Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

laupäev, 27. juuli 2024

Eesti keel ja Pariis

 

Üks halb ja üks hea teema. Alustan halvast. ettevaatust, järgneb vihakõne.

Ma olen nii nördinud, kuri ja kurb, et taas kord Eesti riik ei kehtestanud end ja andis järele õpetajate keelenõuetes. Eriti vihastab mind, et taaskord asetati poliittehnilised huvid- saada endale keskerakonna  ripakil valijad, kõrgemale riigi huvidest. Hullult paneb nördima, et seda tegi Kristina Kallas, kellest ma siiamaani väga lugu olen pidanud. ja täiesti arusaamatu on, kuidas on võimalik, et kaks parempoolset erakonda lasevad end ühel vasakpoolsel pantvangi võtta.

Et mis saab neist lastest, kui neil pole õpetajat? Ma ütlen teile, mis saab neist lastest kui neil ON umbkeelne õpetaja. me kasvatame üles veel ühe põlvkonna, kes olemata tööjõuturul konkurentsivõimelised ja võimetud osalema eestikeelses meediaruumis, on kibestunud Eesti riigi suhtes. On julgeolekuoht ja sotsiaaltoetused.  Ma mõistan, et suurem osa mu blogi lugejatest ja valitsejatest ei saa sellest oma igapäevases eestikeelses mullis elades aru. Aga minu ümber on AINULT vene keel ja ma olen seda kõike kogenud.
Lisan veel, et see võimaluste aken, mis meile Ukraina sõja tõttu avanes, on sulgumas. Minu koduoblast ei pursi minuga enam eesti keelt. Nad on võitnud. Jälle. Uuesti.

teisipäev, 23. juuli 2024

Soliidne


Jätkan Epu algatatut. President kohtus eile ministrikandidaatidega ning täna valitsusega.
Vaatan pilte ja möönan, et soliidsus ei ole riietuseseme nimetus ( a la ülikond), vaid stiil, lõige. Ning eelkõige materjal ja istuvus. Üllatavalt palju annab juurde soeng  ja meeste puhul muude karvade sätung.
Kas soliidne võib olla isikupärane, jah võib. Piisab nt Signe Kivi guugeldamisest.

Kas poliitik peab olema soliidne? Ei pea.
Kas poliitikul on lihtsam, kui ta on soliidne? Jah on. Enamik inimesi ostab ikkagi silmadega. ja soliidsena on lihtsam müüa turvatunnet, usalduväärsust. Professionaalsemat kuvandit.

teisipäev, 16. juuli 2024

Pool juulit

Käisime langudel külas. Kui pidid seda sõna guugeldama, siis ok, ma pidin ka :) Mulle tuli meelde, kuidas minu ja mu mehe vanemad omal ajal tuttavaks said.  Õnneks elasid nad ühes linnas ja seega meil oli väga lihtne- kõik sünnipäevad, jõulud jne veetsime koos. 
Meil sellist suhet kahjuks olema ei saa, kuna asume Eesti erinevates otstes. Enne pulmi võtsime mõlemad mitu korda hoogu, aga kuidagi ei leidunudki seda vaba nädalavahetust. Nüüd siis lõpuks. Väga väga toredad inimesed. Ma olen seda varem juba kirjutanud, aga kordan veel. Sa ei saa seda ette planeerida, ega mitte kuidagi mõjutada, aga mul on väga hea meel, et mu lapse abikaasa on pärit tugevast, soojast ja armastavast perekonnast. Ma usun rollimudelitesse. Lapsele panin ka südamele, et unustagu kõik, mis lapsepõlves oli ja vaadaku kuidas mehevanemad elavad. Nii peabki.

Töö on nagu liiv. Kaevad uue raja ja jälle on see täis. See kuu on olnud eriti loominguline. Ma olen disaininud, joonistanud, voltinud, uusi tooteid välja mõtelnud.. Selle töö kõige raskem ja tüütum osa on see, et sa näed kohutavalt palju vaeva, ette teades, et üsna tõenäoliselt on see tühi töö . Ülejala ka ei saa lasta, sest mine sa tea, juhtub ime, ja siis oli vaja korralikult. Praegu on küll selline seis, et kui kõik need projektid õnnestuvad, siis ma uuel aastal kõlgutan ainult jalgu... Vahel juhtuvad ju imed?

neljapäev, 11. juuli 2024

Kanalid

Ma tean, mida ma peaksin tegema, aga mul on vaja end välja elada. Katarina tegi otsa lahti.

Telefonis on kõned, SMS, Messenger, Whatsapp, Signal. Arvutis lisaks outlook. 

Keegi otsustas, et Signal on turvaline. Tulemas üritus. Keegi postitab: kas saaksite esmaspäeval tulla? Pea 20 inimest: jah, ei, saaks teisipäeval.. 

kolmapäev, 10. juuli 2024

Toimetulekustrateegiad

Epp kirjutas, küll teises kontekstis, oma toimetulekustrateegiatest ja ka Morgie võttis jutuks laiskuse.

Kirjutan enda toimetulekustrateegiatest.

  1. üks mu elu mõjutajaid on olnud  Levi psühholoogiaraamatud, kust sain ka rolliteooria.  Nagu kõik maailma lapsed, nii mängisime ka meie hommikust õhtuni rollimänge ning kirjutasime, lavastasime ja etendasime üritustel näitemänge. Seega oli kirjeldatu arusaadav ja loogiline. Kui pead tegema midagi tüütut või ebameeldivat, siis võtad endale rolli ja etendad seda. Inkassaator, kuri tädike, korrapidaja, ekstravertne suhtleja ...

    kehtib tegelikult ka meeldivate tegevuste juures. Jälgida, kuidas käituvad sinu eeskujud ning proovid teha sama.
    On mind elus väga-väga aidanud. Sobiv vanasõna on Fake it till you make it

  2. Kohe. Ära analüüsi, mõtle, planeeri (- kehtib siis rutiinsete ning tüütute igapäevaste tegevuste puhul). Vaid tee kohe, spontaanselt  ära. 
    Tõsi, eriti töises elus on tegevusi, mida ootamine ainult paremaks teeb. Mõned päevad hiljem võib selguda, et agarus on ogarus ja tegelikult on ümber mõeldud ja polnud vajagi. See tuleb ära tunda. Põhjendusi selleks strateegiaks on tegelikult kolm.

    Esiteks on oht ülemõtlemisele ning hakkad närveerima jne. Niipea kui ma omaette elama kolisin, lõpetasin igasugused " laupäeviti me koristame" "rutiinid".
    Näiteks sobiksid siia ka telefonikõned (või toostid, kõned). Mul on paar tuttavat, kes ei julge helistada. Näed kõrvalt, kuidas ta mõtleb läbi, teeb lausa paberile kava jne. Ja teemaks ei ole ettevõtte kasumit puudutav vms. Tavalised asjad. Ja siis, kui lõpuks on julgus olemas, helistab, hääl väriseb ja kõik läheb pekki. Selle asemel, lihtsalt võta toru. Lase 5 korda kutsuda, selle aja jooksul ei jõua närvi minna. ( ja inimene helistab tagasi, ja siis on juba lihtsam, kuna oled reaktiivses rollis) Ning ära mõtle kuidas oleks õigem ja kavalam. Vaid räägi siiralt lihtsate sõnadega, mis mure oli.

teisipäev, 9. juuli 2024

Vasjok Trubatšov ja sõbrad


Kummastav kuidas ajalugu kordub paroodiana. 1941 aastal on Moskva lapsed Ukrainas. Õudusest jahmunud, näevad, kuidas fašistid pommitavad tsiviilobjekte, väikesi lapsi. Me ei andesta, ega unusta iial, tõotavad. Autor saab Stalini preemia. Miljonid pioneerid loevad. Tollased tegelased -lapsed oleksid täna u 90. Ja on unustanud...

Ennetades võimalikku tekkivat küsimust vastan, et miks ma sellist kirjandust üldse loen.

Teismelisena ma neelasin raamatuid. Mul oli siis ( ja on siiani) lihtne primitiivne maitse. Mulle meeldivad rõõmsad, lootusrikkad lood. Ja tookord just endavanustest lastest, noortest. Mul on ostetud ilmselt kõik tol perioodil ilmunud noorteraamatud. Tollele ajastule vastavalt lugesime koolis väga palju vene kirjandust. Klassikat ka. aga ka Polevoid, Solohhovi jne.
Vasjoki avastasin enda jaoks ilmselt lihtsalt raamatukogus surfates ja lugemist otsides. Ja mulle meeldis see raamat tookord niiväga, et hiljem, antikvariaadis seda nähes, ostsin endale 2 esimest saada olevat osa. 

Ma tahan praegu lihtsat kerget lugemist, ja seepärast proovisin nüüd üle väga pika aja. Nojah. Lugu on endiselt hea ja haarav, aga sellist punapropagandat ma tegelikult ei mäletanud

pühapäev, 7. juuli 2024

Sina oled kullatera *

Mingil põhjusel saame me juba lapsepõlves endale sildid . 

Kutsu Maria, las ta vaatab muruniiduki üle, tema meil jagab seda tehnikat. Las Mart arvutab läbi, ta on mates tugev jne. Need positiivsed sildid on head. Kui su ümber on torm, siis on, millest kinni hoida. 

reede, 5. juuli 2024

Zooloogiatund

Täna räägime kassidest. (mida kõike me ei tee, et omanikele rahateenimist ja otsuste tegemist edasi lükata) Neli empiirilist tähelepanekut

  1. kasside karv on jahe. Ka kõige kuumemal päeval.  
  2. Isegi kõige künklikumas voodis või diivanil suudab kass end kukutada sulle nii kõrvale, et ei jää millimeetritki vahet. Kassid ja kastid on vana teema. Ma mõtlen, kas see võib olla sama asi, et inimesed muutuvad rahulikumaks, saavad tagasi turvatunde, kui neil põske silitada/põse vastu midagi panna. Kassidel on see turvatsoon külg. Kui külg on tihedalt millegi/kellegi vastas, siis on hea ja turvaline?
  3. kassid on rutiiniarmastajad. Eriti naljakas on see, et kui keegi pereliikmetest nt istub vale koha peal, siis on kass selgelt häiritud ja segaduses. Kõik Peab Olema Nii Nagu Alati. ( ja samas on nad nii uudishimulikud)
  4. Kassid ei  roni, vaid hüppavad . Vastupidiselt siis ilvesele ja puukidele, kes mälumängu stampküsimuse väitel ei ründa saaki kunagi hüpates.



P.S. Mälumängudest veel rääkides, siis kas teadsite, et Kanadas on rahvustoit nimega Poutin ( puutin :) :) )



  

kolmapäev, 3. juuli 2024

K3

Nonii, eksperimentide aeg on läbi ja rutiin tagasi. Eesti rahvas ning ajakirjandus võib olla nüüd rahul ja rahulik, majandus hakkab kasvama ja eelarve saab tasakaalu ( viimane lause oli irooniliselt).

Ma ei tahaks seda siduda soo teemaga, mulle tundub, et see oli puhas juhus, et K1 ja K2 olid samasugust tüüpi inimesed. Avatud, spontaansed, siirad, otsekohesed. Inimesed. Nad meeldisidki mulle eelkõige seetõttu, et ma tundsin nendega samastumist- ma olen ise samasugune. (väidavad inimesed). 
Neid mõlemaid kimbutas- nagu mu kunagine ülemus defineeris, "liiga intelligentsete inimeste probleem". St et ei suuda aru saada, kuidas teised ometi aru ei saa elementaarsetest asjadest, mis on ja peaks olema ju kõikidele teada. Ja see ajab närvi.

K3, seevastu, naudib lolle küsimusi, sest see võimaldab lollilt vastata. Vabandust, see viimane oli kohatu. Vastused tegelikult pole lollid. Vaid pikad, põhjalikud, kasvõi sajandat korda, nagu väikesele lapsele, patroneerivalt. Ja ilmselt nii peabki. Eilses saates kuulasin suu ammuli, kuidas kasteiesaatearumirko saigi lõpuks aru asjadest, mida K2 oli talle lõputult aasta jagu üritanud selgitada, niipalju, kui vahelesegamiste kiuste oli võimalik.
(Et vältida mitmeti arusaamist, siis igaks juhuks lisan, et see intelligentsivärk oli ühe mu kolleegi termin ja ei viita kuidagi mitte ühegi kirjeldatud inimese IQtasemele. Kõik on väga targad ja haritud)
Liiga paljud ajakirjanikud armastavad pigem sellist rattalikult ümarat mittemidagiütlevat stiili. Kuigi, eelduslikult võiks ju armastada pigem vastupidist- tsitaate ja pealkirju, andvat.

esmaspäev, 1. juuli 2024

Algas juuli

igal hommikul õues käies koostan ma peas blogipostituse, mis jääb kirja panemata. Kas pole aega või siis ei tundu enam oluline. Ja mis seal salata, enesetsensuuri on aastate jooksul kõvasti lisandunud.

Aga kuna juuli kavatseb tulla ülikiire, siis näpistan pisut aega. Sest ma muutun.
Vaatasin paar nädalat tagasi nn peeglisse ja otsustasin, et aitab. Ma olen väsinud. 

Ma ei saa enam teha nädalavahetustel pikki tiire, sest mu selg hakkab valutama. Ma ei tee enam päevas 10 000 sammu, nagu viimased... 100 aastat? sest ei viitsi. Olen selle asemel lilli pildistanud, maasikaid korjanud ja söönud. Õhtuti pargis kiikumas ja lugemas käinud. Ma lõpetasin hommikuti pudrusöömise ja seniks kuni ma mõtlen välja, mida ma siis tegelikult süüa tahaks, söön võileiba.
nii et, P- järgmisel aastal ma sinuga enam mäkke ei roni :)  hakkan kehapositiivseks...

Ja juuksed muutusid ka.  See on tegelikult üks veider lugu. Mul on juba pikka aega üks sama juuksur, Ja nagu ma olen aru saanud, siis ta peab nn andmebaasi. Igatahes, varasemalt, kui olen öelnud,. et eelmisel korral polnud see, aga üleeelmise korra oma oli hea, siis ta teebki seda üleeelmisekorra oma. Sel korral kahtlesin kaua, kas üldse minna. Viimati tegi ta mulle väga hea soengu- tihedad valged salgud. Ja kui siis hall hakkas nn välja kasvama, siis jättis mulje, et täpselt nii ma ju tahtsingi. Mõnusalt kirju, päike aitas veel kaasa. 
Aga läksin siiski. Liisi lõpetas, ja mu juuksed olid helebeežid. Kehitasin õlgu, ta on ka varasemalt pannud mulle lõppu kergvärvi nt lillaka tooni, mis hiljem pesus välja tuleb. Sel korral pole tulnud. Ta värviski mu juuksed beeziks. Idee poolest suva, juuksed kasvavad. Aga ma ei saa üle hämmingust, et kuidas me niimoodi mööda rääkisime.