Nüüd siis lõpuks ometi on üks ohver leitud ja alates järgmisest nädalast hakkab vingupilli asemel Olukorrast Riigis kommenteerima Marju Himma. Super!
Ma annan siinkohal vihje ka Ruusssaarele- Viktoria Ladõnskaja. Lisaks sellele, et naine, on ka mitteeestlane, sobib ka parteiliselt sellesse kontserni- lõpetab kevadel oma riigikogukarjääri....
Kiidan igatahes. Ja jään lootma, et varsti kuuleb lisaks naistele raadioeetris ka mitteeestlasi ning noori.
Uskuge, mida rohkem tasakaalus on maailm, seda parem see on.
Kuna mu silmad ei paista enam laugude alt välja, hakkasin katsetama kunstripsmetega. Kui lõpuks paika saad, on ilus, aga. Igavene mökerdamine. Liimiga.
Noorem kolleeg küsib, et aga kasuta magnetripsmeid. Klõps klõps kenasti kinni.
Ostsin. Eylure. Juhend ütleb, et määri laule 3 kihti, lase iga kiht korralikult kuivada. Tegin. Ripsmed kinni ei jää. Tegin teise ja kolmandagi korra. Kahtlustades, et äkki sai liiga palju või liiga vähe kuivada. Tagajärjetult. Ei jää kinni.
Mida ma valesti teen?
Ma olen avastanud, et järjest rohkem on meie ümber inimesi, kes ei võta asju tõsiselt. Inimene lubab midagi ära teha. Ja siis, kui tähtaeg on käes, ütleb- ma ei jõudnud. Mul polnud aega. Ta ei ütle seda mitte kuu. Või nädal Või isegi tund aega enne tähtaega. Vaid siis, kui on juba lootusetult hilja.
TT tõi välja toreda termini- scholzing. Aga nimeta kuidas tahad, käib see mul üle mõistuse. Kuidas nii saama?? Miks sa ei hoiata?? Ja miks minul on alati aega??
Psühholoogidele, palun, täiesti tasuta, pakun kaks empiirilist avastust.
See, kes on kõva häälega ning armastab esineda, ei tarvitse sobida liidriks
See, kes armastab struktuuri ja reegleid, ei tarvitse ise nende kasutamises/ järgimises hea olla
Kunstripsmed (need klassikalised, liimiga) tahavad natuke harjutamist, varsti paned pimedas ja liikuvas autos peale, nii et pole asigi.
VastaKustutaokei :) :) siis olen ma lihtsalt vähe harjutanud, sest mu jaoks on see ikka hull pusimine :)
KustutaLubaduste kohta... Miks sa arvad, et kõik midagi lubades ausad on? Ülemus või abikaasa või valijaskond või naaberriigi diplomaat näägutab ja nõuab midagi, olgu peale, ütlen miskit, mis ta ajutiselt vait keeraks. Küll hiljem vaatab.
VastaKustutaMa usun, et kui kokku lugeda kõik antud lubadused ja jagada need siirasteks ja mittesiirasteks, siis mitte-siiraid on suurusjärk rohkem. Ja siirad on omakorda realistlikud ja mitterealistlikud. Jah, tahame teha siia roheala, aga eelarves selleks järgmisel kümnel aastal raha pole. Aga no siiralt tahame!!!
Olgu. Aga kas südametunnistus piinama ei hakka? Mul küll hakkab, kui olen lubanud ja tean, et minu tegematajätmine tekitab teistele probleeme.
KustutaPoliitilisel tasemel ( + päriselus) kui lubadus midagi ei mõjuta (on või pole roheaala, idee poolest ju ükskõik.) - saan aru. Aga seal, kus ühest lülist sõltub teine. Mina ei saa aru.
Sõna ei maksa midagi, ma olen ka sellega hädas olnud nt hobiüritusi organiseerides... Siuke "no commitment" trend oleks nagu levimas. Proovi nt 20liikmega MTÜs ühist matkakuupäeva kokku leppida. 22 aasta tagusest ajast ei mäleta sellist osalejate osas teadmatust kuni kodust lahkumiseni nagu nüüd paar viimast aastat. "tagauks" peab inimesel nagu kogu aeg laiali olema, et äkki!
VastaKustutaabsoluutselt. Organisatsioonis, kus ma olen, on ca 30% "ei tule kohale, kuigi regasid", täiesti tavaline.
Kustutama olen täpselt vastupidine - punnin viimase minutini lubamisele vastu. Ei rega ennast, kui mul on 0.01% tõenäosuski, et järsku ma ei tule, kuigi 99,99% tõenäosusega tulen.
Kustutatänapäeval ülikoolis ei saaks ma vist üldse hakkama - vanasti regasin end ainele siis, kui olin juba otsustanud, et teen selles eksami. Enam-vähem viimasel minutil enne eksamit.
KustutaTõsiselt võtmine sõltub teemast. Maailma, poliitikuid, tööd, ... ei võta ma ammu enam tõsiselt. Küll aga võtan tõsiselt hobisid, elu nautimist, ...
VastaKustutaKonkreetselt inimeste vahelises suhtlemises antud lubadusi võtan väga tõsiselt. Mis lubatud üritan ikka sajakümne prossa ulatuses täita ja lollist peast ootan seda ka teistelt. Üldiselt kohe alguses luban pigem vähem või lisan pisiasjade puhul, et tuletagu meelde kui unustan (sokid vedelemas).
Ripsmete tugevdamiseks, pikendamiseks proovi mõnd head seerumit, toimivad väga hästi.
VastaKustutaNaisi on ju raadios-telekas rohkelt, milles probleem? Ajakirjanikke/saatejuhte peaks valitama eetrisse eelkõige kompetentsi, mitte soolise kuuluvuse järgi.
Ripsmete jaoks on ripsmetehnikud. Kord kuus tund aega ja korras. Minu oma rääkis veel, et laugude tõstmine, kirugiliselt tehakse, 100 eur, 4 päeva puhkad ja pärst ei saa keegi arugi...Raadios muidugi väliumus pole oluline, aga see kas lauseid loogiliselt moodustatakse, see küll. Kõik ei oska ja jube keeruline on kuulata, enamasti ajakirjanikud ju kirjutavad ja siis saab toimetada, maha tõmmata ja nii edasi. Selle järgi võiks raadiosse valida, kas on ka kuulatav.
VastaKustuta