niisama...

9 aastat tagasi sünnipäeval muutus sõna otseses mõttes üleöö kõik.
Senised suhted said läbi, ma muutsin töökohta, leidsin täiesti uue suhtlusringkonna. Trill-trall-peod ja sära said järsku läbi. Mu ülemine ja alumine põlvkond elas läbi suuri muutusi, mis otseselt mõjutasid ka mind. See polekski ehk tähelepanuväärne- kogu mu elu ongi olnud üks katkematu muudatuste jada, aga,  kui siis ühel hommikul ärgates selgus, et üleöö on muutunud ka mu ainevahetus, siis tüüpilise eestlasena tuhlasin ma läbi interneti, et leida vastused- mis toimub. Õnneks või õnnetuseks ei mäleta ma enam, kust pärapõrgust ma selle info ja endale sobivad vastused lõpuks välja kaevasin, aga leidsin:

Moodsad mängud 2 ehk miks osta lapsele mobla

Mänguväljakul kõõlub turnla otsas umbes 8-9 aastane poisike. Minu selja taga, umbes 100 meetrit teisest kaugemal kõnnib teine samasugune.

Ühel hetkel hõikab hele lapsehääl nagu kopsud võtavad, mu selja taga
Pe-ede!
Jõmm mänguplatsil röögib vastu: Pe-ervo!
Ise oled! Ise oled!
Sina oled! Janek on pervo!
Janek on nutikas ja leiab uue sõna ja kisendab: Ho-omo!!
Ise oled
Hoopis sina oled

Nii nad hõiguvad. Küla kuulab ja naudib noorte meeste värvikat ja põnevat sõnakasutust. Linnud laulavad. Kena kevadine õhtupoolik.

Okei, lepime ära, röögib üks lepitust otsides
Kui sa leppida tahad, tule siia, kisendab teine vastu
Ma ei saa-a. Ma pean koju minema.
Okei, lepime siis homme-,  karjub sõber armulikult vastuseks.

Kus lõppeb kodumaa?

Mu tuttav töötab firmas, mis asub Tallinnast ca 180 km ida suunas. Nende16-st juhtkonna liikmest ja tippspetsialistist on kohalikud vaid 4. Ülejäänud käivad tööl vähemalt 60 km kauguselt. Miks tööandja kohalikke ei palka?

Spetsialistidega on muna kana küsimus- kumb on varem- kas tööjõud või töökohad. Kui linnas on liialdatult näiteks 2-3 asutust, mis vajavad finantsjuhti, siis selge, et uued tööturule sisenejad pole pimedad ja rumalad. Nad saavad aru, et töökoht vabaneb vaid juhul, kui praegune töötaja, kes muuhulgas on nende ema naaber, läheb pensionile või sureb ära. Võimalus, et ta lahti lastakse- pole tõenäoline, kuna praeguse töötaja tööandja on tema lapsepõlvesõber, nende lapsed mängivad koos ja vanemad on eluaeg läbi käinud...

Koduperenaiste renessanss

Lugesin hiljuti, et Maltas on naiste tööhõive 40% ja Itaalias-Kreekas 50% ringis.

Mis pani mind mõtlema, et ma pole kahetsusväärselt ning täiesti põhjendamatult isegi arutanud tütrega võimalust, et tema tulevik oleks minna edukalt ja tulemuslikult mehele. Mehele ja mitte tööle või kooli.

Ajal, kus noorte tööpuudus üle Euroopa on katastroofiliselt suur ning sündimus madal, võiks see olla ju päris nutikas alternatiivne päästerõngas?

Lood ja laulud

Otsides netis mõnd märksõna, jõuan sageli päris huvitavate blogideni, millede viimane sissekanne on tehtud 2009 või 2011.
Mingi lugu, mida autor on rääkinud, on lihtsalt ühel hetkel otsa saanud.
Kuigi mulle meeldiks mõelda endast, kui mitmekülgsest inimesest, selgub, et peale "täna nägin-kuulsin-juhtus-lugesin" teemade on tegelikult ka minul vaid 2-3 teemat, mida ja millest ma ikka ja jälle kirjutan. Üllatavalt erinevad neist, mida olen ristikeste näol tõmmanud lugematutes testides väites oma huvisid. Naljakas, miks lähevad meile korda mingid asjad, mis meisse puutuma ei peaks ning mõned teised, mille nimel lausa oleks kohustus võidelda... panevad õlgu kehitama. Mis neist ikka rääkida, kõik ju niigi selge.
Näiteks. Loen artiklit haridusreformist ja tunnen kuidas vererõhk tõuseb. Tahaks midagi öelda. Avan blogi ja saan aru, et seda kõike olen ma juba kirjutanud. Ehk pisut teises sõnastuses, aga kirjas ammu. Teema, mis rangelt mõistusega võttes ei peaks mind kuidagi erutama, puudutama ega korda minema.

maailma parandamine

Ma annaks taas tasuta ära ühe mõtte, kuidas linna raha kokku hoida. Mõned aastad tagasi kerkis mingi kampaania käigus majade vahele mänguväljakuid, nagu seeni.
Mänguväljakuid, millel näha mängivat last, on ime. Iseenesest on need väljakud moodsad ja kenad, puhtad ja igati normis. Aga lapsed ei mängi.

Ei mängi seepärast, et need on mõeldud tittedele. Tited, teatavasti, käivad päeval lasteaias. Ja kes see viitsib nendega õhtul kell 7 liivakasti minna? Ja nädalavahetustel pole seal samuti lapsi- sest a) tänapäeva lapsed ei mängi õues, b) vanemad ei luba koolieelikuid üksi õue ja ise kaasa minna pole aega, c) vanemate laste jaoks, kes iseseisvalt ringi uitavad pole liivakast päris kohane. Enam.

Tõsi, on mänguväljakuid, mis "töötavad" ja neil on reeglina 2 erinevust pildil näidatust- nad asuvad lasteaia kõrval, mistõttu  on sealt võimalik enne koju minekut "läbi hüpata" ning teiseks on need sihitud pisut vanematele lastele. Kiige ja liivakasti asemel on vinged ronimis- ja turnimisseinad.

Ettepaneku sisu, kuidas hoida raha kokku ongi järgmine. Enne kui rajate uue mänguväljaku, mõelge, kes seal mängima hakkab ja kas need riistad on just sellele sihtgrupile sobivad.