kasvatatud, vihmaveega kastes, sest selle puudust mul praegusel talvel kätte pole tulnud. ma ei pea ilmselt seletama, et siga ma samamoodi aianurgas kasvatada ei saaks.

      Samamoodi on loomade karjamaal kasvatamine mõnes piirkonnas kõige ressursisäästlikum asi ever - nt meie puisniiduloomad - aga mõnes teises kohas on süüdi kõrbestumises.

      Ma oletan, et ka USA piires saaks eri kultuuride kulukust kohalikult arvestades väga erinevaid tulemusi, olenevalt sellest, kui palju vihma kuskil sajab ja kuidas loomi on võimalik pidada jne.

      Kustuta
    9. kui sa "tegeliku artikli" all mõtled uuringut ennast, siis kas sa tead, kus seda tasuta näha saab? ma leidsin tasuta ainult abstracti.

      Kustuta
    10. Kogu see teema ei ole mustvalge. Igaüks kes kõpla maasse lööb, panustab ka kasvuhoonegaaside emissiooni, ka oma aias. Põllumajanduspraktikad pole võrdse keskkonnakoormusega jne. Kõige keskkonnasäästlikum oleks maha surra (ja loomulikult mitte paljuneda). Kõik muu on kompromiss, sh toidu osas.

      Ei näe ma siin mingit isiklikku rünnakut :) Ajasid mindki mõned "taimetoitlus tapab keskkonda" uudised nutma ja naerma korraga - sealt ka Nami artikli põhjus. Notsu, kirjuta mulle thredahlia@gmail.com, kui abstractist pikem artikkel huvitab.

      Kustuta
    11. see "kõige keskkonnasäästlikum oleks mmaha surra" on just see levinud hoiak, millest ma räägin: et inimene ise justkui ei ole keskkonna osa, oleks justkui midagi loodusevälist (Kalevi Kull on sellele vahel tähelepanu juhtinud). Kui me räägime keskkonnakaitsest tähenduses "säilitada meiesugustele võimalikult elukõlbulik keskkond", siis kuuluvad sinna mudelisse ka "meiesugused". Kui me ei räägi selles, vaid mingis muus tähenduses, nt "võimalikult stabiilne keskkond", siis miks peaks mahasuremise hüvelisus piirduma ainult inimestega ja ülejäänud elusloodusele erandi tegema? elusloodus on paras energiaraiskaja.


      Artikli juures huvitab mind peamiselt see, kui palju seal loomade sööta arvesse võeti - kui sul oleks võimalik see lühidalt kokku võtta, siis piisaks mulle sellestki. sest muidu tundus kasvõi see HuffPo kokkuvõte täitsa usaldusväärne, lihtsalt selle ühe asja kohta ei olnud seal infot.

      Kustuta
    12. Vahepeal tuli meelde, et on muidugi võimalik masinglik hoiak "loomne elu on paheline" - nii laias laastus, "loomad" tähenduses "organismid, kes söövad teisi elusorganisme", ja lihasööjad taimed tuleks selle loogikaga loomade hulka paigutada, patuste organismide hulka, kes peavad tapma, et elada. Sellel hoiakul on oma järjekindlus olemas, aga mul on mulje, et öeldes "inimese hävimine oleks keskkonnale hea," ei mõelda enamasti päris seda ja loomi kui niisuguseid ei peeta "keskkonnavaenulikuks", mida iganes selle sõna all mõeldakse.

      Kustuta
    13. Loomulikult on inimene keskkonna osa. Kõige keskkonnasäästlikum oleks maha surra, tähenduses, et stabiilsuse ja elatavuse huvides (mitte ainult inimesele) tuleks vähendada inimmõju. Me mõjutame keskkonda. Küsimus on, mis suunas? Loomulikult on keskkond kogu süsteemina alati muutumises, aga inimese roll selles süsteemis on kaasajal ebaproportsionaalne ja ei allu hästi piiridele, mis muude liikide korral enne ette tuleks, olgu selleks siis ressursside ammendumine mingis geograafilises punktis, populatsiooni kontrollivad haigused jne. Aga ei, me liigutame oma ressursse vajadusel kas või teisele poole maakera, vaktsineerime ja ravime, elame aina kauem ja vajame elus püsimiseks aina rohkem ressurssi, ehitame korrusmajad kõrgemaks, kui ei saasta ise, siis ostame sisse sealt, kus puuduvad optimaalsed piirangud jne. Igasugune keskkond on muidugi keskkond, ka meile elukõlbmatu. Paraku me muudame ise praegu selle keskkonna päris agaralt nii endale kui paljudele teistele liikidele elukõlbmatuks. Mõistlik oleks midagi ette võtta. Ma pole filosoofiliste lähenemistega kursis - puhtalt oma talupojamõistuse ja bioloogi haridusega lendan peale praegu, ei tunne end teemas päris kodus.

      Uuringus on koormus keskkonnale jagatud kasvuhoonegaaside emissiooniks, veekuluks ja energiakuluks ning need on arvutatud kogu tootmisprotsessi kohta (supply chain) sh sööda tootmine. Muul juhul poleks mingist summaarsest koormusest keskkonnale ka mõtet rääkida... Kasutatakse erinevate allikate metaanalüüsi.

      Kala puhul nt on veekulu olematu, aga energiakulu suurim ja emissioonid suured, tulenevalt sellest, et see kala tuleb kinni püüda, maale tuua ja riknemata inimeseni tuua, kasvandusekala puhul tuleneb sama asi energiamahukast söödatootmisest. Puuviljakasvatuses jälle kulub kõige rohkem vett, aga emissioonid on väikesed (USA eripära, kuiv California on suur puuviljakasvataja, aga probleemid veega). Lihakasvatuses on emissioonid suured, aga energiat kulub vähem jne.

      Energia ja emissioonide osas on kõige väiksema koormusega keskkonnale teraviljad, õlid, seemned, soja (ja mida söövad laudaloomad - sedasama madala koormusega taimset!?).

      Linnastunud "eetilise inimese" olemust, kes otsustab emakese maa ja loomade hüvanguks veganiks hakata ja siis võtab omale nunnu karnivoorist kassipoja (olenemata sellest, millega ta oma kassi toidab) või vabastab loomaaias/-kasvatuses puuridest vaeseid piinatud loomi õnnelikku vabadusse, ma pigem võõras elutoas avalikult lahkama ei hakkaks, tahtmata kedagi solvata.

      Kustuta
    14. ok, tänks. Eesti tingimustes oleks tulemused arvatavasti selle võrra teistsugused, et niisutada on vaja vähem, see-eest on kütmine kulukam. Teravilja saagikus on kehvem kui soojades maades; soja ei kasva üldse, tähendab, siin soja süües lisandub "patukoormale" transport (teraviljale mingil määral ka, sest minu teada Eesti ei täida oma teraviljanõudlust praegu ise ära).

      Kala puhul tuleb mängu veel ka elurikkuse küsimus - maru paljud populaarsed söögikalad on ohustatud; ja kasvandusekalade-krevettide puhul olen aru saanud, et lisandub elukohtade hävitamine (nt krevetikasvatus, mis hävitab mangroovimetsasid).

      Üldiselt oleks palju lihtsam, kui keskkonnakulukus kajastuks paremini kauba hinnas.

      Kustuta
    15. ma ei ole kindel, kas ma sain veganist kassipojapidaja märkusest õigesti aru: kas sa pead silmas, et vegandieet (mille peal inimene end nälga ei jäta) on kindlalt keskkonnakulukam kui segatoit? sest muidu ei tohiks see ju problemaatilisem olla kui segatoitlase lemmikloomapidamine. ma olen muidu nõus, et ceteris paribus võiks pooldada väiksema keskkonnakoormusega menüüd (üks põhjus, miks ma ise vaevalt et täistaimlaseks hakkaks, on just nimelt see, et kõige tavalisem lihaasendaja ehk soja, on meie laiuskraadil elades liiga suure ökoloogilise jalajäljega, Indias oleks iseasi.)

      Kustuta
  13. > pmst nägin ma paar päeva neti peal selliseid teateid, et
    > "sööd salatit, hävitad planeedi" ja
    > "söö rohkem liha, see säästab loodust".

    Nii on, nii on. Ma ise jagasin oma FBs seda artiklit samas võtmes. Omast arust naljana (sest sellist pealkirja EI SAA ju tõsiselt võtta), aga siis hakkasid inimesed selle all täiesti siiralt vaidlema...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. a see tsitaat, mis ma eespool ära tõin, oli ühest artiklist endast. okei, väljend ei olnud surmtõsiselt võtmiseks, aga artikli sõnum oli laias laastus ikkagi "mida rohkem liha süüa, seda parem". ja artikkel kubises faktivigadest, näiteks väitis, nagu oleks uuring tuvastanud midagi, mida see tegelikult ei tuvastanud ("taimetoitlus on keskkonnale kahjulik", samas kui uuring ise ei tegelenud üldse taimetoitlusega, vaid kahe segatoitliku söögisedeli võrdlemisega.)

      Kustuta
    2. ... ja selliseid artikleid (st mitte mingi rändom kodaniku ümberjutustusi, vaid idee järgi nagu ikka ajakirjaniku toodetud nupukesi) oli esialgu lademes. hunnikute viisi vigast infot, kuni HuffPo-st ja mujalt hakkas tasakaalustatumat infi tilkuma.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!