Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 25. aprill 2016

Invataksojuhi argipäev

Need peorikkujad, kes mu eelmise postituse all väitsid, et pole saatust ja õiget tähtede seisu..
ma nüüd räägin ühe loo.

Mees pidi õhtul trenni minema, aga pea päeval väga valutas... seega kõhkles, kas minna või mitte, Tubli mees, nagu ta on, sai migreeniga ühele poole, ja ikka läks.
Mul oli väga pikk päev. Jõudsin puruväsinuna u üheksa paiku koju. Väsinud, näljane. Ainus mõte, et võtaks pitsikese konjakit ja keeraks voodisse. Vaevalt sain mõelda, kui telefon helises.
Mees, kujutlege vaid, astus trennis jala tagurpidi. Nagu lasteaed, ma ütlen. Suured mehed. Ja iga kord lahkub keegi neist meestest sealt sinikaga. Nüüd siis hüvasti jooksuhooaeg...
Vups autosse ja mees EMOsse. Niipalju siis magamisest. Isegi hästi läks, kaheteistkümneks saime koju.

Järgmisel päeval, hea naine, nagu ma olen, viisin ta ortopeedi juurde mingit spets sidet saama. Jõuame sealt tagasi.
Tütreke heljub rõõmsalt koju. Kuidas sul hambaarsti juures läks, küsin. Mis hambaarst?... küsib tema. Tema puhul on see väga tavaline, et ta ajab sassi, unustab ära jne. Õnneks on tal ema . Hambaarsti aeg, selgus, oli 20 min pärast.
Ajasin taas autole hääled sisse ja viisin järgmise tüübi arsti juurde.

Tunnike hiljem naaseb lapseke, suu verine. Arst olevat jäänud juttu ajama ja lõikas tal puuriga suu lõhki...
see on nii kohutav, et ma rohkem ei kirjuta. Õnneks on ainult suu servake, loodetavasti saab pulmadeks terveks.

Ja nüüd on mul siin kodus kaks invaliidi.
Kes ei kuulanud märke. Ja läksid kurjale saatusele vastu.

3 kommentaari :

  1. Mis mõttes lõikas puuriga suu lõhki?! Ma järjest rohkem veendun, et mul on hea hambaarst. Tal ei ole õde, kõik vidinad on lihtsalt käe-jala juures, ise segab täidised jne. See tähendab et tal ei ole kellegagi ka ennastunustavalt vestlusse laskuda. Tähelepanu on patsiendil ja tehtaval tööl, suid lõhki ei puuri.

    Paranemist!

    VastaKustuta
  2. Päris õudne! Kes peale sellist ehmatust veel kunagi vabatahtlikult-sunniviisiliselt hambaarstile sattuda tahaks elu jooksul?

    Trenni tõenäoliselt veel minnakse peale jala tagasiastumist.
    Kapten rumm meenus miskipärast, tal oli ka midagi pahupidi, aga ma ei mäleta enam, mis...

    Aga nendes peredes ikka veab, kus invataksojuht elab ja töötab :)

    VastaKustuta
  3. õudne lugu jah.
    Aga kuna tal jäi veel paar auku teha, siis eile käis teises firmas teise arsti juures, kus nunnutati ja poputati. Olevat olnud väga hirmus, aga talutav siiski.

    Horror- arst, kui ta sealse aja tühistas, sattus paanikasse, helistas ja saatis smssse, et kuidas ikka on jne. Ehk siis 3 päeva peale juhtunut ärkas ja asus vabandama. Ju hirmust meedia või ravikvaliteedi ees.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!