Mis siis juhtus?
Ajakirjanik käis oma kodupoes (või sai teate lugejalt, vahet pole) ja märkas, et selles ühes ketis pole müügil ühe konkreetse tootja võid.
Ilmselgelt ei astunud ta näiteks kõrvalpoodi (eile kontrollisin- Maximas on letil E-Piima, Estoveri, Saaremaa, Valio ja Läti tootjate võid, aga ilmselt homme enam mitte, sest kõik on ju kursis ja igaks juhuks peaks varuks ostma...), vaid eesmärk on ju saada klikke. Kirjutas artikli. Kriis. Helistas tootjatele, kes rõõmuga kinnitasid hüpoteesi, allpool selgitan, miks.
Ja meil on teema, mida arutada. Võikriis! Katastroof! Kas sellist Eestit me tahtsimegi. Oleks nüüd vaid Savisaar.
See on igaaastane fakt, loodusseadus, et suvine piim on lahja. Koort on vähe, seega ka võid vähe. Nõudlus on laes ja pakkumine madal. Paljud tootjad sätivad selleks ajaks liinide hooldused, mis on äärmiselt loogiline ja mõistlik.
Ning siis tuleb sul geniaalne idee- pakuks tarbijatele väga soodsa hinnaga võid. Unustades mikroökonoomika abc- , on tooteid, kus pakkumist ei ole võimalik nipsust suurendada. See lihtsalt ei ole reaalne. Kompoti teeb maitsekamaks efektiivsus. Efektiivsuse nimel olen ma oma sortimendi lihvinud imeõhukeseks ja kitsaks. Ning kui nüüd ühe tootjaga juhtub jama, siis lumepall hakkabki veerema. Sa võid saada kaubale teise pakkujaga, aga ilmselgelt ei suuda mitte keegi täita avatud turul seda auku nii kiiresti.
Sest me oleme avatud turul. Või hind maailmaturul on (23.08) 7,75 /kg, koore hind 9,75/kg. Või kilogrammi tootmise omahind peaks tänase piimahinnaga olema 7,20. Siit puuduvad kõik marginaalid ja maksud.
Kampaaniavõi väljamüügihind oli 8,45 eur/kg. Tee nüüd pisike matemaatikatehe, võta maha käibemaks ja kuna kõik tahavad ka palka saada siis nii tootja, kui ka kaubandusketi marginaalid.. ja heureka..
ebaprofessionaalsus on selle kriisi nimi
