90date alguses kandideerisin tööle Kaubamajja. "Mis teile Kaubamajas kõige rohkem meeldib?", küsiti intervjuul.
"oo, "elavnesin mina "mulle meeldib see segadus, et esimesel korrusel on võimalik leida sodi seest igasuguseid imelikke ja veidraid riideid.."
Tööle mind ei võetud..
Dervla Murphy "Täie hooga. Jalgrattaga Iirimaalt Indiasse" raamatut lugedes tuli see meelde, sest Dervla on samasugune,
Vau, kui ehe! autentne! siiras! väärtused! väärikus!... pesemata ja nälginud lapsed, loorides koju suletud naised, mitmenaisepidamine, kindzall ja püstol kogu aeg valmis..
Ongi autentne ja ehe. Ning ma olen tegelikult oma maailmavaatelt täielikult igauguse kolonialismi ning "kutuuritoomise" vastane. Las iga ühiskond elab nagu tahab ja areneb omas tempos. Kõige hullem ongi ilmselt sekkumine kogu tervikut arvestamata. Autor toob näiteks Pakistani alatoitumusest invaliididena sündinud beebid, kes jäävad tänu lääne meditsiinile ellu ja elavad invaliididena. Ilma oleks toiminud looduslik valik.
Selle raamatu muudab põnevaks see, et vahepeal on möödunud ca 60 aastat. Ja kõik on muutunud.
Autori eriline lemmik on Afganistaan, afgaanid on ülisõbralikud, imeilusad inimesed, kel pidevalt lauluviis huulil. Täna. Mitte ainult laulmine, vaid ka kõvasti rääkimine ning naermine on keelatud. 2001 Talibani poolt õhku lastud Budda kuju, mida autor imetles. Iraanist-Pärsiast on taas saanud islamiriik, Jugoslaaviast väga erineva elukorraldusega riigid jne.
Niimoodi tagantjärele vaadates tundub, et ameerikale meeldibki omakasupüüdlik "rahuvalvamine" vs tegeliku abi osutamine. Raamatus oli huvitav tähelepanek Afganistani näitel: ameeriklased ehitavad suuri esindushooneid, venelased liikusid pigem üksikisiku tasandil- elekter, maareformiabi. Ja kommunistid arvestavad rahvuslike eripäradega (muahhahaa...).
Vaatasin ka ta hilisemat tegevust, ta on hästi vasakpoolne ja antiglobalist.
Kõikide naistereisiraamatute puhul häirib mind, et rääkimata jäetakse olmelised asjad. Kuidas nad päevadega hakkama said? Juukseid pesid?
*****
Sõbraga rääkides tuli välja, et ta tunneb sama, mis mina. See aasta on vanade asjade lõppemise aasta. Seepeale vaatasin üle pika aja Susani horoskoopi ja muu hulgas ta hoiatab, et maikuus pole tark mõte oma arvamust avaldada ( hmm Morgie, mis tähemärk oled? ;)).
Ma siiski riskin.
See raamat ja maailmas toimuv on pannud mind järjest enam mõtlema sellele, et kuidas see kõik ikkagi alguse sai. Ilmselgelt pole ma ainus geenius, kes selle üle on pead murdnud, kui oskad soovitada raamatut- siis jäta kommentaari.
ehk siis. Miks oli evolutsioonil vaja meessugu, seksuaalset paljunemist? Lihtsalt, et oleks geneetiliselt mitmekesisem? Ma täiesti mõistan Andrew Tate frustatsiooni- kui kaob ära paljunemisfunktsioon, siis mis on sinu, kui mehe eksistentsi mõte?
Loodusest on võtta näiteks väga erinevaid koostoimimisvorme. Miks valisid inimesed just sellise nagu nad valisid?
Ma saan aru loogikast, miks tekkisid naistele loorid-peakatted, koduseinte vahel olemine.
Aga millal ja miks sai "Naised, et oleks kergem, siis võtaks äkki koos mitmepeale ühe mehe?" asemel "Mees võib võtta 4 naist"
Arusaamatu riikideülene kinnisidee saada poeg. Kuigi, tütar andis võimaluse laiendada impeeriumi ning luua suhteid ja (raamatus) tõi rahalist kasu.
Millal ja miks kadus austus ja arusaamine, et naine on elu.
Kaitsmisest ja abistamisest sai üleolek ja jõu kuritarvitamine. Mehed on need, keda pole tegelikult niipalju üldse vaja.
"kui kaob ära paljunemisfunktsioon, siis mis on sinu, kui mehe eksistentsi mõte" on väga biologistlik lähenemine ja sellisena kõike muud kui traditsiooniline. Traditsioonilistes ühiskondades on kõigis nt olemas munklus ja nunlus + omad rollid vallalistele onudele-tädidele.
VastaKustutaKeri mõned sajandid veel tagasi. Kui ainuraksetest said hulgiraksed
Kustutaei tea, kas nii kaugele on mõtet minna. Hulkraksete hulgas on küll ja veel organisme, kes ei ole organismide kaupa emased ja isased (nt taimed, kellel on nii emakad kui ka tolmukad). Sugulise paljunemise eelis on just eri geenide kombineerimine, et geenidel ei jääks mingite vanade errorite tõttu järgmistesse põlvkondadesse jõudmata, aga selleks pole tingimata vaja isas- ja emasorganisme. Taimed ja seened on muidugi võtnud midagi mõlemast maailmast: kord seksivad, tahavad, kord kloonivad ennast.
Kustutaaga isegi liikidel, kus emasus ja isasus esineb organismi, mitte ainult sugurakkude kaupa, on väga varieeruv, mida need isased ja emased täpselt teevad ja mis on "isase funktsioon".
Need, kes meeste elu mõtte kadumise üle kurdavad, apelleeerivad enamasti mingile hüpoteetilisele traditsioonile. Aga traditsiooni mõte on päris tihti korraldada inimelu nii, nagu ta looduslikult ei läheks. Seda looduslikku polegi vaja korraldada, läheb ise.
Mehena leian, et elu on päris lill. Ei vaeva pead, mis on elu mõte, lihtsalt elan ja tunnen sellest mõnu :P Pole kunagi aru saanud miks väidetavalt pidada mehed rohkem stressama, seetõttu igasugu riskitegevusi harrastama ja kiiremini maha surema. Ma harrastan ka riskitegevusi aga mõistlikkuse piires riskantseid ja põnevusest mitte stressi maandamiseks.
VastaKustutasa oled abielus ka, mitte incel. Eks see põhirapsimine tuleb soosiseses konkurentsis ja arusaadavalt tekitab see rohkem stressi neil, kes alles üritavad paarilist/paarilisi leida.
Kustutamuide, ma jäin täitsa mõtlema, et munklus - ka ajutine munklus nagu mõnel Aasia maal - võib ses mõttes ühiskonda stabiliseerida. Et osa mehi astub lihtsalt sellest võistlusmängust välja ja neil on selleks ka legitiimne ja austatav põhjus, mitte lihtsalt "mind ei tahtnud keegi".
Jah, mulle tundub ka nii ( mungad), inimesed saavad elule tähenduse, mitte ei tekita probleeme.
Kustuta