Enesemuutmise kunst

Ma olen uskumatult vilets kommenteerija. Alati luban endale, et see kommentaar jääb viimaseks. Ja siis leidub taaskord teema, mis mind käivitab. Nagu Ramloffi lugu "Üks kõige rumalamaid soove"
***
-Sa ei saa teda muuta, muutuma pead sina.
- Miks alati MINA pean muutuma?
- Sest probleem on sinul, tema on ju olukorraga rahul. See on sinu probleem ja sina pead selle lahendama muutes OMA hoiakuid ja ootusi.
- Hmm.. ma arvasin, et paarisuhtes on kaks inimest. Kas saab olla nii, et kui üks pooltest on lõpmata õnnetu, siis teine saab olla õnnelik? Kas selleks, et koostöö toimiks, ei peaks mitte mõlemad pooled vaeva nägema?...
tõestisündinud jutuajamine psühholoogiga
 ***

Jõuluving

Nonii, piisas kahest kirikukontserdist ja mu vaevaga ravitud nohu on tagasi:(
Kurk ka valutab, head vana aasta lõppu...
Aru ma ei saa, kas on välja antud mingi seadus, et detsembrikuus ei tohi kasutada ühtki normaalset esinemispaika ja kõik mis toimub, peab aset leidma kütmata kirikus??!!..:(

Positiivne on, et Maria Listra, Rannap, Sibul ja Birgit V olid seda siiski väärt.
Suvine ving oli siin.

Parkimiskontrolöri raskest elust

Meie maja juures on kahe mururiba vahel lai jalgtee, mille vasakusse serva pargitakse autosid. Hoolimata sellest, et teemat on ühistu koosolekul käsitletud korduvalt, leidub majas ikkagi kolm-neli autoomanikku, kellele asi kohale ei jõua. Pole harvad juhused, kus autod on hommikuks mõlemalt poolt blokitud ning väljapääsemiseks tulebki üle muru sõita.
Ja eile õhtul välja minnes- tabasin ma ühe neist otse teolt! Riigikeelse palve peale auto ümber parkida pööritas Mersukohuke muidugi silmi ja kehitas õlgu.
Kui ma naiivselt arvasin, et tegemist on eksitusega, inimene vabandab ja ajab oma auto mujale- siis, hoopiski mitte! Ah, et meil on selline kokkulepe, et üks teepool hoitakse vaba? Ah, et muidu ei pääse jalakäijad ja lapsevankriga emad mööda? Ah, et kõnnitee teine ots on lumeuputuses ning sealt välja sõites võib auto lumme kinni jääda? Aga turtsus mis turtsus, auto parkis ümber:)! Sõpradena me ei lahkunud, minu "Spassiibo" peale turtsatas daam vaid mühkamisi üle õla ning ilmselt saab nende peres siit alguse legend kurjadest eestlastest...

Tagasi tulles avastasin, et sissesõidutee oli blokitud järgmise idioodi poolt. Kirjutasin auto lumisele aknale rumala sõna..:) Lapsik? Aga lõbus.:)
Huvitav, kas mupo võtaks mind tööle?

Disko ja tuumasõda

Hr. Kilmi eelmine teos- "Sigade revolutsioon" tekitas minus täielikku hämmingut. Ma olen õndsatel 80datel EÕMis veetnud 5 aastat, muuhulgas ka filmis kajastatud 1986. Aga kaelarättidega (!!) seksivad(!!) õmmikad revolutsiooni tegemas (!!!!). No andke andeks, see on isegi kunsti hüvanguks ilmne liialdus. 84-ndal sai mu klassiõde käskkirja "ebaõpilaslikku välimust" tekitavate keemiliste lokkide eest. Kuni keska lõpuni saatis meie autoriteetne matemaatikaõpetaja lakitud küüntega neidiseid "käsi pesema"... et siis seks? Kaelarätti kanti tol ajal vaid pidulikel malevakoosolekutel. Ja revolutsioon? Kogu meie revolutsioon seisnes Metsavendade laulu laulmises, millele eelnes venekeelne Den Pobedõ ja järgnes Slavsja Strana...:)

Positiivselt 2010-st

Globaalses mõttes oli 2009 ilmselt paljudele üsna kehv aasta. Siiski 2 asja, mille üle olen väga rõõmus ja mida juba väga ootan.
1. Digiretsepti tulek. Rahaline võit pole just väga suur ca 2x 15 kr (parkimine) + 25 kr (retsepti väljakirjutamise tasu võikuidaiganessedanimetatakse) aastas, Aga kogu see aegade passitamine, kohale sõitmine, sularaha hankimine.. ehh.. Elagu digiretseptid!
2. Autosõidueksamite karmistamine. Ma usun, et need, kel eksamid ja lubade tegemine ees-käsil väga rõõmsad pole, aga uskuge, see vaev tasub ära. Teil endil ja teie kaasliiklejatel on tulevikus (loodetavasti) kergem .

Blue Christmas

Juba ligi paarkümmend (mooses, kui vana ma olen...) aastat on mul traditsioon aasta lõpus teha mööduvast aastast kokkuvõte- mis toimus, muutus jne.
Lugesin eile möödunud aastate kokkuvõtteid ja üllatus-üllatus- läbi aastate kordub kolm küsimust, mis senini ootavad vastust:
kelleks saada (elukutse mõttes)
miks ma ei võiks olla normaalne
milline on normaalne- ehk siis mida ma peaksin ja oleksin nõus enda juures muutma...(rõhk sõnadel "oleksin nõus")

Ehk 2010 annab vastused...:)

Minu kõige lemmikum jõululaul
Tegelikult meeldib see laul mulle eesti keeles V.Salumetsa tekstiga, Meelis Punderi esituses Karavani jõuluplaadilt. Aga Kelly Clarkson annab enam-vähem sama meeleolu edasi.
Pühendan selle laulu heade mõtetega kõigile lastele, kelle isad mustavad meedias nende ema ning kelle isad lärmavad kommentaariumites, kuidas naised on moodustanud meeste vastu ringkaitse, kuid ei vaevu  võtma telefonitoru või tegema msn kontot, et oma lapsega ise suhelda ....