reede, 1. veebruar 2019

Kiisud ja miisud

Need, kes leiutasid eesti keele, pidasid õigeks kutsuda koduloomade lapsi sooneutraalselt: tibu, põrsas, vasikas, varss, kutsikas, tall...
ainult vaene kass, koos rottide ja hiirtega, liigitus metsloomade hulka. Ja kassil on poeg.
Ma olen viimased päevad vaevanud oma pead mõttega, et kuidas siis ikkagi nii.
Kuidas on sõna " poeg" sõltuvalt kontekstist neutraalne, aga kui ma ütlen " kassitütar", siis ma omistan talle selgelt soolise tunnuse. Ja kõlab napakalt ka.

Ilmselgelt ei pane mu kass pahaks, kui ma teda "pojaks" kutsun. Aga feministlikku mind  ikkagi häirib. Sest ta ei ole ju " poeg". Ja "tütar" ei ole ta ka, sest ta on ju kass. Ta on naissoost kass. " Kiisu" kõlab natuke liiga mitteeakohaselt ja ei anna edasi mu mõtet.

Ehk siis, mul on järgmise aasta sõnauseks teema: leida emasele kassilapsele nimi.
On aeg leppida, et kassist on saanud koduloom (mida iganes teadlased ka ei väidaks)

16 kommentaari :

  1. Huvitav jah. Vaatasin etümoloogiasõnastikku. "Kiisu" ja "kutsu" on vene keelest meile tulnud. Lisaks on "peni", mis on läänemeresoome laen. Ilmselt mõni keeleinimene teab neid asju seletada. Ise pakun, et see polnud argimõistes oluline. Lehma ostes oli sugu praktilise tähtsusega, piima oli vaja. Kassirajakaid oli terve ilm täis ja sageli ei teatud meil maal nt, mis soost kass on. Peaasi, et hiiri püüdis :) Veel 80ndatel oli meil kass Pipi, kes osutus hilisemas eas viisakaks kassihärraks :D Ja lapsepõlvest mäletan lugu, kus maal "isane" koer tõi pojad. Suhteliselt soliidses eas ja kõigile üllatusena :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma arvan ise sama, et polnud vaja. Kass kodustati hiljem ja ilmselt oli see "kodustamine" vaid sõnades. Tuli ja läks nagu tahtis :)

      Kustuta
  2. Kassipoeg - kõutsik, kassitüdruk - kiisuk:)

    VastaKustuta
  3. See piir ei jookse mets- ja koduloomade vahelt. Metskitsel on talled, hirvel ja põdral vasikad, metsseal põrsad ja hundil kutsikad. Isegi eksootilistel loomadel lõvil ja tiigril on kutsikad ja sebral varsad.

    VastaKustuta
  4. Võiks arvata (koduloomade põhjal), et koerlastel on kutsikad ja kaslastel pojad, aga ei ole nii. Lõvi ja tiiger on ju kaslased ning aeg-ajalt on tavaks ka ilvesepoegi kutsikateks nimetada.

    VastaKustuta
  5. No seda diskrimineerivam see kassi suhtes ju on :) isegi metsloomadel on nimed :)

    VastaKustuta
  6. Naljakas, mul lapsena Põltsamaal oli kass Mimmi ja mehel Soomes kassid kõik riburada Mirkkud

    VastaKustuta
  7. Ma kipun vahel isegi täiskasvanud kassile sooneutraalselt, kuid taksonoomiliselt ebakorrektselt "kiisutibu" ütlema.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma kutsun ka tibuks ja häbenen :) :)

      Kustuta
    2. Naabri kasspensionäri (kohe saab 19a) nimi on Tibu. Ei mingit häbenemist :D
      Minu loomapreili on aga aeg-ajalt musi, kuigi nimi on Põrr. Musi sellepärast, et ta näitab tihtipeale poolehoidu minu lakkumisega (õigemini küll keelega kraapimisega).

      Kustuta
    3. Mul on kodus kass nimega Kartul. Pisike, paks ja peenikeste tikkjalgadega pabul, sellepärast. Kiisu, mitte kõuts.
      Täiskasvanud loomade sugudel tehakse ju ka vahet, ainult isane koer on alati lihtsalt koer.

      Kustuta
  8. Meie sõprade kassi nimi on Hiir. :)
    Minu meelest on emane kass kiisu ja isane kõuts. Vähemalt ei paindu mu keel Findusele "kiisu" ütlema, mis kiisu see on, kellel veebruaris märts algab, pffffft… Daamid on küll juba kümnesed, aga ikkagi Kiisu-valgemiisu ja Mimimiisu-mustkiisu.

    VastaKustuta
  9. Noh, meil on kassid nimedega Kiki ja Miki. Kutsuda on neid hea, ikka KikiMiki. Ainult et ühel hetkel selgus, et Miki on hoopis tüdruk. Aga ta on nii Miki näoga ikka!

    VastaKustuta
  10. Loomad kellel on mitmikud ju poegivad, mis seal imelikku kui poegis tütreid, ikka juhtub. :)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!