Keskea rõõmud vol 2

Hiljuti kurtsin, kuidas perearst tahab mind vägisi ravida.
Täna sai lugu lausa tragikoomilise järje. Tütar köhib juba üle nädala. Meepurk on tühjaks söödud. Kaks purki köhatilku samuti otsas. Ja olgem ausad, köhimisest juba siiber ka.
Helistan siis perearstile, et äkki astume läbi - vaatame üle, äkki on vaja loodusele lisaks ka natuke keemiat.
- Misasja? Ta köhib teil alles nädal aega. Kolm nädalat on normaalne aeg. Jooge neid siirupeid edasi. Ja noh, kui järgmine nädal ikka veel köhib, eks siis helistage uuesti....

Aga näe, vanainimest on valmis kohe torkima...:)

PS: lisaks meenus mulle ajaleht "Pealinn", mis vahendas arstide ümarlaua tulemusi. Peamine häda seisnes selles, et lollid inimesed eelistavad  perearstiabile kiirabi. Ei oskagi ise endale diagnoosi panna, et õiget arsti valida. Ei viitsigi nädalaid järjekorras oodates kannatada, vaid tormavad kohe abi otsima.
Eh, Eesti...

Suure Ema mured

Kas pole kummaline, kuidas me kuidagi automaatselt võtame endale vastutuse oma kaaslaste eest?
Käisin ühel üritusel koos kolleegiga, kes sõna otsese mõttes haises. Higi ja mustade sokkide järele. Ja no muidugi oli piinlik minul, mitte temal. Üritad eemale hoida ja teha nägu - teda ma küll ei tunne ta pole minuga..:)
Või kui mees seltskonnas nõmedaks muutub, kuidas siis naine närvi läheb. Või teismelisena, kui piinlik oli, kui isa midagi "täiesti lubamatut" teiste ees tegi.
Ja ometi, mõtled järele ja saad aru, et pole ju anonüümset perekond Petersone. On ikka Mart ja Malle. Kumbki oma veidruste ja olemisega. Malle pole Mart ja vastupidi ka. Kõrvalseisja ei kanna kaaslase nõmedust teisele üle.
Või kannab?:)

Eestlane ja venelane vol5 -On mai

Üle terve linnaosa kaigub kellegi poolt põhja keeratud "Katjuša". Samm sobitub automaatselt laulutaktiga. Kreegid õitsevad. Tunnen end ihaldusväärse Katjakesena na bereg...

Noormees ja neiu suitsetavad ja rüüpavad laste turnimispuul istudes siidrit. Jõuan lähemale. Eestlased? Ja sekund hiljem imestan oma imestamist. Õigupoolest elab meil siin ju lausa  mõnikümmend tuhat eestlast. Mõni võib ju vabalt vahel väljas käia ning alkoholitarbimine pole samuti eestlaste juures midagi imekspandavat.
Järgmise ringiga paari juurde jõudes näen, et seltskond on täienenud. Pilt on täiesti sürrealistlik. Noorte juures istub särav hallipäine elatanud vene vanadaam suu kõrvuni, käes Alexanderi purk. Oma kasvu kohta liigkõrgel pingil istudes kõlgutab lustakalt jalgu...
Jõuan lähemale. Parasjagu toimub integratsioon. Noormees seletab kanges vene keeles prouale, kuidas ta räägib vabalt inglist, rootsit ja soomet. Proua irvitab ja teeb tegelikus "rahvaste vahelises suhtlemise keeles" ettepaneku- davaika, võtame selle peale.

e-sõprus

Skaibin tütrega
- hei, mis teed?
-Vaatame koos Annaga filmi.
-Sina oled Anna juures või tema sinu juures?
-Ee.. mis mõttes. Tema on ikka enda kodus ja mina enda omas
-Kuidas siis.. vaatate koos?...
-Noh tema vaatab ja mina vaatan ja siis msnis kommenteerime ja arutame...

Kuidas Eesti sai euro

Rääkis täna üks inimene, kes elanud kõigis kolmes riigis.
Kui anda 25. aastasele noorele naise nende elu viimane 25 krooni ?
Taanlanna- ostab õlut ja kutsub sõbrad jooma.
Venelanna- ostab huulepulga ja lööb end üles
Eestlanna.... paneb raha hoiukarpi ja hoiab paremateks päevadeks..

Eesti Ekspress on valevorst

Ma olin üks nendest, kes sai Eesti Ekspressi testversiooni ning palve anda tagasisidet. Ma üldjuhul ei viitsi ankeete täita, aga kuna telekava kadu oli nii karjuvalt vale ja ebaõiglane, siis võtsin selle aja ja kirjutasin südantlõhestava pretensiooni.
Siis ilmus  päris uus leht ja minu palvet polnud loomulikult kuulda võetud.
Kommentaaridest, mis uut Ekspressi saatsid ja Facebookis loodud lehest järeldasin ma, et ma pole ainus. Isegi Mihkel Raud uuris Hõbemägilt, mis värk. Vastus oli bla-bla (tegelikult vastust polnudki) kokkuhoid, öko jne.