Nostalgianeljapäev. Meie sõbrad

Ma ei saanud kunagi aru, kui pidime kirjanduse tunnis rääkima teemal- raamatud, meie sõbrad.

Nüüd saan.

Mu nõukaaegne raamatukogemus oli ilmselt samasugune, kui enamikel minuaegsetel. Raamatud olid väärtus. Ma käisin iga jumala nädal raamatupoes, et ehk on müügile tulnud mõni uus noorteraamat. Ma usun, et olen kõik 1980-1988 ilmunud kirjanduse läbi lugenud. Klassika eest hoolitses kool ja vanemad. Tõsi, rõhk oli vene klassikal, aga on ka muud.  Ka raamatukogu külastasin toona usinalt. Kuid mingil põhjusel lugesin raamatuid alati mitu korda. Sest meeldisid.
Ma olen sellest ka varem kirjutanud, aga mingil hetkel tekkis  tühjus. Uudiskirjanduse hulgas on väga vähe selliseid, mida viitsiks uuesti lugeda. E-raamatud ja inglise keel on tõmmanud maailma veel mitu korda laiemaks. Ning aeg-ajalt tabab mind ahastus  KUI palju maailmas kirjutatakse. 
Ma ei välistaks, et üheks põhjuseks, miks vähem loetakse on keskendumisraskuste ja alternatiivsete tegevusvõimaluste kõrval ka liiga suur valik. 
Hämmastav, tegelikult, kuidas piiratud tähtede arvust, sõnadest ning tüvilugudest on ikka veel võimalik midagi uut ja originaalset luua. Sama muusikaga. 

Kui ma kodust välja kolisin, siis tulid mu lemmikud kaasa. Nüüd, vanemate korterit nn tühjendades vaatasin uue pilguga üle kaks seinatäit. Ja ma tahaksin neist suurt osa. Uuesti lugeda. Tegin südame kõvaks ja võtsin need, mis  eriti kõnetasid, või need, millest on palju räägitud, aga mida pole ma mingil põhjusel kunagi lugenud. No näiteks alustasin Švejkiga., Pole kunagi lugenud.

Mälust

Milleks meile tehisintellekt, ülikoolid ja teadlased, kui ma võin täiesti vabalt puusalt produtseerida  erinevaid teaduslikke artikleid. Sest parim teadus, see on mina näide, eks.

mul on alati olnud halb mälu. Niikaua kui ennast mäletan. Lihtsalt suhtumine sellesse on muutunud. Kui 15 aastaselt naerad- pls, aita mulle nüüd öelda, mis sõna siin olema peaks. Ja kui 2 sekundit hiljem ei mäleta, mis tegevust alustasid, siis lihtsalt lööd käega- ju siis polnudki oluline. 16 aastat kooli on minu jaoks mahavisatud aeg. Ma ei mäleta kellega ja mida ma seal õppisin. Ja päevik kinnitab, et unustamiseks kulus umbes aasta-kaks.

Kui sõna ei tulnud meelde, või just räägitu oli peast haihtunud, siis põhjendasin endale seda sellega, et mu mõte töötab kiiremini kui suu. Mis on ka tõsi. Samal ajal kui kõrvad kuulavad ja suu vormistab, on mõte omadega juba kaugel, kusagil mujal.
Kindlasti ka prioritiseerimine. Või siis on selle nimi keskendumine? See on oluline, ütlen endale. Keskendu. Korda. Räägi kellelegi.  Mälu ja tähelepanu on minu jaoks lahutamatult seotud. Pooli asju ei mäleta ma selle pärast, et ma ei ole nn kohal.

Nüüd vanemana, ütled mõistvalt- vanus... Ehk siis probleemid on samad, aga põhjendus hirmutavam. Enam ei ole naljakas. Sest äkki hoopis algav dementsus, hormonaalsed muudatused, ath. Või aju ülekoormus, läbipõlemine. Kunagine multitaaskimine maksab end kätte ja muutub järjest keerulisemaks, Just hiljuti viskas algoritm mulle ette tasuta testi- kas peaksid kartma dementsust. Test oli väga põnev. Tulemust ei tea. Test oli tasuta, aga tulemused mitte... ja  on sel päeva lõpuks vahet.

Siiani on aidanud toime tulla noorena omandatud toimetulekuoskused. Sest mu teine nimi on Kohusetunne Tahtejõud. 

Donald Trump on värdjas

Ja ma ei kavatse vabandada mitte ühegi siia kirja pandud sõna ega lause eest. 

Kas keegi,  palun,  võiks palvetada et juhtuks ime?

variant a) Vova lennuk maandub ja rahvusvaheline kohus vangistab sõjakurjategija

b) lennuk maandub ja snaiper laseb maha nii Putini kui ka Donaldi

c) Vova ütleb, et ok. Rahu,  aga vastutasuks tahan Alaskat tagasi. Seepeale pommitab Trump Moskva maatasa.

no ega mul tegelikult illusioone polnud, et see just nii läheb.  Kui ma veel kunagi lootsin, et kapitulatsiooni asemel saabub Ukraina võit,  siis Zelenski mõnitamine,  maavarade varastamine,  abi eest raha küsimine jne ei jätnud mingit lootust. 

Kuidas tekib hind?

Esiteks, lepime kokku, et ettevõtja/ettevõtte eesmärk on teenida kasumit.
Aga, olgu. Jääme nulli. Nii ehk naa on vaja, et tabeli alumisel real olev summa kataks tekkinud (püsi)kulud.

Kuna kaasaegses maailmas on edukam see, kes spetsialiseerub ühele valdkonnale, siis üldjuhul ma seda toodet ise tootnud pole. Ma olen selle saanud tootjalt või edasimüüjalt ja sellel on juba mingisugune hind. Hind, millega ma selle kauba sisse ostan.

Valdkonnad on erinevad.  Jah, baashind tekib sisendite/kulude summast. Aga absoluutselt alati kehtib maailmas pakkumise/nõudluse kõver. Kui tootel on pakkumine, siis hind tõuseb, aga suureneb ka pakkujate arv, mistõttu ühel hetkel läheb hind taas alla. Näiteks valdkonnas, kus mina tegutsen,  ei kujunda hinda mitte see, mis oleks selle toote väärtus ( st kulud + kasum). vaid nõudlus. On perioode, kus nutad ja müüd, sest minu toodet ei saa lattu paremaid aegu ootama panna. Ja on aegu, kus nõudlus on kõrge ja teenid raha. 

Mis mõjutab nõudlust ja pakkumist?  Ma olen toidumaailma proff. Aga usutavasti on igas valdkonnas sama või sarnane. Toit kasvab laudas või põllul. Ja mõjutab. Ilm. Riikide poliitikad (vähendage karja, maksud). Haigused. Tasakaal st kui ühe tooraine komponenti soovitakse rohkem kui teist. Nõudlus suureneb, kui lapsed lähevad kooli, või siis vastupidi. Kuna turg on avatud, siis see mida mina siin Eestis arvan on ükspuha. Kui Uus-Meremaal on põud, läheb mul hästi. Kui X riigis on taud, läheb mul hästi.  Hästi mõistes, et nõudlus kasvab. Ja suurenenud nõudluses saab küsida kõrgemat hinda. Ja tänu kõrgemale hinnale saab põllumees osta teenuseid, kaupa, mis omakorda võimaldab kergitada hinna kõrgemaks nende kaupade müüjatel. Aga olgu, põllumeeste osakaal Eestis pole teab mis suur. Et mitte öelda olematu.
Kellel siis läheb praegu hästi, et saab maksta kõrget hinda ja piisavas mahus, et poed ei pea hakkama koondama ja uksi kinni panema? Mõtleme alampalgatõusule, keskmise palga ja pensionitõusule, mõtleme teisele sambale. 

Nädalavahetus #visitestonia

Üks mu klient küsis, et mida teha 11 aastase Läti tüdrukuga Lõuna- Eestis, Tartu kandis. Otsisin oma vanad märkmed üles ja kuna üks keskmine laps ei viitsi vaadata mägesid ja torne, siis palusin tuttavatel lapsevanematel anda veel ideid,

Naljakas on see, et kui tõstsin info ChatGptsse, et ta paneks logistilisse järjekorda, tõlgiks inglise keelde ning lisaks vajalikud lingid, siis.. robot lisas omal algatusel veel hulga kohti ja parandas mu aegunud infot ilma palumata.
Näiteks, et Taagepera lossis on Alice imedemaa. Ja Vudilad ja mingi teise lastepargi, mida kohalikud emad oma nimekirja ei pannud..
panen nimekirja postituse lõppu

Järeldus, mis ma sellest tegin. Et nagu pole kohalikelt mõtet küsida, kus te ise sööte ( kodus), nii piisab tegelikult reisisihtkohtade saamiseks ainult internetist. Sest kuidas see info sinna ikka saab, kui mitte meie käest.
Mitte ükski neist emadest ei soovitanud midagi, mis poleks ka Visit Tartu lehel...

Aga nimekirja vaadates jäi mulle silma, et ma olen ammu unistanud minna Tartu Ahaa keskusese ning põgenemistuppa ja tagurpidi majja. Jäävad ootenimekirja. 
Ja labürint!! Ma jumaladan labürinte ja näen seda alati AKs uudisena hooaja lõpul- Et oli.

Rääkisin mehe nõusse ja käisime Toretalu maisilabürindis ning Põltsamaal. Sarapiku talu teele jäi veel ka Pajusi mõis. Me sisse ei läinud, aga paistis imekena.

Kehalised

Väljas oli paduvihm.
Uksekell heliseb.
Ukse taga tilkuv ja läbimärg ülakorruse proua.
Ma viisakalt tere?, - no, äkki juhtus midagi...
Tema.. ups, sorry, vale korrus.
Täna tõi mees poest piima, mahla ja sefiiri. Tuleb välisuksest sisse ja avastab, et jättis võtmed autosse. Paneb siis asjad seniks postkasti peale, no kes see ikka võtab, eks.
Läheb välja tagasi ja näeb läbi ukse klaasi:
tuleb neiu, Võtab mahla ja sefiiri ning pöördub nendega tagasi st oma koju.
Mees kärmelt tagasi, halloo... minu asjad.
Neiu ?? sry, siia ju vahel jäetakse tasuta asju, ma mõtlesin., et võib võtta.

Neiu elab samuti meie kohal.
Viimasel ajal ajab mind hulluks, et kusagilt tuleb kanepilõhna. Ma ei saa aru kust. Nüüd, ma vähemalt aiman... Ülakorrus?!...

ETVst tuleb taas " Sinu kätes". Lühidalt, tüübil on mälukaotus ja nüüd teeb kõik, et mälu tagasi saada.
Ma pole saanud vastust küsimusele, et kui mälu tuleb tagasi, kas ta siis tuleb sellisena, nagu normaalsel inimesel, et pooli asju ei mäleta nagunii. Või on tagasitulev mälu täiuslik. Et mäletad kõike. 

Kui vanasti tundus mu kõhus olevat toru,  kõik mis sisse kallasin (vesi,  muidugi),  väljus imendumata.  Siis nüüd on tekkinud kooniline kolb,  mille põhi on just naba ümbruse kohal.. :(
Mida järgmiseks?

Btw, kas olete märganud, et AK naised kannavad ühesuguseid kingi.