Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

kolmapäev, 25. juuni 2014

Maitse asi

Ma söön üldiselt kõike, Mõni asi maitseb rohkem, teine vähem. Näiteks ei meeldi mulle, kui kartulisalati sisse on topitud porgandit või vett on maitsestatud kurgikoortega. Ma ei saa aru ka perenaistest, kes on kuulnud, et igasse rooga käib nii soola kui ka suhkrut, aga on selle suhkrupoolega liialdanud.
No näiteks teevad klassikalise hapukoorega kurgi-tomati salati magusa. Seda, et marineeritud kurki- kõrvitsat või heeringat peab enne taldrikule kühveldamist alati igaks juhuks maitsma, sellega olen juba harjunud.
See kõik on maitse asi.

Viisakas inimene ikka proovib. Vahel avastadki uue põneva maitse või leiad, et asi, mida arvasid mitte sallivat on tegelikult huvitav ja uudne.
Ja lõpuks- väiksem ports, rohkelt vedelikku ja kõik, mis aitab kaasa taitriibu tekkele, teeb su organismile ainult rõõmu.
Kurb on, kui maitset polegi.


Ameeriklased olevat kindlaks teinud, et vanuse kasvades väheneb sensoorne tundlikus isegi kuni 7 korda. Ehk siis, mida vanemaks, seda intensiivsemaid maitseid peaksime tahtma.
Minuga on vastupidi, mida vanemaks, seda enam soovin ma puhtaid maitseid.
Ma tahan et porgand ja kala ja liha maitseks kui porgand, kala ja liha.
Maitseaine peab põhitooraine maitset toetama, tugevdama, tooma välja paremad omadused ja nüansid, mitte seda tapma.
Kurvastav trend on aga vastupidine.
Jälle ja jälle istun ma pidulaua taha, kus pakutava toidu maitse on soolaga tapetud.
Ma tunnen ainult soola.
Ja pange tähele, alati on lauas keegi, kes maitsmata, enne esimest ampsu haarab soolatoosi järele, et soola veelgi lisada....

Teine äärmus on vist isegi veel hullem. Perenaine on kuulnud, et sool pole hea. On võtnud vikati ja aias niitnud kokku kõik mis seal kasvab: rosmariin, basiilik, oregano, tüümian, koriander, till, petersell,  fenkol, piparmünt, meliss ja köömen jne jne.
Toas leidnud kapist veel looberit, tšillit, pipart, mett, soja ja sinepit. Sidrunit ja köögivilju.
Ja et asi oleks täiuslik, siis kindlasti ka majoneesi ja juustu.
Ning serveerime loomulikult ketšupiga.
Oehh...

Ma pole vastu, et segada 5-7 erinevat maitset, aga ka seal peaks valitsema tasakaal ja loogika. Maksimaalselt kolm peaks andma toidule iseloomu ja maitse. Ülejäänud seda buketti toetama ja täiustama, olema põhjaks.

Loodus on andnud inimesele võime tunda maitseid. Miks saab siis just see soolane alati esikoha?
Magus ja hapu ja mõru ja umami tahavad ka olemas olla....
Ei taha soola, tahan maitseid.

2 kommentaari :

  1. mis umamisse puutub, siis sellega liialdatakse odavamat sorti söögikohtades veel hullemini kui soolaga. iial ei või teada, millal on jälle kartulid naatriumglutamaadiga paksult üle puistatud. ja see va naatriumglutamaat on mind ehmatanud ka näiteks ungari peki küljes, kus tal ei tohiks mingit asja olla.

    VastaKustuta
  2. ma olen su jutuga täitsa nõus, aga vat marineeritud kõrvits peab olema pigem magus, kui soolane :)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!