Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 10. märts 2026

Mina olin kohal

Naistepäevaks ostsime kontserdipiletid- ammu pole ju käinud. Seega olime kohal.
Jah, kontsert oli hea. Ma nägin ja kuulasin artiste, kellest olin siiani ainult nime kuulnud. Ja andestage mu vanainimeselik kommentaar- aga, kallid, lapsed, see kõik on juba olnud. (tümp-tümp-tümp... bass põhjas..) Kuigi. Ilmselt ma lihtsalt ei saa muusikast aru. Mu meelest on ka Eesti, Soome ja Rootsi eurolaulud täpselt ühesugused. Aga ühele neist ennustatakse esikohta ja ühele viimast.. 
Kui norida, siis ma ootasin ka Siiri Sisaskit, kes mu jaoks on looduskaitse esinägu. Ja olin väga pettunud, et ei lauldud Valkoneni-Las jääda ükski mets, oleks sobinud ideaalselt.

aga kõik see muu. Kontserdi lõpus oli kuidagi meh, tühi tunne. Üks mis kindel- sihtgrupp oli täiesti vale. Kohal olid triibupastade suured fännid, kes muul ajal haigutasid ja .. lemmikute lavale tulles näpud püsti lava ette jooksid. Ma saan aru, miks oli koorekiht kohale aetud- ma ju ise jooksin samasse lõksu. Aga.