esmaspäev, 20. juuli 2020

Minu igav elu

Kõnnin mööda tänavat ja möödun kolmest mehest, kes istuvad tõukside ja ratastega pargipingil.
Üks neist tõuseb, tuleb minu juurde ja küsib ,midagi "poola keeles". Täiesti automaatselt vastan vene keeles, et ma ei saa midagi aru, et kas ta kordaks seda vene või inglise keeles. Väga kõva aktsendiga uurib mees, et kas ma olen abielus.
jah vastan  .
Oi kui kahju, Krasavitsa!, arvab mees.
Ütlen Spasibo ja astun edasi.
Mees läheb sõprade juurde tagasi ja kuulen, kuidas ta täiesti selges eesti keeles ütleb sõpradele : "see ei sobi, tal on mees olemas".
Sohh!! Mõtlen. Kas ma just praegu loobusin elu võimalusest?! Noor tugev mees kulub alati majapidamisse lisaks. Vanematel oleks aiamaal abi vaja ja...


Üks vanem proua söödab palakeste haaval hiigelsuurt hundikoera. Tõesti, see koer on talle umbes õlani.
"Rahulikult võta, Ära rapsi, Tasakesi!" manitseb naine koera, kes soovitustele tähelepanu pööramata haarab palakesi kui kuu aega nälginu.
Vaatepilt on nii naljakas, et avaldan arvamust. "Ju on koer näljane" :)
Naine hakkab naerma ja arutame, et maailmas pole vist ühtegi koera ega kassi, kellel oleks kõht täis.
Lähen oma teed ja mõtlen,. et tegelikult ma valetasin.
Minu kassil on kõht täis.
Ma ei saa öelda, et ta üldse ei söö, lõpuks on kauss ikka tühi, aga mingit elevust või ahnust söömisega ei kaasne.
#kasseiteamidagi #kärbsepüük #laiskagaosav
Ma ei tea, on ta haige? Peaks ma muretsema? Või rõõmustama, et ta jälgib kaalu? Palav?

Ma poleks arvanud, et välisreiside puudumine mind niimoodi mõjutab. Ma pole 2020 aastal käinud üheski välisriigis. Ja niipea ilmselt ei lähe ka. Pole mõtet puhkust võtta ja raisata, kui kuhugi ei sõida. Kodus saan ka puhkuseta passida.
Aga nüüd saan aru, kui palju muljeid ja emotsioone need reisid mulle andsid. Mul on niiii igav.
Lihtsalt ei suuda enam välja mõelda lõbustusi. Kõik on olnud, kõike olen teinud.
Ma tahaks et midagi juhtuks. Igaks juhuks täpsustan, et juhtuma peaks positiivne, inspireeriv ja äge asi..:)


See kõrvalolev foto. Mu käsitööõpetaja oleks minu pärast uhke :)
Aga tõsiselt. Kas kellelgi on ideid, kuidas parandada ämblikvõrgust valmistatud kardinat?

24 kommentaari :

  1. Niisugust auku parandada ei saa. Ükskõik kui ilusasti parandada, ikka jääb hirmus. Soovitan osta uue kardina.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma nii lootsin:(

      no vot. ostad uue kardina, siis tahaks sein pesemist ja voodikate on pleekinud ja ka aknaraamid tahaks ülevõõpamist...
      Kalliks läheb see kass :) :)

      Kustuta
  2. Natuke ju ikka saaks, kasvõi naaberriikide matkarajad ette võtta nt?

    Ma olen mõelnud, et miks ma nii kodulemb olen. Mulle muidugi meeldib reisida ja olen suht palju pidanud töö tõttu käima (ei meeldi aga valikut ei anta), aga mul pole kodus kunagi igav. See oli meil vist vanaema kasvatus. Ta nimelt leidis kohe kohustusi kui keegi meist mainis igavust :D Kuidagi õppisime titest peale oma aega sisustama ja tegevust leidma. Ja muidugi hobid, mis nõuavad aega, mistõttu on pigem krooniline ajapuudus ja ideid rohkem kui jõuan ellu viia :) Ma ei viitsi isegi Tartusse sõita :D, sest see võtaks terve päeva mu niigi napist ajast. Kuigi logeleda ju võiks natuke ja vaheldus on hea...

    Olin eelmisel nädalal praktikal ühes väikelinnas, kus muidu on suhteliselt stabiilne elanikkond ja külaliskond. Jalutasin mere ääres ja esimese hooga ei saanud isegi pihta, mis mind ärritab. Siis taipasin - juhuslikud siseturistid, ka neil oli igav.
    Inimesed on erinevad ja eks igavust on erinevat, lõpuni siiski raske mõista. Enesega tuleks rahu teha, mitte rahutust toita ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No aga, palun siis anda ideid :)!!
      Ei sobi (st need on tavalised tegevused ja ei ole enam huvitavad) lugemine, teleka vaatamine, metsas-mere ääres käimine/matkamine, kodueestis reisimine ( ma sõidan niigi iga nädal), Lätist on ka kõriauguni, kino, suveüritused...
      ???

      Kustuta
    2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
  3. Ilukirjandus ütleb, et keskeakriisis naised hakkavad kõigepealt remonti tegema ja kui see on poolvalmis, leiavad uue mehe ja kolivad välja.

    Kaur

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No see peab ikka räme kriis olema, et mina hakkan remonti tegema !!! ;)
      üks asjadest, mida ma füüsiliselt vihkan:)
      aga äkki peaks? Olekski suur-suur väljakutse. saaks iga päev blogis kirjutada, kui raske ja halb mul ikka on:)

      Kustuta
    2. Aga kõige lihtsam on proovida mõnda uut matkamise _viisi_.
      Jalgratas või kanuu / süst / meresüst oma koibade asemel.

      Võimalikke hobisid on miljon... Keraamika, muusika, naiste jalgpall, koera-asjandus, hobilennundus, puutöö, purjetamine, programmeerimine, improteater... Need kõik on asjad, millega mu tuttavad viimastel aastatel päriselt tegelenud on.

      Kaur

      Kustuta
    3. Tõsiselt??!!
      Uskumatu. Ma klapin üks-ühele selle kategooria/teooria alla. TÄPSELT nii oligi. Kusjuures ma tunnistan rõõmuga ja kõhklematult, et mul oli keskeakriis, sest vaadake, originaalis pole sõnal "kriis" absoluutselt mingit negatiivset tähendust. Kriis on pöördepunkt.

      Kustuta
    4. Kusjuures ma vihkan nii väga kolimist, et kui ma juba olen kellegagi kokku kolinud, võin teda 10 aastat välja kannatada, sest mõte pakkimisest ajab südame pahaks. Puhkuseks pakib ka pere kohvreid mees, mina ainult isiklikke riideid.

      Kustuta
    5. sekundeerin Kaurile, et millegi uue õppimine annab kindlasti uusi elamusi ja emotsioone (kuigi alati mitte ainult positiivseid, ma ise nt kipun enda peale vihastama, kui välja ei tule).

      või siis hästiunustatud vana. Sa mainisid kunagi, et oled tegelenud joonistamisega. Õpetaja käe all oleks seda mõnevõrra teistmoodi teha kui omal käel.

      Kustuta
    6. Epp, kas see "ma klapin" käis "remont ja uus mees kohta"?

      Ma olen elus lugenud läbi ühe naisteka lõpuni ja kaks tükki poolikult, ja teen selle ohtra kogemuse pealt hoogsaid üldistusi :)

      Jah, mul on ka sõpru, kes on 40+ vanuses võtnud keskkooli ajal tehtud trenni või pilli ja hakanud seda mõnuga uuesti tegema.

      Kustuta
    7. Ma kahjuks tean üsna mitut sellist varianti ka, kus naine remondib/kaunistab kodu ja siis mees lahutab ja kolib uue noore naisega sisse.
      Täna ma, pragmaatilise inimesena, koostaks enne remontimist mehega juba lepingu:)

      soodoma

      Kustuta
  4. Jaa, Kaur, justnimelt "remont ja uus mees kohta".

    VastaKustuta
  5. Vabandust, vastus Kaurile läks valesse tulpa.

    VastaKustuta
  6. Ma hakkasin koroona ajal ajaviiteks joonistama. Aga see suviseks tegevuseks pole vist hea mõte..? Praegu käin metsas maasikal. Varsti hakkan seenel käima. Korra nädalas kaasaga väljas söömas. LÄhedaste haudadele võiks veel ringi peale teha... üle Eesti. Kogun julgust ja võtan lapsukesed nädalaks oma hoole alla. Vaatasin üle kõik oma poolikud õmblustööd... õmblemiseni pole veel jõudnud. Mõtlesin, et teen kaasale aastapäevaks fotoalbumi, pildid tuleks välja otsida. Käin aeg ajal uuskasutuskeskuses, seal on ajakirjad 6 senti tükk, toon peotäie koju, päris hea lugemisvara. Rohkem ei tule hoobilt meelde ;) Ingmar Bergmani raamat on lõpuni vaja lugeda ja üks raamatukogust kriminull ka. Rootsi tahaks minna, kaugemale ei kipu.

    VastaKustuta
  7. Nonii, mille kasuks sa siis otsustasid? :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei olegi veel. Hästiunustatud vana pole see. Ma olen juba joonistanud, programmeerimist õppinud, keeli õppinud, kitarri mänginud; kudunud ja õmmelnud; telkinud; vesi ei ole minu element, aga ka kanuu ja süstaga on sõidetud (ja see ei meeldi mulle); jalgratas oli kuni täiseani osa elust jne jne.
      ma üritan nüüd õigesti hingata ja kõik kapid on ka tipp-top korras. Taimed kasvavad mis mühiseb. Sügavkülmik on pungil täis. Riisikad pole veel valmis ja kukeseeni ma tahaks küll korjata, aga elu näitab, et mitte tarbida. Ehk siis, jätan neile, kes neid päriselt ihaldavad.
      jah. mingit uut asja peaks õppima.

      momendil on õnneks oodata üht spaa käiku ja paari pisireisi eestis ja sünnipäeva.

      Kustuta
    2. Ma käin ka nii seenel, et enamuse jätan fännidele. Lihtsalt on tore käia, kui mingigi eesmärk on... ja siis fotokas ikka taskus ;)
      Aga ehk siis mingi heategevus?

      Kustuta
    3. igavus pidavat loovuse käivitama, nii et järsku ongi hea.

      Kustuta
    4. aga ma panin tähele, et juba õpitud asjade loetelus polnud tantsimist ja laulmist. Mõlemal on see hea külg, et füüsilised tegevused, kena aeroobne koormus, endorfiinid ronivad lakke.

      Tõsi, kui koroonaoht jälle suuremaks muutub, siis on vähemalt grupiviisiline laulmine üks ohtlikumaid tegevusi. Soololauluga on rahulikum.

      Kustuta
    5. Niipalju häid ideid ;)
      Aga see loovuse asi vist ongi õige. Ma mõtlen esimest korda elus luuletusi välja :)

      Kustuta
  8. suvel saab vabas õhus maalida, ei hakka (nii) külm!

    VastaKustuta
  9. Mine kooli :)
    Võin vanduda, et igav enam ei ole iial :D ja aega ka mitte, et igavust tunda. Tuleb vaid leida ala, mis kõnetab ja paariks aastaks tegevust pakub.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!