teisipäev, 20. oktoober 2009

Pensionist . Sammastest. Valikust.

Ma olen tõsiselt nõutu, mida oma pensionisammastega edasi teha. Jätkata või mitte? Hädasti oleks vaja OBJEKTIIVSET arvamust, nõuannet.
Ma EI TAHA selle teemaga tegeleda. Nii, nagu ma usaldan oma tervise või auto jne spetsialistide hoolde- nii tahaks ma ka nende pagana penisonisammastega. Me leppisime kokku tingimustes ja järgmine kord kohtume minu 55 sünnipäeval, kui ma saabun Maldiivide piletitega raha välja võtma.Aga nii meeletult tahaks pensionile. Ma olen mõelnud, et pensionile võikski minna keskel, mitte lõpus. Ma usun, et kui keskealine saaks rahulikult mõned aastad olla kodus pensionil, siis on ta pärast seda valmis oluliselt suurema lustiga edasi töötama:)

Tõele au andes sai kolmas sammas sõlmitud ülihea müügitöö tulemusena. Neiu hansapangast rääkis, et 55 aastaselt võin ma oma raha välja võtta ning rahulikult pensionile minna. Seepeale olin ma loomulikult valmis kohe lepingu alla kirjutama. 55-ni on jäänud küll veel omajagu aastaid, kuid kui vaadata, et raha on alles jäänud ainult õige pisut rohkem, kui mu kuupalk, siis... helget pensionipõlve Costa del Solis vist ees ootamas pole.
Viimati võtsin end kokku 2007 aasta lõpus- tuletasin meelde koolis õpitu, surfasin internetis- muuseas, väga palju head materjali nii investeerimise, mõõdikute ja valikute kriteeriumite kohta. Kuna raha teema oli aktuaalne, siis süvenesin muu hulgas ka oma pensionirahadesse ja avastasin, et erinevalt teistest fondidest toodab minu pensionikindlustus mulle kahjumit. Ilmselt suutsin tekitada hansapanga müügiosakonnas tordi ja sampaga pidupäeva- ei saatnudki pakkujat pikalt, vaid nõustusin tulema konsultatsioonile. Tädi tegi kiirelt ühe testi, mille põhjal selgus, et pensionikindlustus on täiesti vale toode ja soovitas raha ümber tõsta V3-e. Nojah. Seda ma tegingi ja pole vist vaja öeldagi, mis mu rahast sai. Ma olen sellest ajast alates kaotanud ligi 30% sissemakstud rahast. Asja muudab kurbkoomiliseks, et sel ajal tehtud teised, nö oma peaga tehtud investeeringud, on oluliselt paremas seisus. Kommentaarid on liigsed.
Pole vist vaja öelda, et hansapanga- ja tegelikult mitte ühegi teise panga  finantskonsultatsioone ma enam ei usalda.
Täna taandub küsimus muidugi teisele sambale. Tegelikult oli tegemist üsna hea investeeringuga. Aga täna. Puudub igasugune garantii, et riik paari aasta pärast jälle ümber ei mõtle.
Mul pole ka niipalju nutti, aega ja õigupoolest viitsimist, et Kiyosaki moodi kinnisvara spekulatsioonidega endale pappi kokku ajada ja/või teha see investeerimise asi endale täiesti selgeks. Kui ma mõtlen sellele, et aastal 1995 oli mu palk 3500 krooni, siis saan ma loogiliselt võttes aru, et inflatsioon ja raha tulevikuväärtus ei ole 100% ennustatav. Devalveerimise ja inflatsiooni seisukohast pole ju vahet, kus täpsemalt mu raha seisab. 
Kui täna on ära kaotatud mõlemad rosinad- riigipoolne panus ja tulumaksuvabastus (see vist jäi või ei??), siis loogiliselt võttes kogudes seda summat mingile säästuhoiusele, kus mulle on garanteeritud 5% tootlust- on see õigem valik? Ma ei saa teha ka võrdlevaid arvutusi, kuna seis kontol on viimastel kuudel küll kasvanud, aga siiski endiselt väiksem, kui sissemakstud summa. 

Lugesin läbi ka Swedpanki ja SEBi vastavad kodulehed. Kurb tõdeda, et väga veenev polnud. Kummalgi lehel tuli vastuseks erinev number- aga, suurusjärgus kaotaksin ma mittemakstes ca 40 000 krooni. No andke andeks... ja kui palju ma kaotaksin lepingu sõlmimise korral?

Kas jätkata või paigutada raha mujale? Selles on küsimus ja saan aru, et ostustamiseks on jäänud aega vähem kui kuu.

5 kommentaari :

  1. See pole objektiivne arvamus, sest selles osas seda vist teha ei saagi. minu jaoks pani aga asjad paika finantside õppejõud, kes ütles, et rahal on ainult ajaline väärtus. selle tulemusena läksin ja kinkisin seb-le ca 3000 eeki III samba raha ning pole seda hetkegi kahetsenud ja praegu teatasin neile, et oma raha eest hoolitsen ma ainult ise ning sõlmin lepingu ainult endaga.
    Kas sa ikka tead, kui suured on sealsed teenustasud panga kasuks? Mina enam hirmutamise taktikale ei allu, vaid vastutan ise oma asjade eest.

    VastaKustuta
  2. Ei oska ka mina mingit nõu anda, sest pole omal sellist kogemust. See tähendab, et mul pole pangaga muud lepingut kui raha hoiustamiseks. Pinsifondidest aga käin suure kaarega mööda. Sellest võid siit lugeda: http://irwhammas.blogspot.com/2008/10/pank-kui-seaduslik-rvlingu.html

    VastaKustuta
  3. anonüümne. tundub, et sa magasid selles tunnis. rahal on peamiselt vahetusväärtus. ajaväärtus aga tähendab seda, et tulevikus maksab sama raha rohkem (kui seda investerida mingisse konkreetsesse asja, mida saab tulevikus müüa) ja minevikus vähem ja selle arvutamiseks on valemid. üldjuhul kasutatakse neid valemeid näiteks selle arvutamiseks, et kuhu on kasulikum oma miljonid investeerida ja kas laen tasuks ära. jms.

    pensionifondi arvutamiseks peaks ilmselt hulka erinevaid asju arvutama. mina ei ole neid fonde vaadanud, aga väidetavalt suutsid kõik eesti pangad sinna pensionifondi pandud raha osaliselt ära kaotada. kuna ühtegi seadust pole muudetud, siis on see võimalus jätkuvalt olemas. muidugi võib iga inimene ise vaadata kuhu ta oma üleliigse raha paneb, aga kui üle ei ole, siis pole mõtet ka kuskile panna. kui on natuke üle, siis mina eelistaks deposiiti (kuigi pangad on need intressid hullult madalale lasknud). kui rohkem, siis kinnisvara.

    VastaKustuta
  4. Mulle määris kallis klassivend kindlustusagendina 7 aastat tagasi pähe ühe kolmanda samba lepingu. Esialgu olin ta peale lausa pahane, et ta ei rääkinud mulle ära kõiki kaasnevaid asjaolusid. Näiteks et teenustasu fondi hooldamise eest on 10% sissemakstavalt summalt. See tundus lausa röövimine võreldes teiste teenustasudega.

    Praeguseks aga olen ma klassivennale isegi tänulik. See oli tegelikult väga hea leping, mis sarnaneb investeerimishoiustega. Ka seal on riskitasu 10%, aga samas su sissemakstud summa säilimine garanteeritakse. Minu lepingu puhul on garanteeritud veel 4% intress, kui fondi tootlus on parem, saab ka rohkem. Seega minu raha on kasvanud, erinevalt teistest fondidest. Rääkimata tulumaksusoodustusest. Ma ei pea ka oma pead vaevama investeerimisriskide kaalumisega.

    VastaKustuta
  5. ajaväärtuse all pidasin silmas seda, mis on tänasel päeval 100 krooni väärtus. mõtleme, milline see oli nt 10 aastat tagasi ja siis võib ehk ka järeldada, milline on see nt järgmise 10 aasta pärast. magada ei saanud ma kuidagi, sest see oli kirjas kahes erinevate õppejõudude loengumaterjalides.
    investeerimisel nimelt tuleb ju arvestada kõikidele nendele kenadele tootlusprotsentidele otsa ka inflatsioon ja minu meelest on see suurem kui 4%.
    me ei oska keegi ennustada, kuidas meie ostetud väärtus muutub. mõtleme nt, mis juhtus kinnisvaraga, erinevate ettevõtetega või kuidas kulla hind kõigub ja dollarist ei maksa isegi rääkida.
    kui tahad oma tulevikku kindlustada, siis mõtle parem, mis on sulle eluks vajalik ja kui teed mõne suurema investeeringu minu pärast kasvõi isiklikku elektrigeneraatorisse, siis ei ole vaja elada mõne elektrifirma orjuses jne.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!