reede, 25. juuni 2021

A. Thebe Menopocalypse

Tähelepanu kõik 35 + naised. Järgneb tungiv kohustusliku kirjanduse soovitus. Võimalik, et tegemist pole maailma parimaga, kuid kuna menopausialast puust ja punaseks kirjandust on nii vähe, siis seda lihtsalt peab lugema. Usu mind, sa saad siit üllatavalt lihtsad vastused oma keerulistele küsimustele.

Kui sa inglise keeles ei loe (kuigi see on väga lihtsalt loetav ja e raamatu pdf formaadis saad tasuta), siis Päikesetoit on oma blogis teinud ülevaatliku eestikeelse referaadi ning lisanud veel omalt poolt infot.

Nagu nõukaajal jagati keelatud tekste käest kätte.

Mu blogi loeb palju kirjutamisega seotud inimesi, äkki on kellelgi käsi sees, et see Eestis eestikeelsena välja anda. Koos mõne Eesti arsti kommentaaridega. Päikesetoit on tõlke juba teinud ja lisa juurde otsinud.
See on personaaltreeneri kogemuslugu, ja nagu selle maa raamatutes tavaks, paljude kordustega ja paraku on see natuke liiga Ameerika. Kui ma võrdlen prantsuse raamatuga, siis mulle tundus prantsuse oma kultuuriliselt lähedasem. Aga ma usun et meie naised on väärt üht aabitsat.

Raamat käib läbi põhitõed ja mõisted. Annab lingid mitmele testile, kogukonnale. Kuna autor on treener, siis ka treeningkava ja koostöös psühholoogidega tuletab meelde vanad head ja mõned uued eneseabi nipid.

Jah, meid on lastud ülikooli, me saame kontrollida oma keha ja elu, aga feminism ei ole võitnud ja palju on veel teha. Järjest rohkem on valitsustes naisi. Koroona andis taas tagasilöögi, aga äkki saame maailma lõpuks naistesõbralikuks? Alates sellest, et ravimiuuringud arvestavad naistega. Mäletate veel, kel oli probleeme AZ trombidega? Noortel naistel. Kuni kempsudeni (EPLs oli hiljuti väga hea artikkel)ja sh rääkimine menopausist. Puberteedist, sünnitusest, menstruatsioonist me juba suudame rääkida. Nüüd on menopausi kord.

Naisterahva elu on ikka mega keeruline. Ma hakkasin seda raamatut lugedes mõtlema, et äkki naisi ei surutud koduseinte vahele, vaid naised ise keeldusid välja tulemast. No kui kogu aeg on mingi jama ja häda häda otsa.

Teine mõte mis tekkis. Vahel ehk ongi parem mitte teada st teada vähem? Loen ja järjest võin kinnitada check, check... seda olen kogenud ja seda. Enne ei teadnud põhjust, nüüd saab iga jama looduse kaela ajada. Aga vahel on vähem mõtlemine parem. Ma sain lõpuks vastuse oma  kauaaegsele küsimusele, et aga kui ma võtan tablette, siis millal ja kuidas saan ma aru, et on aeg lõpetada. Vastus on, et ei saagi. Lihtsalt u 50-51 aastaselt peaks võtma riski ja sünteetilise östrogeeniga lõpetama ja vajadusel, kui tekivad kõrvalnähud (mäletad aega enne tablette... brrr) asendama bioloogilisega ( HAR). Ma ilmselt pole veel nii julge ja ei raatsi mugavat elu lõpetada. Aga varsti. Ausalt. Luban. Näiteks talvel, kui on aega tujude ja ettearvamatu eluga tegeleda?

Mulle meeldis meeldetuletus, et igaüks meist on unikaalne keemiakokteil. Mis sobib sulle, ei sobi mulle ja vastupidi.


Minu toolkit ( ärge seda kodus järgi tehke)

  • Söö aeglaselt. Kui vanaks peab inimene saama, et see lõpuks ära õppida ?!
  • Järgmised 2 aastat ära liha söömist veel lõpeta. Rohkem valku. Proovi ära.
  • Õige hingamine. Palun ole hea laps ja ära unusta. See ei võta aega ega ole keeruline.
  • Rüht
  • Asenda 1000 sammu tantsuga ( + see ring peatumata ära joosta). 
  • Don't let the Old Lady in
  • Minu lahendus kõhukesest vabanemiseks on rahu (toit ja liikumine loomulikult ka). Tsiteerides klassikuid. Ära vihasta, vaid imesta. Iga kord, kui mõne peale närvi lähed, mõtle, et just see ongi see liigne kilokene. Ma pean saama ärevuse maha. Ja ma ei pea silmas sellist normaalset "appi ma pean kuristikku hüppama", vaid igapäevast ärevust. (Madal östrogeen+ kortisool vs progesteroon+ glükoos + insuliin),


14 kommentaari :

  1. Oeh, selle Päikeseblogi kujundus on lugeja seisukohast kohutav. Kas tõesti on inimestele see, et ILUS oleks, olulisem sellest, et see tekst ka LOETAV oleks? Pool ajast on vasak kolmandik loetamatu, kui just sisse ei zoomi või teksti ei selekteeri vms.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Copy paste ja kuhugi tekstitöötlus lehele, hästi loetav, aga jah...

      Kustuta
    2. Parendusettepanekud võiks muidugi esitada blogi autorile :) :)
      Minu soovitus lugege Feedlys. On kõik maailma blogid silmasõbralikud

      ( Ma pean vist hakkama reklaami tegemise eest raha küsima, viimasel ajal kuidagi palju)

      Kustuta
    3. Peaks tõesti tagasisidet andma, mul jäi ka seetõttu pooleli.
      Ma loen feedlys ka, aga enamasti klikin ikka lahti. Et kommentaare lugeda või ise kommenteerida.
      Üks on veel sama sündroomiga, autor ei meenu, aga pool lehte on kuivavat pesu täis. Miksometi?! Looge sisu :p

      Kustuta
    4. Päikesetoidu blogi mobiiliversioon on jah ebamugav, mul avas arvutis ka mobiiliversiooni. Aga kui aadressiribalt selle ülearuse ?m=1 ära kustutasin, muutus kohe loetavaks.

      Kustuta
  2. Ma loen praegu Gunteri “Menopause manifestot”, mida ka seal päikeseblogis refereeritakse, ja mulle on väga abiks olnud siiani. Kurb muidugi, et ikkagi spordita kuidagi ei saa:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selle kohta on ka erinevaid teooriaid. Nt viidatud on prantsuse raamatu autor põlastab higistamist :) ( otsi lihtsalt õige allikas :) )
      Soovituse eest tänan !

      Kustuta
  3. Kui naised päriselt poleks välja tahtnud, poleks ilmselt olnud põhjust nende ülikooli võtmist / valimisõigust jpm tõkestada, nii et.

    Üks asi, mis mind hormoonijuttude juures alati hämmastab: okei, naistel on menstruaaltsükliga seotud kuine hormoonikõikumine, ja paljunemisvõimega seotud elutsükliline hormoonikõver. Ja siis saab seda näiteks kasutada argumentidena, miks neile üks või teine õigus andmata jätta või seisukohti vähem tõsiselt võtta, sest "neil on päevad/klimakteerium/ovulatsioon".

    Mille kõikumised on ometigi suhteliselt ennustatavad. Viljakal perioodil kuu, muidu kogu elukaare lõikes.

    A meestel on ju samuti hormoonid, mis kõiguvad täiesti suvaliselt kasvõi iga päev mitu korda, nad vaesekesed ei saa seda niiviisi ligikaudseltki prognoosida nagu naised. Kogu aeg selline trall nagu naistel klimakteeriumi ajal, mil organism ühelt režiimilt teisele üle läheb.

    Menopausis naised - st kui see menopaus korralikult käes on, mitte enam ei kõhkle poolel teel - pidavat muide olema hormonaalselt kõige stabiilsem ühiskonnagrupp (statistiliselt võttes mõistagi).

    Nagu üks naine ühes juutuubis avaldet menopausikogemuste kompilatsioonis ütles - justkui teismeeas oleks vahepeal millegagi pilve jäänud ja nüüd siis ometi üle tüki aja pea selgeks saanud.

    Küsimus tabletivõtmise kohta: kas need on ka muidu kuidagi head kui enesetundele? küsin, sest kuumahoogudega olen ma juba mõnevõrra harjunud, pealegi on nad kergemaks läinud ja ausalt öeldes nende asemele päevi tagasi küll enam ei võtaks. Kuumahooga tunnen korraga ainult paar minutit, et suren kohe ära, päevadega oli vahel kaks päeva järjest.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei saagi aru, mida selle kuumahoo all mõeldakse. Või noh saan, aga ma pole kindel, kas neid esineb. Millega ma aga hullult olen hädas, on higistamishood. Need tulevad tavaliselt hommikuti ja lambist. Ja mitte nii, et ups, kaenlaalused märjad või otsmik, vaid ikka nii, et sõna otseses mõttes vesi jookseb. Ma olen üritusel ostnud kleidi, sest sellega, millea hommikul üritusele läksin, ei saanud enam olla. Seljal oli terves ulatuses märg laik, vesi jooksis mööda jalgu alla ning kaenlaalused olid ca 30cm ulatuses märjad. Kohutavalt piinlik ja ma pidin praktikal kliente teenindama.
      Pisut oli abi nosweat kapslitest, aga siis oli mul probleeme sapikividega ja see kuidagi võimendas sümptomeid. Tegin pikema pausi, hetkel võtan midagi analoogset, aga need ei ole nii tõhusad.
      Ja ma ei tule kodust välja kui ma pole pesus käinud, st jooksva vee all veerand tundi. Kohutav, peale seda higileemendust on alati tunne nagu oleks mingi eriline räpakoll, kes end ei pese. Reeglina see tabab mind just hommikuti, õhtul kuidagi on stabiilsem olla. Arstile pole nagu ka kurtnud veel, kuidagi tobe. Kuumad ilmad nagunii ja reeglina loetakse neid signaale valesti. Nüüd proovin taas nosweati peale tagasi minna, ehk saan leevendust. Muidu kõik toimib naggu kellavärk ja ei kahtlustaks üleminekut veel, aga just see higistamine ajab hulluks.

      Kustuta
    2. Ma defineerin sama moodi st higistamisena

      Kustuta
    3. Mul on enne higistama hakkamist just ülisuur palavustunne, umbes et lähen kohe keema ja suren ära. Pulss peksab üles ja minestamistunne, kõige parem on olla pikali heites. Ja naha temperatuur reaalselt tõusebki sel ajal. Kui on vähegi jahedam ilm (ei pea päris külm olema), siis võivad prillid konkreetselt uduseks minna, sest kahel pool klaasi tekib järsku suur temperatuurivahe.

      Kui see esimesi kordi juhtus, siis ma arvasingi, et mul on midagi viga - mingi nõrkust põhjustav haigus või on veresuhkur madalaks läinud, sest sümptomid olid sarnased.

      Tegelikult tuleb minestustunne ilmselt sellest, et pindmised veresooned laienevad ja keha lükkab vere sinna, selle võrra jääb seespool vähemaks. Umbes nagu see sooja kätte saamise minestus, mille eest talisuplejaid hoiatatakse ja mille vältimiseks ei soovitata neil külmast veest otse kuuma sauna minna.

      Kuuma ilmaga on see paradoksaalselt mugavam, sest vähem riideid seljas.

      Ja omast kogemusest ütlen, et tõepoolest aitab ka see, kui veresuhkrul mitte liiga langeda lasta. Loen iseendale sõnad peale "ära unusta süüa". ja piisavalt tihti süüa!

      Kustuta
    4. See veresuhkru teema on huvitav. Mul on reeglina see laine peale hommikusööki või kui ma olen stressis ja pean kuskile minema hakkama.

      Kustuta
    5. Ma olen nüüd jälginud seda veresuhkru teemat ja no ma ei tea, mul vist see ei mängi rolli. Söön korrapäraselt, hommikul 7-8vahel, lõunat 12-13 vahel ja õhtust ca 18 paiku. Vahel näksin lisaks ka. Ja see higistamishoog tuleb ca pool kuni tund peale sööki.

      Kustuta
    6. Liiga palju energiat? Liiga aktiivne ainevahetus ja metabolismiga kaasnev temperatuuri tõus?

      (küll on hea targutada teemadel, millest ma midagi ei tea :))

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!