Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 19. aprill 2010

Eetilisest lihast ja fašistidest

Juhtusin hiljuti vaatama filmi "Fritsud ja blondiinid", mis kusagil keskel pöördus hea maitse piiril balanseerivast nostalgiafilmist eestiliste valikute teemaks. Vanahärrast läti näitleja tundus teemat tõeliselt südamesse võtvat. Ma tõmban siit vägivaldse paralleeli Rimi ostujuhiga. Ning küsin, kui vabad me tegelikult oleme oma tööülesandeid täites, et teha ainult oma väärtushinnangutest lähtuvaid eetilisi otsuseid.
Alati võib öelda ei ja minna ära, eks.
Igal inimesel on oma tõde. Võimalik, et nende inimeste jaoks polnudki sisemist konflikti?

Kui sa oled professionaalne näitleja, siis see ongi sinu töö- mängida porgandit, fašisti või Hamletit. Tegemist on rolliga, mis ei pea sinu väärtushinnangutega sugugi haakuma. Pigem vastupidi- mida laiem on mängitavate tüpaazide ampluaa, seda rohkem sa arened (konkreetsest filmist toodud näide siia alla siiski ei kuulu. Aga üldiselt)

Me teame kõik, et Eesti on pisike provints ning pole klimaatiliselt mingi põllumajandusmaa. Me teame, et meie riik pole piisavalt rikas, et doteerida põllumajandus konkurentsivõimeliseks. Protektsionism iseenesest on juba vabas Euroopas taunitav. Me teame, kogeme ja näeme iga päev, et eesti inimene eelistab esimeses järjekorras soodsamat hinda. Lisaks soovib klient kvaliteeti- mille me saame tagada ainult omades kontrolli kogu tarneahela üle. jne jne.
Kõik eelnev vastab ju tõele. Miks lüüa neid inimesi risti? Nad tegid ju ainult oma tööd?
Muidugi, on ju tegelikult veel kolmas tüüp inimesi. Nö robotid, kes teevad, sest neile makstakse.

Kas me tegelikult saame loobuda. Rääkides eelkõige sellistest valikutest, kus teema on nö piiri peal. Meie selja taga seisab järgmine, kel pole eetilisi hingepiinu, kelle jaoks sinu vale on töde.
Tööturul muudab meid atraktiivsemaks kogemus, mille käigus oleme suutnud ellu viia ka neid projekte, millesse me ise päris hästi ei usu? Selge, et seda ei saa teha lõpmatuseni. Kusagil on piir kustmaalt sa minetad enda. Hoolimata sellest, et igal asjal on kaks poolt ja igas halvas on midagi head.

Kui palju on neid teemasid, mille puhul me saame kohe öelda ei. Müüa lastele narkootikume, viina ja suitsu. Kupeldada naisi. Ok. Kindel ei.
Aga kaubelda kilekottidega? Kasiinoga? Cocaga? Kas mingi vastutus on ka tarbijal, ostjal. Või on eetilise käitumise ja sotsiaalse vastutuse kohustus vaid tootjal, töötlejal, tellijal?
Ma kardan, et eeldada turumajanduses, kus nõudlust reguleerib turg, 100% eetilist käitumist, on võimatu. Sest kusagil on alati keegi, kelle tõekriteerium või rahaahnus on natuke laiem kui meie oma. Ja miks siis mitte kontrollida seda protsessi juba ise? 

6 kommentaari :

  1. Mis mõttes vabas Euroopas on protektsionism taunitav? Aga see, mis Saksamaal piimaga (ja mitte sugugi ainult piimaga) toimub? Aga Prantsusmaal lihaga? Prantsusmaal on see üleriigiline skandaal, kui mõni suurfirma ei kasuta sisemaist liha, vaid Inglismaalt või Poolast odavamalt ostab. Seda, et protektsionism on taunitav, räägitakse teistele, et teised ikka rohkem kaupa sisse ostaks.

    VastaKustuta
  2. Kui klient sooviks kvaliteeti, siis ei oleks võimalik juustulaadseid ja kooretaolisi tooteid üldse müüagi!
    Eetilise käitumise ja sotsiaalse vastutuse kohustus on lisaks tootjale, töötlejale, tellijale ju tegelikult ka poliitikutel, kelle rahaahnusest tingitud ülipaindlikud tõekriteeriumid ülejäänud rahva lolliks ja vaeseks jätavad andmata neile üldse võimalustki millegi vahel valida.

    VastaKustuta
  3. Euroopa Liit ongi oma olemasolult seadustatud protektsionism, mismõttes "ei ole taunitud"????

    (... tagada kaupade, teenuste, inimeste vaba liikumine Euroopa Liidu SEES ...)

    VastaKustuta
  4. Nojah, eks teil on muidugi õigus (nagu alati:)) aga kuna leib mu lauale tuleb ekspordist, siis meeldiks mulle ikkagi mõelda, et nemad seal mujal tahavad Eesti sööki-jooki ja teenuseid....

    VastaKustuta
  5. Et äkki prantslane tahab meite äraoptimeeritud jahust kroisantilaadset toodet koos juustulaadse tootega või punaseks värvitud jõhvikalõhnalist õunasodi?
    Ja sakslane seda vesist vaevu koos püsivat purustatud supikana, mida meitel vorsti pähe maha müüakse?
    Ja inglanegi eelistaks kellaviietee sisse valada sortsu taimerasva?

    'homeeriline naer saalis'

    VastaKustuta
  6. Ieska. Sa oled ületamatu.
    Igakord Sind lugedes ma ei tea kas nutta või naerda.
    (praegu naeran:))

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!