Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 30. märts 2020

#postakopalüptiline e- sünnipäevad

Märtsis algab meie suguvõsa sünnipäevade maraton. Iga kuu ( või on õige sees-?, alal-?ütlev kääne?) kuni augustini on kaks kuni neli sünnipäeva.

Kui karantiin algas, tundsin, ma, ausalt öeldes kergendust. Ma lihtsalt ei suuda enam inimestele kingitusi välja mõelda. Endale ka mitte. Kui ma midagi vajan, siis ma tahan seda ise osta.
Iga aasta viskan ära mingi peotäie kasutusaja ületanud kinke- ja sooduskaarte (puhas raha).

 Samas, mu vanemate jaoks on sünnipäevad väga olulised. Mulle tundub, et see tuleb vist vanusega. Ka mu kadunud äi oli samasugune. Juunis toimuva sünnipäeva osas tehti plaan juba novembris.
Et mis kell toimub, kuhu tulla ja mida kingiks muretseda....

 JA nüüd siis minu mehe sünnipäev. Suure surmaga nuputasin isegi kingituse välja,. kuna ta on usin jooksja ja kogu aeg on liigestega mingid mured, siis otsustasin, et saadan ta ortopeedi juurde vastuvõtule. Ja no palun väga. Õnneks ei jõudnud ma kinkekaarti ära osta. Jääb ootama rahuaaega.

Tööjuures oli tal ka lihtne. Kuna ta käib tavapäraselt tööl, siis kolleegidega on neil omad traditsioonid.


Küsimus jäi perering. Mu vanemad on valitsuse abiga saarele lukku pandud. Õed-vennad ohkasid ilmselt samuti kergendatult,
Aga laps? siinkohal jooksin ma kinni. Kui neljast kolm on veresugulased, kas siis on okei? Või on ikkagi viis inimest lubatud? Ja kõik legaalne?
Üks tuttav pidas hiljuti lapse sünnipäeva, rääkis, et terve nädal, kolmeste gruppidega..? Kas nii tohtima?
Kui me kõik oleme nüüd 2 nädalat karantiinis olnud, kas siis on oht elimineeritud?


 Mu sisetunne ütles, et mu laps on seaduskuulekas. Ja see ongi nii.
Mitte mingil juhul!! protestis ta.
 (oleks vanainimesed sama seaduskuulekad. Tõsi. Mu vanemaid peab siiski kiitma. Nad käivad 2 x vähem poes, kui tavaliselt. Ainult 3 korda nädalas.)


 Ja siis jäigi nii, et seekord viis (vana) isa Punamütsikestele kooki,liha ja salatit. Messengeris jagasime emotsioone ja soovisime õnne ja tervist.

 On see uus reaalsus? Või saame aasta pärast augustis, pidada suure kõikide ärajäänud pidude ühissünnipäeva?

Ajaloo huvides. Mu isa, veel 2 inimest saaremaalt, kokku 16 inimest ootasid sõbralikult 8 tundi koos koroonatesti tulemusi. Et siis negatiivse tulemuse korral haiglasse saaks...
Aga peaasi, et kiiged said "kinni" pandud.
Karantiin wtf

3 kommentaari :

  1. aiapidu, min. kahemeetriste vahekaugustega?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul pole nii suurt aeda :) aga mõte on hea... minu sünnipäev veel ees :)

      Kustuta
    2. ma ise mõtlen sellest täitsa tõsiselt, kui ka minu sünnipäeval peaks kahemeetrikohustus kehtima. Mulle kui eestlasele ei tunduks see tõtt-öelda tavalisest suhtlusdistantsist kuigi erinev.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!