reede, 20. detsember 2019

Moskvasse! Moskvasse!


Jõulud on hea tegemise aeg, eks.

Mu isa õppis aastat 40 tagasi mitu aastat Moskvas. Samuti on sinna kolinud tema kadunud venna, ehk siis minu onu 82 aastane väga heas vormis proua oma laste ja lastelaste ja lastelastelastega....
Isa on aastaid rääkinud, et tahaks Moskvasse, enne surma ära käia, sugulasi külastada ja vanu kohti meenutada....

Lähme Moskvasse? Kõik rõõmuga nõus, selgub, et huvilisi on rohkem. Ja siis algab see, mis alati, kui inimesi on palju. Läheme. Kuule, mõtlesime, et vist ikka mitte... Ei, rääkisime ja otsustasime et jah... Ei tea, tervis ikka naa vilets...

arhh… ega see pole Helsingi või Riia. lennupilet muutub iga päev kallimaks ja viisat vaja... Lõpuks jäi. Läheme. Viisad, muide, saimegi kätte õhtul enne äralendu...:)

Peale otsust algas teine kannatlikkuse proov. Ma ei taha eriti Fb postitada, sest iga mu postituse peale isa helistab, et öelda- ma nägin su postitust...:) :)
Rekord oli... 12 kõnet päevas. Ma saan aru, et inimene on elevil ja tahab jagada tähelepanekuid, emotsioone, aga..... ahhrrr!!! Me kõik jääme vanaks, eks..:)


Selgus, et meie otsus pole ainult meie otsus. KOGU suguvõsa aeti jalgele. Meil õnnestus välja kaubelda, et me ööbime siiski hotellis. Kuna see on kenasti kesklinnas Punaste väljakute jms lähedal.  Aga mõlemad minu onutütre mehed võtsid töölt vaba päeva, et meid võõrustada. Täiesti kategooriliselt maksti kinni meie hotell. Ja öö enne ärasõitu ööbisime sugulaste juures, kust onutütre mees meid kell pool kolm hommikul lennujaama sõidutas... Ohh jahh.
Ühe päeva saime siiski vabaks kaubeldud, kuna me tõepoolest olime kesklinnas ja autoga Moskvas. Oi oi. Millised ummikud ja milline ajakulu. Rääkimata sellest, et parkimine on peaaegu sama kallis kui Tallinnas ja kohtade leidmine sama raske.
Tõsi. Hiljem saime aru, et ka jalgsi ja metrooga kulub hullult aega. See on Suur Linn.

Mõned asjad on muutunud...
Kui isa Moskvas õppis, siis käisime tal paar korda külas. Ma olin sel ajal just kooli minemas, ja mäletan üsna ähmaselt. Mäletan papleid, torujäätist. Mäletan, et kuna kemmerguid toona linnas polnud, siis ema sundis meid põõsa taga pissima, ise meile katet tehes. Mäletan tsirkust ja lõbustusparke ning seda, kuidas lõhnas meie läheduses asuv köögiviljapood....
Mõned asjad on muutunud

Hiljem olin ma Moskvas tööl, sellest olen pikemalt kirjutanud. Klassiekskursioonil ja tööasjus. Ja seegi oli oma 20 aastat tagasi.

Isa rääkis, et Sokolis, kus ta toona elas, oli baar, kus asus automaat viina ja võileiva jaoks. Hommikul saabusid mehed. Panid sisse raha, topsi voolas viinuškat. Siis sisestati teised kopikad, ja supsti tuli võileib.
Kohaliku puhveti laudadel olid tumedaks tõmbunud kuuma veega kannud, kuhu.... said sisse kasta oma viineri, sellelt kile eemaldamiseks.
Mingil põhjusel seda kõike enam alles polnud :) Moskva on kaasaegne suurlinn. Teeb mitmes mõttes Tallinnale silmad ette.

Ma julgeks panustada, et ca 10 aasta pärast ei kasutata Moskvas enam kirillitsat. Ma ütleks julgelt et ca 16% tekstidest on juba täna ladina tähtedega. Esialgu küll kaubamärkide nimed ja sellised tekstid, millest turistid peaks aru saama. Aga ma usun, et mingil hetkel minnakse lihtsama vastupanu teed. Kessee viitsib tõlkida ja paralleelselt kahte tähestikku kasutada.

Moskva uueneb. Käimas on renoveerimisprogramm. Vanad majad võetakse maha ja ehitatakse uued. Elanikud... paigutatakse kuhugi.
Naturaalsus on erand . Ka Moskvas,,,

Ja metroo on muutunud. Kui vanasti loeti Pravdat, siis nüüd istuvad kõik loomulikult tasuta wifis. Kui vanasti pakuti vanadele istet, siis nüüd ei tee keegi enam väljagi. Huvitav oli, et kui venekeelne silt palus inimestel olla viisakas, siis inglisekeelne deklareeris lakooniliselt, et siin on rasedate ja vanurite kohad? Venelased vajavad meeldetuletust?? :)

Me olime tunnistajaks juhtumile, kui metroosse sisenes proua. Astus noore neiu juurde ja palus endale istet pakkuda, kuna ta on 82 ja veteran ka. Neiu tõusis krapsti püsti. Seejärel arenes vestlus. Proua hakkas vabandama, et ta niimoodi, aga tõesti tal on raske seista. Ja neiu tänas, et ta märku andis, kuna tema vanaema näiteks, ei julge, ja kannatab vaikides....
Kui vanasti oli metroos sildid, mis keelasid maha sülitada, siis nüüd neid silte enam pole.. Aga kõik on väga puhas, korras. isegi reklaame pole seintel ja kerjuseid oli minimaalselt.

Mõned asjad on jäänud samaks.
Kuna VDNHst oli meil jäänud eredad mälestused ja mul oli lisaks veel Gluhhovski "Metro " sarja raamatute emotsioonid, siis palusime Igoril end ka sinna viia. Kuna üks mu sugulastest on metroo ehitusega seotud, siis kinnitas ta ka fakti, et jah, tõepoolest eksisteerib nn teine metroo. Lisaks rongidele ja liinidele ka supervarjendid, kus on kõik eluks vajalik.
Leninit on Moskvas endiselt palju

Ilm oli kahjuks väga vilets. Sama nagu meil, mõned kraadid plussi ja esimesel päeval ka sadas.
Aga VDNH on alles. Ja ka mu rakett oli alles :)
Neile, kes ei tea, siis seal oli raketi koopia, kuhu sai sisse pugeda ja tunda end tõelise kosmonaudina.
Seal asus linna suurim liuväli. Endistes näitusehoonetes on muuseumid ja näitused. Igal pool ehitati, ärihooneid, kortereid.

Sõime Armeenia majas asuvas restoranis Ararat. Söögi hind oli umbes nagu meil 10 + eurot. Üldiselt tundusid hinnad samad. Aga reaalsus on see, et kuna kurss ei ole mugav number, siis on päris keeruline arvutada.
Õde sai mul Matrjoškadega tünga, kuna ise arvutas ühe komakoha valesti...:)

Arbat, seevastu, oli pettumus. Seal ei ole enam midagi st. on. On kaubamajad, suveniiripoed ja välismaiste brändide esinduspoed. Võimalik, et küsimus oli ilmas. Aga kunstnikud, muusikud,.... keda mina oma 20 aasta tagusest reisist mäletan, olid kadunud. Arbatilt leidsime ka oma mälestuste torujäätise, aga kuna ilm oli tõesti. Jube. Siis jäi see järgmiseks korraks.

Huvitav on see, et kuigi Eesti on väidetavalt üks vähem religioosseid riike, siis meil valitseb jõul. Jõuluallahindlus, jõulupakkumine, jõulukontserdid jne jne...
Moskvas oodatakse uut aastat. Kui sugulastelt uurisime, siis vastati et jah. Jõul on ju religioosne püha. Jah on vaba päev nii luteri kui ka õigeusu jõulude puhul, aga pidu. PIDU on ju uus aasta ja aastavahetus. 8 vaba päeva !!!!


Ja mõned asjad ei muutu kunagi
Ma tahtsin tingimata ära käia Suures Teatris.
Kui mängukava uurisin, siis selgus, et praktiliselt kõik on välja müüdud ja kui lisada veel, et sobivad vaid konkreetsed kuupäevad, siis olid üksikud piletid saada ühele balletietendusele. Koosnes kahest osast Artefakt ja Stravinski Petruška.
Etenduse juurde oli kirjutatud " novaja tsena", mille ma tõlkisin automaatselt "esietenduseks". On siis on, hea et sinnagi saime ja ostsin piletid ära.
marsime teatri juurde ja turvamees ütleb. Ei.-ei… teie etendus on hoopis teises majas. Selgus et see "novaja tsena" on Suure Teatri kõrvale 2002 aastal ehitatud uus maja. Mis nägi muidugi välja kui Suure Teatri koopia kullatud karratud klassitsism.

Hea, et taipasime end kaunilt riidesse panna. Moskvalastes on mingi suurlinlik elegants. Üks naine oli näiteks nahkpükstes ja nägi sellest hoolimata välja  Daam. Huvitaval kombel on seal väga vähe blondeeritud naisi. Domineerib rahulik pruun, Naised on hoolitsetud ja soengud hea lõikusega.
Ja uskumatu või mitte. Aga linnas, metroos ei kohanud me ühtegi ülekaalulist inimest...
Teatrisse sisenedes läbisime korraliku turvakontrolli, ju see on selle pantvangikriisi tagajärg.
Aga etendus oli SUPER!!!!! Esimene pool pisut kaasaegsem tants Bachi muusikaga ja teine klassikalisem Stravinski Petruška. Täiesti erinevad ja seetõttu mitte võrreldavad.

Petruška lavakujundus ja kostüümid olid MEGAD!
Ja nii kogu etendus. Iga detail paigas. Professionaalne. Kvaliteetne. Lummav.
Ja midagi, mida Eestis ilmselt kunagi ei näe- etenduse lõpus hüüdsid mehed (!)  saalist Braavo ! Ma usun, et meil ei kohta esiteks balletietendusel üldse mehi. Ning see, et need vähesedki braavo hüüaks... välistatud.
Estonia ballett on minu meelest ka väga heal tasemel. Aga see oli tõepoolest sügavalt esteetiline elamus. Hoolimata sellest et katariinaaegse maja asemel kaasaegses :)

Ühel hommikul sattusime kogemata jumalateenistusele,  meie hotelli lähedal asuvasse imepisikesse kirikusse. taas ülivõrded. Ma julgen oletada et kogu see kirikukoor töötab tegelikult Suures Teatris ja teeb jumalateenistustel haltuurat. Milline sopran!!!!
Imeline!!
Viiruk, küünlad ja ingellik laul. Unustad kõik mured. Ja mõtled vaid head.
Süütasin küünla mõeldes kõigile lähedastele.

Mitte ükski foto ei anna edasi Moskva tuledesära. Terve linn oli ehitud, kuused, tuled... Imeilus. Punasel väljakul jõulu st uusaasta laat. Karussellid, majakesed, kuum tee, kastanid...nii nii kahju, et lund polnud ..

Moskvas on avarust ja ruumi. Veidral kombel ei ela keegi seljas. Ehk meil vedas ja oli nn jõuluhulluse eelne Low season?? või olid  inimesed tööl?
Ma mäletan kui nõukaajal käis keegi meie õpetaja Soomes ja pärast koolis räägiti, et vot on riik. Päeval on tänavad inimesi täis, keegi , erinevalt meie, nõukogude inimestest, ei tööta.... :)

Kõik on kuidagi suur ja suursugune. Suured 9 kordsed majad bulvarite ääres.  Nagu ma vist juba kirjutasin, puhas. Tänaval oli palju politseinike. Inimesed, kaasa arvatud teenindajad ja poltsei, olid kõik üliabivalmid, viisakad..
Naljaka detailina olid majade seintele kinnitatud kuulsate maalide reprod. Kunst kuulub rahvale...

Ja muuseas, ka sealsed noored käivad paljaste pahkluudega...:)

Meie hotelli lähedal asus "Hleb s maslom". Nende paari päeva jooksul said meist püsikliendid:) Ma pole sellist kontseptsiooni mujal näinud. Pisike poeke. Ühes osas on vinoteek. Ühes nurgas tegutseb barista, pakkudes kohvi, teed ja värsket mahla. Natuke puuvilja ja piimatooteid. Kulinaaria, mida saab lasta soojendada ja kohapeal mõnusalt süüa või osta kaasa. ja pagaritöökoda!!!! MILLISED pirukad, Värsked, hõrgud, pehmed, krõbedad. OMG.
Ma sõin esimest korda sotsnikku, mis oli oma nime väärt Sotsnõi :)
Sotsnik mis on sotsnik

No vot ja siis sugulased.  Sotsiofoobi ja introverdina olin ma üsna mures. Ma olen neid inimesi kohanud, aga ma olin toona pisike. Ehk siis, tegelikult minu jaoks võõrad inimesed.
Aga ilmselt on nad kõik pärinud oma emapoolsed geenid. Nii ägedaid, lahkeid, südamlikke inimesi pole ma ammu kohanud.
Kõik neli põlvkonda suhtlevad pidevalt, Ka nende lapsed on välismaal ja mõned elavad teises Venemaa otsas. Aga see soojus, südamlikkus ja huumorimeel, millega suhtlevad lapsed emaga ja mehed naistega. Ma tahan ka!!!!!
Ma arvasin, et see on viisakus, aga nad olid tõepoolest pisarateni tänulikud, et me tulime.
Nad pakkusid imehead isetehtud pelmeene, sülti ja marineeritud seeni, mille saladus oli, et mõlemasse oli lisatud küüslauku. Ma ei pane kunagi süldile ja marinaadi küüslauku. Aga Kindlasti proovin kodus järele.

Ja siis oli salat merekapsas, makra, mais, majonees. Ma ei söö ühtki neist komponentidest, aga see oli megahea.

Ja tegelikult on inimesed igal pool ühesugused ja samad probleemid on kõikjal. Onutütardega oleme me tegelikult eakaaslased. Samad mured:) Kui raske on noortel alustada, kui
Kunst kuulub rahvale otseses mõttes













ahjaa, Air Baltic on leiutanud veel ühe viisi, kuidas raha teenida. Enne lennukisse minekut kaalutakse kõik su kompsud üle ning kogukaal. Ma rõhutan KOGU kaal tohib olla lubatud 8 kg.
Protesteerin, et selles puudub loogika- kas ma nüüd ei tohi siis mitte midagi lennujaamast kaasa osta? Ei, vastab range daam. Tohite, aga te peate arvestama, et ei lähe oma ostudega üle lubatud kaalu. Kui lähete, maksate ülekaalu eest, või viskate midagi ära....

10 kommentaari :

  1. Pidustuste kuhjumine aastavahetuse aega ja pärast seda võib olla ka traditsiooniga seletatav: vana kalendri järgi jõulud ongi hiljem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga võimalik.
      Mulle tundub, et venelase jaoks on usk tõsine asi vs meiesuguste jaoks lihtsalt sõna.

      Aga igal juhul s novom godom :) ;)

      Kustuta
  2. Tore reisijutt, aitäh! Pani igatsema. Ma Moskvas pole käinud, ainult Peterburis mitu korda.

    VastaKustuta
  3. Tundub kummaline, aga äkki rakendab Air Baltic sellist pakikaalu poliitikat ainult idasuunal. Olen nimelt mitmed viimased aastaid nendega sõitnud Lääne-Euroopasse ja ei käsipaki suuruse ega kaalu kohta pole kunagi kobisemist olnud. Sealjuures mõlemad kindlasti ületavad lubatut, seljakotiga alati parasjagu mässamist, et istme kohale üles jõuga toppides mahuks, lisaks tavaliselt läpakas ja kilekott tollivaba kaubaga. Toidu koha pealt küll nurisen, sest viimane kord pakkusid 3euri eest lahustuvat kohvi, soovitasin ise ära juua :D

    Moskva oleks jah huvitav koht käia. Ise sai seda linna viimati sügaval nõukaajal kaheksakümnendatel väisatud. Tavakodanikud olid ka siis suht toredad ja lahked, aga massiteadvus oli kahjuks propagandast kõvasti mõjutatud. Haritlased samas mõtlesid tol ajal veel oma peaga ja irvitasid suurte juhtide ning derzhaava üle.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. AB oli ka minu jaoks ootamatu. Ja Tlns nägin kuidas sama rakendati Stockholmi väljuvale lennule.
      Ehk on mingi kampaania ( ja läheb üle :))

      Kustuta
    2. Praktiline küsimus, kus nad kaaluvad? Lennukisse boardingul ju kaalu pole ja siis oleks niikuinii hilja. Kohvri kaalumise juures ei pruugi sul isegi käsipagasit parasjagu ligi olla.

      USA siseliinil kaks nädalat tagasi ka hirmutati läbi valjuhääldi, enamus ei lasknud end häirida. Ehk nii lihtsalt hirmutavad piisavalt, et asi käest ei läheks ja kodanikud sada kilo näpuotsas lennukisse trügima ei hakkaks.

      Kustuta
    3. On küll mõnikord väravas kaal (vbla oleneb lennujaamast). Või need raamid, millesse nad kohvreid suruvad.

      Kustuta
    4. Raami olen näinud, selle kasutamist mitte, kaalu pole kunagi näinud. Samas ei sea su kommentaari kahtluse alla, küllap siis tõesti sõltub lennujaamast ja lennuliinist.

      Kustuta
    5. Just lugesin Estraveli kodulehelt ... pagasiga / pagasita ..
      Ilmselt pole siiski teema nn idasuund..
      https://www.estravel.ee/blog/airbalticu-uued-sihtkohad-2/

      Kustuta
  4. Ma tahan nüüd sotsnikuid. Ma siin ikka vahel ostan, on küll kuivad aga ma ei suuda vastu panna. Neis on mingi lapsepõlve võlu :)

    Keelest, ma ei oska öelda. Meil on ingklise keel ametlik tööl aga moskvalased kasutavad isegi meilikliendi puhul kirillitsat. Ja isanime. Muidu ma näen teisi tähestikke vaid siis kui meil tuleb väljast ja see edastatakse siseringi. Nii et osadel on see ikka oluline aga meil enamik selline 40-50ringis seltskond kah. Uue põlvkonna eelistustega pole kokkupuuteid. Huvitav tähepanek.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!