Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 2. november 2009

"Eesti Naise" isakuju

Viimane "Eesti Naise" number oli pühendatud nö isateemale. Et siis isadepäev on varsti tulekul.
Huvitav oli see, et näidisisadeks olid Hannes Kaljujärv ja Mart Helme. Mõlemad mehed, kes on teisel ringil. Mõlemas artiklis ka vihje, kuidas "esimesed" lapsed lahutust üle elasid.
Nii Kaljujärv ja Helme on väga sümpaatsed mehed, kindlasti head isad ja hinnatud tegijad oma alal. Ma pole kursis nende eraelu detailidega ja ei huvita ka. Kuna mõlemad mehed on ajakirjas ka varem figureerinud, ju siis oli ajakirjanikul moblanumber intervjuu kokku leppimiseks lihtsalt kiirvalikute all?
Aga. Kas selles kontekstis- näidisisa, peab esile tooma ja upitama teise ringi mehi? Mehi, kes ei suuda hoida ja tööd teha suhetega, kelles pole piisavalt püsivust ja koostööoskust. Või siis oleks võinud kommentaarid olla ka esimestelt lastelt- mida nad tundsid, kui isa ühel päeval kolis nendevanuse naise juurde ja esimeste laste emadelt- kas ka tema peab seda meest heaks isaks ...?
Või oli see mõeldud lohutuseks lastele, kes seda ajakirja ehk loevad- et pole viga midagi. Isa läheb küll ära ja loob uue pere, aga elu läheb edasi ja ajakirja pildi peale kutsub ta sind ikka...
Ma ei tea. Niimoodi me ju loome väärtushinnanguid. Natuke oleks võinud ajakirjanik ikka pingutada ja leida näidiseks isad, kes on suutnud lapsed suureks kasvatada nii heas kui ka halvas. Selliseid peresid veel on. Ausalt.

7 kommentaari :

  1. sinuga sama meelt.

    zeeta

    VastaKustuta
  2. "Mehi, kes ei suuda hoida ja tööd teha suhetega, kelles pole piisavalt püsivust ja koostööoskust."
    See fraas eeldaks, et siiski ollakse kursis eraelu detailidega...

    VastaKustuta
  3. Anonüümne nagu vihjaks, et mees pole süüdi, kui satub halva naise otsa... Mis siin niiväga kursis olla täpsete detailidega. Ikka kehtib see, et ei osanud seda suhet toimima panna või ei osanud õieti kaaslast valida. Ideaalseks ma sellist isa ei pea. Aga ei taha ka mitte maha teha, sest meil kõigil on õigus targemaks saada. Ja on tore, kui inimene oskab oma vigadest õppida ja uues suhtes paremini hakkama saab. Aga vigade hind on eelmise suhte laste üleelamised, paraku.

    VastaKustuta
  4. Ma ei ole artiklit lugenud, seega adekvaatselt arvamust avaldada ei oska. Tahaksin siiski küsida: miks arvatakse, et ajakiri tahtis kirjutada "näidisisadest"?
    Ja olen samuti seda meelt, et asjaolusid teadmata ei või lahku minemiste puhul "süüdlaseks" automaatselt meest nimetada. Ei, ma ei räägi, et mees sattus halva naise otsa, ma tahan öelda, et suhet toimima panna või kaaslast õigesti valida ei osanud kaks inimest.

    VastaKustuta
  5. ohh, ma tegelikult ei tahtnud seda teemat üldse persoonide peale keerata (kuigi mõlemal on 2-3 esimest last, nii et vist väga juhuslik eelmine kooselu polnud).
    Mu point oli rohkem selles, et eeskujuks võiks esile tõsta pigem haruldase vanaaegse peremudeli, seniks kuni neid veel on...:)

    VastaKustuta
  6. Inimesed muutuvad ajas ning isegi kohtumise hetkel kõige paremini sobivate partnerite puhul pole välistatud ka võimalus, et inimeste eluteed on mingi kraadi all ristuvad vektorid, mis kohtumise või ka abiellumise hetkel ühes punktis, ent siis iga aastaga üha enam teineteisest eemalduma hakkavad. Ja ma ei pea õigeks seda vanaaegsed põhimõtet, et inimene peab sel juhul oma elusihti vägistama hakkama ja selle teise inimese elusihile allutama, ükskõik on see allutaja siis mees või naine. On lihtsalt inimesi, kes kohtuvad ühes punktis, kus korraga ollakse sarnased, ent kelle siht on täiesti erinev.

    Kui miski peaks Kalade ajastu lõpuga lõppema, siis see enese ohvriks toomise ülistamine, mis viimaseid sajandeid on risustanud.

    Mina igal juhul palvetan ja loitsun, et see vanaaegne haruldase peremudeli eeskujuks seadmine juba kiiremini lõpeks ja et lisaks esimese, teise ja kolmanda ringi meestele - mis on lõppeks ikka seesama vanaaegne peremudel, tuleks jõulisemalt ka bigaamia ja -andria, polügaamia ja -andria, ja erinevad multimudelid (ehk siis suhe kus naisel on kaks meest ja üks naine jne) ja veelgi keerulisemad uudsed mudelid kuni kommuunideni välja.

    Ja ma ei taha loitsuda mitte seda, et sinul või kellelgi teisel poleks võimalik seda haruldast ja vanaegset mudelit elada, vaid pigem seda, et ühtegi neist mudelitest ei seataks ainuõigeks ja selliseks millesse mahtumiseks peab inimene end ohverdama.

    VastaKustuta
  7. Ramloff, mis sa arvad, milleks need multi ja muud uudsed mudelid head on? Ja kust jookseb selliste suhete puhul see piir, kus inimene võiks hakata pingutama, et suhe edasi püsiks? Või et kui pingutust nõuab, ongi juba valesti ja võiks otsast alustada?

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!