Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 18. veebruar 2010

Geni lood

Kõige lahedam on see, kui numbrite ja nimede tagant hakkavad välja kooruma lood...

19. sajandil elas selles asulas üheksa sama perekonnanimega leibkonda. Kuna eesnimedega tollal ka väga ei priisatud- mehed olid ikka Hansud, Peterid, Märdid või Jaanid ning naised Annod, Lenod või Marrid- siis pane kokku puzzle, kes on kelle vend-isa või poeg...:)

Üks mu vana-vana... jne isa jäi ilma emata 10 aastaselt. Samal aastal toimus hingerevisjon, mille käigus oli kirja pandud pisike õde. Surmatunnistusi uurides selgus, et ema suri sünnitusel ning pisiõde kolm nädalat hiljem. Mis tunne võis olla rahvaloendajal, kes läks leina täis majja, kus oli just äsja kaotatud ema. Nurgas hällis oli hingevaakuv imik... Kas 14-aastane õde Marri pidi üle võtma perenaisekohustused?

Miks ühel keskmistest lastest on teine ema nimi, kui ülejäänud lastel. Kas sakslasest üleskirjutaja sai valesti aru? Või aitas peremees tüdrukul vallasema häbistavast staatusest pääseda? Või pani mees lihtsalt vasakule?...

Ma olen üles kasvanud teadmisega, et mu esivanemad on pärit Valgast ja Viljandist. Aga vot, nüüd tuleb välja, et tollase haldusjaotuse järgi oli tegemist vastavalt hoopis Võru ja Pärnuga.. Identiteedikriis:)

2 kommentaari :

  1. täna moodustati Genealoogiaseltsi Tallinna osakonnas Virumaa uurijate rühm. Võrumaa oma on juba mitu aastat.
    lood ongi minu jaoks kneed kõige kõige

    VastaKustuta
  2. ma mingi 10 aa tagasi käisin mingil genealoogiaseltsi koosolekul. tookord oli surmavalt igav ja siis ma rohkem polegi läinud. omaette on kah vahva uurida, kuigi mõnikord oleks huvitav kellegagi arutada ka.

    naised vanasti kogu aeg surid. vähemalt minu esivanemad. aga kui on samas külas sama perenimega, siis on minu kogemuse järgi alati sugulased ka. tuleb niikaua vanemaid uurida, kuni ühine leitud. juttude kokkupanekuga on keerulisem. heal juhul võib mingeid kohtuasju või surmateateid leida. internetis on vanad ajalehed ka: http://dea.nlib.ee/. Ühe sugulase kohta, kellest ma teadsin, et uppus, leidsin uudise.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!