esmaspäev, 11. oktoober 2010

Meheks kasva(ta)mine

Jõmmid mörisevad alecoqiga pargis.
- mu laps on kümneaastane...
lällutab üks pehmel keele
- ei ole, su laps on vanem ku minu oma. Sündis varem.
-Ei. Mu laps on kümneaastane. Kas sa arvad, et ma ei tunne oma last? Ägestub esimene.
- P...i, raisk. Kas sa, raisk, arvad, et ma ei tea kui vana mu laps on. Tal on järgmisel nädalal sünnipäev, saab 13. Sinu oma sündis varem kui minu oma.
- Raisk, mu laps on 10, raisk...Kas sa, raisk, arvad, et ma pole õige isa, kes oma lapse vanust ei tea??...



Väikemees istub rõõmsal meelel lehehunnikus. Varateismeline õde anub kõrval.
-Tule nüüd, lähme koju. Muidu ma jätan su siia ja lähen ise ära.
Ning keeb ühel hetkel üle.
-Värdjas. Ma vihkan sind!
Pöörab selja ja hakkab minema.Väikemees tõuseb kõhklevalt püsti ning sibab õele järele. Jõuab õeni, sirutab käe ja juhtub midagi ootamatut.
Õde pöördub, tuuseldab väikevenda ning paiskab ta pikali....

Sina jääd meie asju valvama. öeldakse vastuvaidlemist mitte sallival toonil.
Ning kaks neiuhakatist ronivad elegantse kergusega puu otsa.
Klassivennast rüütel jääb kuuekalt koolikotte valvama.

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!