Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 1. detsember 2015

Üheotsapilet

Midagi erilist selles seriaalis ei juhtu, aga ometi see kuidagi lummab. Mind.
Kui mitte muud, siis seal esitatavad küsimused panevad mõtlema.
Näiteks, milliseid õppetunde tulid sa siia ellu saama.
See on lihtne küsimus.
Kannatlikkus- hakkab juba vaikselt looma, aga pikk tee on minna. Kohanemisvõime, paindlikkus- sellega on juba täitsa enam- vähem. Ning leppimine, alandlikkus. Tuleb väga- väga raskelt.

Teine intrigeeriv küsimus on, et mis on su ülesanne siin elus ja miks sa just selle elu valisid. Ilmselt olen ma vastamiseks liiga noor. Sest kurb oleks mõelda, et mul polegi mõtet ja ülesannet. Kindlasti pole see seotud professionaalsusega, tippu ma enam vaevalt mingil alal jõuan. Aga ehk suudan ma end ümbritsevatele midagi õpetada või anda...

Aga see valimise küsimus on intrigeeriv. (Eeldades, et on mitu elu ja reinkarnatsioon, eksole;)). Kas võiks olla nii, et kes valivad ühes elus alanduse ja vaeva- a la orjad, prostituudid, sõda jne need siis valivad kompensatsiooniks järgmisena rikkuse, luksuse, kuulsuse? Kuigi, ega see viimanegi vaeva ja mureta pole.
Sest muidu poleks ju aus.
Ja siis on teine grupp, kel on selline stabiilne ja rahulik elust elusse. Nagu minul?  Või siis ongi järjest- kõige halvem, keskmine, parem?

Või valid selle elu just nende ülesannete põhjal. Nt, et kui ma eelmises elus olin ülbe ja kannatamatu tõbras, siis nüüd valin ma sellise elu,. et saan neid omadusi parandada?

Mind nt hullult kõnetavad viiekümnendad ja 20. saj algus. Ja kui ma siis olin nt revolutsionäär või usin stalinist, siis valisingi vahelduseks nüüd midagi rahulikku ja stabiilset.


2 kommentaari :

  1. Mulle ka see seriaal meeldib. Kuid mind huvitab inimestega suhtlemise pool. See kuidas need inimesed kui ära surevad, on midagi rääkimata jätnud või kellegagi valesti käitunud.

    Mingi "teooria" uuesti sündimise kohta käib nii, et kui sa oled eelmises elus kellegagi halvasti käitunud, siis järgmises elus käitutakse sinuga sama moodi. Et kui olid halb ema, siis saad järgmises samasuguse halva ema endale. Ehk see on see teooria, et ära tee kellelegi midagi, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Juhul kui sul selliseid väljakutseid, kus teised sulle liiga teevad, ei ole, on su elu ülesanne veel heldem ja teisi teenivam olla ja siis ei peagi enam siia hädaorgu tagasi sündima :) Ma ei tea, mida see teooria siis sulle lubab, kui sa lihtsalt vedeled, kellelegi paha ei tee ja head ka ei tee, jäädki maailma lõpuni vedelejaks või antakse järgmisesse ellu iseloom, mis niisama vedeleda ei lase, vaid ajab headtegusid tegema.

    Nii hea seep, paneb mõtlema!

    VastaKustuta
  2. Omapärane seriaal jah. Tõsi, et kõige raskem kunst siin elus on leppimine, just vanadusehädadega ja parandamatu haigusega. Kui seda suuta, läheb olemine palju kergemaks. Palju halba teeb ka levinud suhtumine, et tuleb võidelda, alla anda ei tohi jne. Mingil hetkel tuleb olukorda tunnistada, lõpetada võitlus ja õppida leppimist.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!