Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

laupäev, 16. märts 2024

Rahvuspsühholoogia


Kas on kirjutatud mõni hea raamat rahvaste psühholoogiast? Miks itaallased (ühes raamatus) väitsid et "Inkvisitsioon, mis oli võõras itaalia rahva loomusele, lõpetati.". Aga kõrvalriikides nauditi täiega. Miks Hispaania oli julm ja sallimatu ja Itaalia avatud? 

Miks põhi võttis vastu luterluse? Miks venelased on sellised ja miks eestlased sellised? 

Palju loeb kliima ja loodus. Aga see ei seleta kõike. 

Soovitage lugemist.

18 kommentaari :

  1. ma ei oska praegu kohe soovitada, segan selle asemel vett: luterlust ei võtnud vastu ainult põhi, pigem luges see, mis võimuka monarhi alla mis piirkond sattus. Transilvaania luteriseerus omal ajal täie hooga, aga Habsburgid katoliseerisid tagasi. Eesti luterlik tulevik polnud sugugi kindel, kuni maruluterlik Rootsi tervele meie territooriumile käpa peale pani. Tšehhi oli vahepeal üks kirju eri sorti protestantluste, sh luterluse lapitekk või sulatuskatel, kuni Habsburgid sealt jällegi karmi katoliiklusega üle sõitsid. jne

    Hispaanias oli inkvisitsioon minu teada riikliku keskvõimu teenistuses, omamoodi riiklik julgeolekupolitsei, ja sama julm, nagu riiklik julgeolek toona mujalgi oli (ep oskab kindlasti põhjalikumalt rääkida). Itaalias lihtsalt polnud arvestatavat suurt keskvõimu ja vägivald oli kaootilisem. Julmust oli varauusajal igal pool, lihtsalt eri sildi all - seesama "julm Hispaania" jäi näiteks praktiliselt puutumata nõiaprotsessidest, mis peamiselt Kesk-Euroopat, sealhulgas protestantlikke maid rängalt laastasid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. muide, puusalt tulistades pakuks, et Ibeeria poolsaare geograafia toetabki tugevat keskvõimu paremini kui Apenniini poolsaare oma, mis on välja venitatud ja keskelt mäeahelikuga pooleks lõigatud.

      Kustuta
    2. Tänan! Jah, õigus, geograafia ka ju. Seda väitis ka palju kõmu tekitanud Eesti ajalugu II köide, et eestlased ei saanud suureks just geograafia pärast. Metsad, sood jne eraldasid ja keeled olevat olnud erinevad

      Kustuta
    3. ja Jared Diamond pakub oma püsside ja pisikute raamatus, et Euroopa suurem heterogeensus võrreldes Hiinaga, mis on territooriumilt samas suurusjärgus, tuleb just liigendatumast geograafiast - et Euroopa on üks väga sakilise rannajoonega poolsaar Aasia küljes.

      Kustuta
  2. Erin Meyeri "Culture Map" käsitleb seda kultuuride erinevust, eelkõige küll sellest aspektist, kuidas eri kultuurist pärit inimestega paremini koostööd teha. Põhjuseid natuke puudutatakse ka. Aga tahaks ise ka rohkem teada, nii et ootan soovitusi.

    VastaKustuta
  3. Ja veel. Georgraafia ja looduskatastroofide mõju poliitikale ja riikide kujunemisele jne on väga väga põhjalikult käsitlenud Peter Frankopan oma raamatus "The Earth transformed". Tohutu tellis, lugemist mitmeteks kuudeks:)

    VastaKustuta
  4. Äkki pole tegu niipalju rahvuse kui sellise psühholoogiaga vaid hoopis asjaoluga milline ideoloogia või ajupesu millal ja kui kauaks käima läks. Ehk siis erinevuse põhjused kultuurilised (mida saab aja jooksul muuta) mitte geneetilised.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah ja ei. Ma ei vaidle, sest ma ju ei tea. Aga võta nt venelased. Erinevalt Inglismaa ja Prantsusmaast läks revolutsiooniks. Või meie kõikide ühine NL minevik vs suhtumine religiooni, korruptsiooni jne?

      Kustuta
    2. Ma mõtlesin sakslasi, kes hullutati omal ajal ära aga nüüdseks kipub pendel seal pigem teise - alandlikkuse äärmusse kiskuma. Venkud vist tõesti erilised tegelinskid, NL kokkulangemise järel tekkis korraks petlik lootus, et äkki ikka normaalsed.

      Kustuta
    3. mis mõttes Inglismaal ja Prantsusmaal ei läinud revolutsiooniks? varem läks lihtsalt.
      Inglise revolutsioon on see, mis tõmbas sealsetele absolutismipürgimustele kriipsu peale, pärast ei julgenud enam ükski kuningas sellega katsetada.
      Ja 19. sajandil ajas Lääne- ja Kesk-Euroopas üks revolutsioon teist taga.

      Kustuta
    4. "meil kõigil" ei ole ses mõttes ühist NL minevikku, et Balti riigid said vahepeal paarkend aastat iseseisvad olla ja nii pääsesime suurest osast terrorist (meil oli stalinismi alla 10 aasta, teistel ligi 20); teiste Baltimaade kohta ei tea nii hästi, aga siin said inimesed juba tsaaririigi ajal kodanikutunnet arendada, ma mõtlen kohalikul tasemel.
      Religioonist hoolimata näikse Leedu meiega palju sarnasem kui nt Itaaliaga. Veider asi see, et riigi sekulaarsuse poolest on nad samuti rohkem meie kui Poola moodi, kellega neil on ometi palju rohkem ühist ajalugu.

      Mul tuli vahepeal ette, et peamiselt Euroopa suurte maade - eriti Prantsusmaa ja Saksamaa - erinevuste taustaks on Norbert Eliase "Tsiviliseerumisprotsess" väga hea lugemine. Kuidas riigistruktuur mõjutab kombeid ja hoiakuid.

      Kustuta
    5. edasi vahutades - minu jaoks on ka põnev, kuidas kolmest etnosest, kellel kõigil oli suur väikeaadli või vabatmeeste kiht ja seetõttu palju kaost-vabadust ja raskusi tsentraliseerimisega - Poola, Ukraina, Ungari - on nii erinevad riigid ja mentaliteedid välja tulnud.

      Kustuta
    6. Riigid, see on ainult pealiskiht. Kas rahvuspsühholoogiliselt nad ikka on nii erinevad? Mina ei tunne seda piirkonda eriti hästi ja minu jaoks ei ole need vahed üldse tuntavad.

      Ja no eks kõiki mõjutavad nende naabrid.

      Huvitav oleks ka lugeda, kuidas juudi asulaskond vastavaid riike pikas plaanis mõjutanud on. Kas see on andnud toreda alati võtta sisevaenlase? Mõjutanud kuidagi suhtumist äriajamisse ja haridusse? Normaliseerinud multikultuursuse?

      Kustuta
    7. jäin veel mõtisklema, et mis oleks Venemaast võinud saada, kui a) dekabristide ülestõus oleks õnnestunud - kas siis oleks võinud minna nii, nagu Inglismaal pärast revolutsiooni? ja b) kui dekabristide ülestõusu poleks olnud ja samamoodi poleks olnud sellele järgnenud kruvide kinnikeeramist.

      Kustuta
    8. Kaur, ma olen lähemalt kokku puutunud peamiselt ungarlastega, aga nt ep ja üks mu sugulane on ka ukrainlastega - Ukrainas - ja nende jutu järgi on Ukraina kultuur palju vähem macho kui näiteks Austria oma. Ja ilmselt läheb Ungari selles võrdluses pigem Austria auku (võin oma kogemusest sealset machismot kinnitada).

      No ja kui me vaatame, kuidas Ungaris istub Orbán troonil nagu padakonn ja kuhjab enda kätte järjest rohkem võimu ja vara ja keegi ei köhi peale Budapesti intelligentide, ja Ukrainas on nad pärast NSVLi alt pääsemist kaks korda riigipea ära kukutanud, kui see liiga ülbeks läheb, siis pakuks, et see siiski ütleb midagi rahvuslike tunnete kohta ka ja kuidas nende arust on normaalne riiki pidada.

      Ungaris on üks segaja, mida ukrainlastel ei ole, muidugi kunagise suuruse mälestus ja revanšism.

      Kustuta
    9. Ukraina osas soovitan Yale’i ülikooli professori Timothy Snyderi loengusarja „Making of Modern Ukraine“ (olemas YTis). Seda kasutasid lavaka tudengid oma etenduses.

      Mu ungari kolleeg ütleb, et paljud vasemad talupered saatsid vanasti oma lapsed Austriasse köögipersonaliks ja abitöödele. Et nt meisterlikud perenaised viisid sinna need nii kuulsad Austria hõrgutised nagu nt struudel :)

      Miks vaid luterlus? See reformimine ju võttis erinevaid vorme erinevates piirkondades a la Cox, Calvin jne.

      Kustuta
  5. http://dx.doi.org/10.1016/j.paid.2011.05.011

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!