"Mul on siin väga aeglane internet, kas viitsid netist vaadata, millisest terminalist buss läheb?"
Mina. Täiesti siiras hämmingus: "Ikka... Kas lennujaama infopunkt ei osanud siis öelda?"
Tema. veel siiramas hämmingus: "Lennujaama?Infopunkt???"
reede, 4. juuli 2014
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Äkki ei ole see isegi põlvkonnas kinni. või noh, üllatus infopunkti üle ehk on, aga see, et esimene eelistus on guugeldada, mitte. Ma tunnen inimesi, kes loevad ise kaarti, kuni vähegi võimalik, selle asemel, et teed küsida; ma arvan, et sama inimtüüp eelistab samamoodi guugeldamist küsimisele. sest küsides peab ju inimestega suhtlema, issand kui õudne.
VastaKustutaTõsi-tõsi...:)
VastaKustutavõib ka olla " Miks mehed ei küsi teed ja naised ei loe kaarti?":)
Samas, ma ise haaran ka esimesena pigem arvuti, kui ENE järele. Samas, ekslemisele eelistan iga kell abi küsida.
ma loen kaarti lõbu pärast, sest äge on. aga teisest küljest olen ma abiküsimise junkie. Eriti kui võimalik teejuhataja on kena meesterahvas (Hollandi raudteesüsteemis oli mul seetõttu alatasa suur vajadus teed küsida).
VastaKustutaKaardilugemine on äge jah :) Ma olen lausa kergekujuline kaardimaan.
VastaKustutaKohalikelt tee küsimisel on muidugi hea osata kohalikku keelt. Ükskord uitasime Taevaskoja lähistel (ja kaarti ei olnud kaasas) ja tahtsime Taevaskotta ikka kohale lõpuks jõuda. Kohalik mutike seletas abivalmilt, et: "Minke tant õkva üle rüapõllu kõivstigu mano!" Kesk-Eestist pärit sõbranna ei mõistnud sõnagi. Ma siis tõlkisin.
Teeküsimisest veel selline mälestus, et 80-ndatel Tallinnas laulupeol käies eksisid mõned Elva lapsed ära. Mõtlesid pikalt-laialt, kuidas vene keeles teed küsida. Said lause kokku, läksid ühe noorema miilitsaonu juurde, kes teeristis seisis ja esitasid oma küsimuse. Miilits vastas püüdlikult vene keeles, endal kange eesti aktsent juures...
kohalike keelte purssimisel on muidugi lisavõlu. see laks, mis tuleb, kui on õnnestunud oma kaks tundmatu võõrkeele sõna ritta panna nii, et kohalik saabki aru ja reageerib adekvaatselt, on veidral kombel palju suurem kui ammuilma tuttavas võõrkeeles korralikult moodustatud lause laksust. (ehk miks Poolas on äge ringi hääletada.)
VastaKustutaAga inimesel, kellele just selline purssimine ei meeldi, võib see mittemeeldimine olla üks suur põhjus, miks ei taha lennujaama infopunkti minna.
ega neid abivalmis avatud infopunkte alati polegi või asuvad nad krt teab kus või on nende luugikese ette moodustunud hädalistest saba
VastaKustuta