Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

kolmapäev, 6. juuli 2016

geenitestid.ee

Mu laps oli imikust saati tervisliku toitumise musternäide. Ma olen albumisse kirja pannud tema lemmiktoidud: kana, kapsas, tatar, supid....
Talle lihtsalt maitsesid köögiviljad, supid, kana ja kala.

Tol ajal tuli Eestisse mac, eks sai ka seal käidud ja ka kommi on meie kodus olnud, kui on poes meelde tulnud. Aga see pole kunagi olnud teema.

Millalgi kooliea alguses selgus, et " ta on paks". Õnneks on tal kuri ema. Aga situatsioonid, kus ma õhtul koju tulles uurisin, et mida sa täna sõid- ja vastuseks oli" ma ei mäleta" ja siis selgus, et ei söönudki midagi. Või siis küsimuse peale, kas sa oled juba söönud, tuli vastus, et jah, ma olen täna juba söönud: jõin hommikusöögiks vett, ja minu irvitamise peale- magustoiduks võta siis kuuma vett, täiesti siiras nõustumine, väga hea mõte.
Olid tavalised.
Ta teeb kõvasti trenni, liigub. Joob palju vett ning jälgib pakenditel olevat infot, nagu vist kõik tema põlvkonna inimesed.
Ja sellest hoolimata on ta, nagu mu tädi teda lapsena iseloomustas " prink".

esmaspäev, 4. juuli 2016

Kust sai Annika 10 000 eurot

Kes ei tahaks olla rikas?

Mina ilmselt ei taha.
Loomulikult, esimese hooga vastan ma loomulikult- jah. Aga järele mõeldes ja süvenedes, vastan pigem ei.
Ühelt poolt on põhjuseks vanus: aastad on maha lihvinud naiivsed illusioonid igavesest armastusest ja süllekukkuvast rikkusest. Mul poleks midagi arvele laekuva raha vastu, aga ma ei taha viia end kurssi börsi, kinnisvaraga või tegeleda ettevõtte juhtimisega. Ma tahaks pikutada, reisida ja olla lihtsalt kohustusteta.

Ja kui mul ka oleks soov seda kõike saada ja teha, siis puuduvad selleks vajalikud eeldused, võimed ja oskused ning isikuomadused.

Ma tunnen nn vana kooli rikkaid. Tänapäeva it geeniustel on ilmselt teised lood, aga neid ma ei tea. Väga sageli on tuttavate  loo alguseks see, et välismaal olid sugulased, kelle juures sai tehtud tööd, kogutud esmane kapital, et siis seejärel hakata midagi maale tooma, vahendama. Kolm mu tuttavat tegelevad ka tootmisega. Üks neist on praegu uurimise all. Teised õnneks mitte.

Või siis tagastati neile esivanemate majad ja korterid. Saadud kinnisvara tehti korda ja üüriti välja.

reede, 1. juuli 2016

Kahanemine

Elukogemus ütleb, et suureks ja väikseks jäänud lemmikriided tuleb alles hoida. Pea see ümbermõõt ei muutu ning ka vana mood tuleb alati tagasi.

Mida, aga, teha suureks jäänud kingadega.
Selle suve alguses avastasin, et mul pole midagi jalga panna, kuna kõik mu suvekingad on mulle suured. R
eaalselt loksuvad jalas.
Müstika.

esmaspäev, 27. juuni 2016

Brexit

Inglismaa ei ole minu maa.
Ma pole seal kunagi käinud. Kogu mu ettekujutus ja arvamus pärineb meediast. Ma ei tea, kas meelega või kallutatult on meedia- raamatud, filmid, seriaalid jätnud mulje, et see on imelik maa. 
Veidrad majad. Veider patriarhaalne konservatiivne vanaaegne klassiühiskond. Kuninganna. Imelikud Benny Hilli naljad. Lapsed, kes ei tunne köögivilju ja söövad rämpsu. Ketid, milles üks Euroopa kõrgeimaid privat label tasemeid koos kõige sellega kaasnevaga.

Brexiti uudist nägin kõigepealt CNN st. Ma ei tea, kas meelega või kallutatult- aga ju kindlasti, selle uudise kajastus vaid süvendas mu veendumust, et tegemist on imeliku maaga.
Kaadris rõõmustasid paksud vanad mehed, kes õhkasid - kui tore. Nüüd on jälle nagu seitsmekümnendatel.
Mulle meenusid eesti paksud vanad mehed, kes õhkavad Pätsi aja järele kui oli sulavõi ja puhas mesi.
Ja natuke nooremad vanad mehed, kes ei väsi heldimusega meenutamast nõukaaega.
Aga kui meie vanad mehed tahavad stagnatsiooni selleks, et säilitada maailmas ainulaadset keelt ja kultuuri, siis need vanad mehed CNN kaadrites tahtsid seda selleks, et säästa ja hoida oma raha.
See on natuke. Kurb.

neljapäev, 23. juuni 2016

Jaaniks

Libe nagu angerjas ja kiire kui jänes. Kohmakas karu ja aeglane tigu.
Loogiline, eks?

Aga kust ja miks on tulnud täis kui tarakan?

esmaspäev, 20. juuni 2016

Palverännud

Inimesed lähevad, et mõelda selgeks mingid mõtted ja probleemid.
Aga ma ei saa.

Aju tegeleb nn ellujäämisega. Hetkega just praegu ja täna.

Probleemidest ei saa ja tegelikult ka ei tahagi mõelda. Need tunduvat olevat täiesti teises elus ja maailmas. Kohatud ja tühised ja ebaolulised.
Ei taha, et selle praeguse hetke ilusa roosa mulli sisse tuleks mingid teise elu jamad.

Inimesed lähevad, et õppida iseennast tundma ja avastada midagi uut.
Mu pea on täiesti tühi. Ma ei tea mida ma tahan. Ma ei tea millest ma unistan. Ma ei tea mis mulle meeldib. Ma ei oma arvamust mitte millegi kohta. Ükskõik.

Või see ongi vastus? Ma olen nii eriline ja nii mittekeegi. Puhas leht. Täiesti tühi.