Remont

Me kolisime siia ca 20 aastat tagasi. Mõni aasta peale kolimist tegime ise remondi, paar aastat tagasi värskendasime kolme ruumi. Aga muu on püsinud muutumatuna.
Ja minu meelest väga hästi. Vast ehk natuke moraalselt vananenud.
Aga elu ju muutub. Ka kodumasinad, peale kohvimasina ja pliidiplaadi (ptüi ptüi ptüi) on järjest otsad andnud ja vajanud järsku, viimastel aastatel järjest väljavahetamist.

Viimased kümme aastat oleme mänginud mõttega siit minema kolida. Aga oleme oodanud kui laps lõpetab...selle ja selle ja selle ka.... ja mis siis temast üldse saab.
Nüüd on kohale jõudnud, et saab mis saab. Me ei saa plaane tema järgi sättida. Ja pole vajagi.
Me oleme teinud ringi peale kinnisvaraturule ja saanud kinnituse, et summa eest, mida oleme nõus investeerima, me oma unistuste kodu ei saa. Me ei saa isegi mitte mitte-unistuste kodu, sest meie maitsele vastavat kinnisvara lihtsalt ei eksisteeri. Mõned miinused saaks muuta plussideks, aga enamik plusse muutuks hoopis miinusteks.
Rohkem raha selle alla panna ei taha- tahaks ikka edasi sama kenasti elada, ja vanus juba selline, et kui peaks tööta jääma, siis peaks mingid reservid olema, ja...

geenitestid.ee

Mu laps oli imikust saati tervisliku toitumise musternäide. Ma olen albumisse kirja pannud tema lemmiktoidud: kana, kapsas, tatar, supid....
Talle lihtsalt maitsesid köögiviljad, supid, kana ja kala.

Tol ajal tuli Eestisse mac, eks sai ka seal käidud ja ka kommi on meie kodus olnud, kui on poes meelde tulnud. Aga see pole kunagi olnud teema.

Millalgi kooliea alguses selgus, et " ta on paks". Õnneks on tal kuri ema. Aga situatsioonid, kus ma õhtul koju tulles uurisin, et mida sa täna sõid- ja vastuseks oli" ma ei mäleta" ja siis selgus, et ei söönudki midagi. Või siis küsimuse peale, kas sa oled juba söönud, tuli vastus, et jah, ma olen täna juba söönud: jõin hommikusöögiks vett, ja minu irvitamise peale- magustoiduks võta siis kuuma vett, täiesti siiras nõustumine, väga hea mõte.
Olid tavalised.
Ta teeb kõvasti trenni, liigub. Joob palju vett ning jälgib pakenditel olevat infot, nagu vist kõik tema põlvkonna inimesed.
Ja sellest hoolimata on ta, nagu mu tädi teda lapsena iseloomustas " prink".

Kust sai Annika 10 000 eurot

Kes ei tahaks olla rikas?

Mina ilmselt ei taha.
Loomulikult, esimese hooga vastan ma loomulikult- jah. Aga järele mõeldes ja süvenedes, vastan pigem ei.
Ühelt poolt on põhjuseks vanus: aastad on maha lihvinud naiivsed illusioonid igavesest armastusest ja süllekukkuvast rikkusest. Mul poleks midagi arvele laekuva raha vastu, aga ma ei taha viia end kurssi börsi, kinnisvaraga või tegeleda ettevõtte juhtimisega. Ma tahaks pikutada, reisida ja olla lihtsalt kohustusteta.

Ja kui mul ka oleks soov seda kõike saada ja teha, siis puuduvad selleks vajalikud eeldused, võimed ja oskused ning isikuomadused.

Ma tunnen nn vana kooli rikkaid. Tänapäeva it geeniustel on ilmselt teised lood, aga neid ma ei tea. Väga sageli on tuttavate  loo alguseks see, et välismaal olid sugulased, kelle juures sai tehtud tööd, kogutud esmane kapital, et siis seejärel hakata midagi maale tooma, vahendama. Kolm mu tuttavat tegelevad ka tootmisega. Üks neist on praegu uurimise all. Teised õnneks mitte.

Või siis tagastati neile esivanemate majad ja korterid. Saadud kinnisvara tehti korda ja üüriti välja.

Kahanemine

Elukogemus ütleb, et suureks ja väikseks jäänud lemmikriided tuleb alles hoida. Pea see ümbermõõt ei muutu ning ka vana mood tuleb alati tagasi.

Mida, aga, teha suureks jäänud kingadega.
Selle suve alguses avastasin, et mul pole midagi jalga panna, kuna kõik mu suvekingad on mulle suured. R
eaalselt loksuvad jalas.
Müstika.

Brexit

Inglismaa ei ole minu maa.
Ma pole seal kunagi käinud. Kogu mu ettekujutus ja arvamus pärineb meediast. Ma ei tea, kas meelega või kallutatult on meedia- raamatud, filmid, seriaalid jätnud mulje, et see on imelik maa. 

Veidrad majad. Veider patriarhaalne konservatiivne vanaaegne klassiühiskond. Kuninganna. Imelikud Benny Hilli naljad. Lapsed, kes ei tunne köögivilju ja söövad rämpsu. Ketid, milles üks Euroopa kõrgeimaid privat label tasemeid koos kõige sellega kaasnevaga.

Brexiti uudist nägin kõigepealt CNN st. Ma ei tea, kas meelega või kallutatult- aga ju kindlasti, selle uudise kajastus vaid süvendas mu veendumust, et tegemist on imeliku maaga.
Kaadris rõõmustasid paksud vanad mehed, kes õhkasid - kui tore. Nüüd on jälle nagu seitsmekümnendatel.
Mulle meenusid eesti paksud vanad mehed, kes õhkavad Pätsi aja järele kui oli sulavõi ja puhas mesi.
Ja natuke nooremad vanad mehed, kes ei väsi heldimusega meenutamast nõukaaega.

Aga kui meie vanad mehed tahavad stagnatsiooni selleks, et säilitada maailmas ainulaadset keelt ja kultuuri, siis need vanad mehed CNN kaadrites tahtsid seda selleks, et säästa ja hoida oma raha.

See on natuke. Kurb.

Jaaniks

Libe nagu angerjas ja kiire kui jänes. Kohmakas karu ja aeglane tigu.
Loogiline, eks?

Aga kust ja miks on tulnud täis kui tarakan?