neljapäev, 31. detsember 2009

Enesemuutmise kunst

Ma olen uskumatult vilets kommenteerija. Alati luban endale, et see kommentaar jääb viimaseks. Ja siis leidub taaskord teema, mis mind käivitab. Nagu Ramloffi lugu "Üks kõige rumalamaid soove"
***
-Sa ei saa teda muuta, muutuma pead sina.
- Miks alati MINA pean muutuma?
- Sest probleem on sinul, tema on ju olukorraga rahul. See on sinu probleem ja sina pead selle lahendama muutes OMA hoiakuid ja ootusi.
- Hmm.. ma arvasin, et paarisuhtes on kaks inimest. Kas saab olla nii, et kui üks pooltest on lõpmata õnnetu, siis teine saab olla õnnelik? Kas selleks, et koostöö toimiks, ei peaks mitte mõlemad pooled vaeva nägema?...
tõestisündinud jutuajamine psühholoogiga
 ***

Oletame, et see "muudatus", mida naine mehelt eeldab, ei ole midagi halba- mees ei vaata võõraid naisi, ei vägivallatse. Ta leidis endale lihtsalt väga ressursimahuka uue hobi, mis naisele juhtumisi kuidagi ei meeldi. Nõuanded?
Hankige endale lisaks uus hobi, mida te saate koos teha ( pole aega); Sa räägi oma mehega, et sa oled kurb kuna te saate nüüd vähem koos olla ( öelda armastatud inimesele, kallis- mulle ei meeldi, et sa tegeled asjadega, mis sulle huvi pakuvad..??) ja  mõistlik soovitus- hangi selleks ajaks, kui mees teeb oma asju mingi "oma" asi.
Stop. Kerime tagasi. Kas naise soov oli hankida endale "oma elu" ja leida tegevust? Või oli ta soov, veeta koos mehega rohkem aega? Ehk siis, kompromissi tegi naine, taganedes oma tegelikust soovist. Muutes ennast. Ja selle muudatuse võimalik hind? Armastuses võidab lähedus. Kui pole ühiseid mälestusi, kogemusi, jututeemasid- siis... milleks üldse kooselu. Olles õnnelikus abielus, tunned end ühel ilusal päeval ihuüksi. Kas nad lahutavad? Vaevalt. (Lapsed, me lahutame, kuna isa armastab golfi...? Jama.)
Teine lugu. Naisele pakuti lõpuks võimalust karjääritõusuks. See tähendas pikemaid tööpäevi, aegajalt nädalavahetustel töö tegemist. Kella 7-8 paiku jõudis naine koju. Toitis mehe-lapse. Koristas toad ja pistis pesu masinasse, aitas lapsel kooliasjad üle vaadata. Lahutuse algatas naine.
***
Mind ajab jooma, kui ma taaskord loen ajakirjapealkirju a la " 10 nippi kuidas mehi voodis erutada", "15 nippi kuidas meest kodutöid tegema panna". Mis sajandil me küll elame, et naine peab ikka veel klounina võimlema, et mees püsiks rahul ja puhas?? Miks me eeldame, et mehed on sellised lambad? Loogiliselt võttes, muidugi, ei saagi väärtushinnangud muutuda. Pole meesteajakirju, kus avaldada " 20 nippi kuidas naist naeratama panna" ja oli see 60 % (või rohkem? ei viitsi praegu otsida) lastest, kes kasvavad isata või ajutiste isadega- kes kasvavad suureks, ilma et nad kohtaksid vastutusvõimelist meest?
***
Ma mõtlen, et kas pole üheks põhjuseks, miks meil on nii palju lahutusi just needsamad soovitused? Ramloffil on õigus, me tõepoolest ei saa teisi muuta- aga, kas lahendus on enese muutmine?
"Sa ei saa teda muuta" on meile ajudesse tambitud ning me lahkume sirge seljaga esimesel võimalusel suhtest, mis meile ei sobi. "Sa pead muutma ennast"- ja saksaliku täpsusega seda rakendades lahustame iseenda, mis samuti saab suhte surmaks.
Kas ei peaks olema võtmetähtsusega tarkus, mida jagada- kuidas suhelda oma lähedastega nii, et nad sind kuulaksid ja kuuleksid. Et suhtega tehtaks tööd ning seda tööd teeksid mõlemad pooled?

Kordamisküsimused.
  1. Loe kolmandat lõiku uuesti, vahetades sõna "mees" sõnaga "naine" ja vastupidi. Milline on sinu arvamus, kas nende lugude lõpplahendus muutuks sellest? Põhjenda oma arvamust.
  2. Juhtimiskoolitustel sisendatakse, et meeskonnas saab olla ainult üks liider. Kuidas sobitub see teooria kaasaegse demokraatliku vastutust jagava peremudeliga? 
  3. Loo autor kurvastab, et mehed ei taha võtta vastutust suhte toimimise eest. Milline on sinu arvamus? Kas autor liialdab. Too näiteid oma elust.
PS. Seda lugu kirjutades tuli mulle meelde V. Levi "Enesemuutmise kunst", mis mulle teismelisena kangesti meeldis. Peaks üles otsima ja uuesti lugema.

Kuulake oma lähedasi ja rääkige nendega. Head vana aasta lõppu!:)

4 kommentaari :

  1. Oota, mismõttes ei ole meesteajakirju, et kümme nippi kuidas naist naeratama panna? On ju küll. Nii palju kui minul meestuttavaid on, siis on neil needsamad mured :D Aga naisteajakirju lihtsalt on lademeis rohkem :)

    Ma ka arvan, et ei ole tingimata vaja ennast muuta, kui see endale raske on või kui ta seda ei soovi. Ma arvan, et lahutus peaks olema ühiskonnas palju lihtsam ja soositum asi. Just selle pärast, et kui teine ei taha aktiivselt muutuda, siis ei ole ju mõtet ennast piinata sellega, et "kuidas ta muutuks" või "ma siis muudan ennast". Siis ongi see, et lapsed, meil ei tule isaga koos elamisest midagi välja, sest ta elab golfiväljakul. Mina mõistsingi Ramloffi sissekannet nii, et "kui teine ei taha muutuda, siis on kaks varianti, mitte suhelda või ennast muuta, valik on sinu".

    Kuid ma kardan, et kui kooselu on sõlmitud ideega "mulle need asjad ta juures ei meeldi, aga küll ta muutub" või siis mingi päästjakompleksiga "mina lunastan tema jaoks maailma ja näitan, et kõik on hea", ei toimi. Need lõppevadki ahastuses "aga miks ta ei muutu".

    VastaKustuta
  2. Aga miks mees enam ei taha nii palju kodus olla ning läheb pigem golfi mängima? Hakka ise ka golfi mängima on ka üks võimalik variant - mitu kärbest ühe hoobiga: on milllest mehega rääkida, on hobi, saab liikuda värseks õhus, saad olla mehega koos, leiad uusi tuttavaid. Ehk siis muutu kui sulle on tähtis suhe mehega.

    VastaKustuta
  3. Ma lugesin ka seda Ramloffi juttu. Kuuldes, et inimesed käivad kaardipanija juures küsimas, kas on lootust, et partner muutub, oli esimene mõte, et need küsijad on vist peaaegu alati naised. Juba nõustaja juurde minek on pigem naiselik samm. Mees läheb kõrtsi või bordelli. Või golfiväljakule. Teine põhjus võib olla see, et turvaline ja püsiv lähisuhe ja kodukolle on naiste jaoks olulisem. Kolmas kahetsusväärne asjaolu on see, et mehi on nagunii vähem kui naisi, mistõttu neil on vähem motivatsiooni pingutada.

    Idamaades oli vist nii, et naiselik alge seostus kaose ja loodusega ning mehelik kultuuri ja tsivilisatsiooniga. Meil on välja kukkunud kuidagi nii, et mehed on karud ja naised karutaltsutajad. Mehed kasvatatakse (üldiselt, keskmiselt) robustsemateks -- võib-olla mingist ammusest aimdusest, et nad peaksid suutma kriisiolukorras vägivalda rakendada (noh, et nad mammutile liigselt kaasa tundma ei hakkaks). Naine peab olema siis see lõpmata paindlik, kannatlik ja andestav kodukolde hoidja, peret koos hoidev jõud. Kaval kael, mis keerab sirgjoonelist pead, ja kogu see muu mütoloogia. Siit tekivad muidugi lisapinged töises sfääris, kus mees on ikka direktor ja naine sekretär.

    Teist inimest otse muuta pole vist tõesti võimalik. Samas enda käitumise muutmine ei pea ju alati tähendama järeleandlikkust ja endast loobumist. Dressuur käib kangvaljaste ja kavalusega, või kuidas see Smuul ütleski. Soovitavat käitumist premeerida, ebasoovitavat ignoreerida: "Panid sokid täna ise pesumasinasse, no kas sa pole imetubli!" Ega ei olegi eriti millegagi lohutada naisi, kes soovivad ennastjuhtivat ja suhtevõimelist parnerit -- see on lihtsalt defitsiitne kaup.

    Defitsiidist -- miskipärast meenub aeg, mil suurmoeks olid lumivalged baretid. Kaubastu ja kooperatiivi kaudu ei jõudnud neid poelettidele sugugi niipalju, kui oli huvilisi. Eks siis leidlikud eesti naised kudusid peenest lambavillasest hästi suured peakatted ja vanutasid need pesumasinas ära. Peaaegu nagu päris, kaugelt vaadates petab ära...

    Ohjah. Õiglust ei ole siin ilmas olemaski.

    Et lahutused peaksid olema lihtsad ja muretud -- selle võrrandi muudavad vastikult keeruliseks lapsed, kellele (kasu)vanemate kiire vaheldumine näib miskipärast vastunäidustatud olevat. Lahenduseks oleks muidugi see, kui kõik lapsed sünnihetkest peale internaatidesse professionaalide kasvatada antaks. See siluks ühtlasi sotsiaalset ebavõrdsust, väldiks ebatervete uskumuste, väärtushinnangute ja suhtlemismustrite ülekandumist jne. Hea uus ilm.

    *

    Indigoaalane, soovin Sulle head uut aastat ja põnevaid avastusi inimmaastikel matkates!

    VastaKustuta
  4. Mina tõstataks ka küsimuse, MIKS mees hankis endale uue ja huvitava hobi. Kui naine meest armastab ja mees naist, siis leitakse ka hobide kõrvalt aega teineteisega koos olla. Kui aeg on piiratum, võib koosolemine veelgi rohkem rõõmu pakkuda. Aga kui suhted jahtuvad ja ühisteemad puuduvad... siis otsibki mees tegevust väljaspool kodu. Ja naine mossitab ja mõtleb, miks küll mees midagi ette ei võta ja miks ta seda ja toda ei tee... Rääkimine oleks ehk ainus lahendus... Ja me kõik ju teame, et tuleb rääkida, rääkida, rääkida... Ometi teame me kõik ka seda tunnet, kuidas sõnad suust välja ei tule ja lihtsam on oma solvumises selg keerata.

    Teineteise kõrval, aga teineteisest mööda elavaid paare on... tundub, et enamik. Kahju.

    Teist ei ole võimalik muuta, see on aabitsatõde ja mida varem see selgeks saab, seda lihtsam on elus. Muuta saab ikka vaid ennast... Aga enesemuutmise läbi muudad sa ka teist enda kõrval... Kui otsustad oma solvumise ja armukadeduse kõrvale jätta ja meest armastada, luua sooja ja hea kodu, hakkab mees peagi rohkem aega veetma kodus kui golfiväljakul.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!