Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 19. oktoober 2015

Roheliselt kuusepuust

 На севере диком стоит одиноко

На голой вершине сосна
И дремлет качаяся, и снегом сыпучим
Одета как ризой она.
И снится ей все, что в пустыне далекой
— В том крае, где солнца восход,
Одна и грустна на утесе горючем
Прекрасная пальма растет.*


mulle meeldis ja jäi see luuletus pähe esimesest korrast, kui seda õppisime. Mulle meeldib Lermontovi rütm ja meeldib selle luuletuse sisu. Kurbus, igatsus, üksindus...
Nüüd, kui tulime lõunamaalt tagasi kodumaale, tuli see mulle jälle meelde.
sügis ikka kestab veel, laiad lombid laste teel

 Ma olen parasvöötme inimene, ma olen sündinud õiges kohas. Võiksin kirjutada pika essee iga aastaaja eelistest. Ma tean, et minu silmad seda enam ei näe, aga mul on täielik paanika kliimasoojenemisest.
Lisaks tavapärasele, et temperatuur muutub ühtlasemaks, suved soojemaks ja talved ka. Et pikka niisket aega on rohkem, on torme ja üleujutusi, rääkis spetsialist raadios ühe traagilise nüansi.
Kliima soojenemine toob kaasa ka selle, et kuused kolivad Eestist ära. Kuused vajavat, et maapind kord aastas läbi külmuks.

ja külma kaitseks kandis tuul ta ümber pehmet lund
Mulle meeldivad segametsad. Seal, kus on kuuski on ka mustikaid, seeni, jänesekapsaid ja veekogu. Kuusepuu on elu puu. Annab sooja, vihmavarju, kuusevõrseid. Kuusemetsas on traagikat ja intriigi. Kui filmis peab peategelane põgenema kurjami ees, siis teeb ta seda kindlasti kuusemetsas: oksad peksavad vastu nägu. Kuusemets sunnib sind alandlikuks, et mitte haiget saada, peab oskama liikuda. Kuusemetsa hämaruses ja rohelises valguses elavad haldjad ja nõiad....

Ma tean, et kliimasoojenemisel on tunduvalt traagilisemad tagajärjed, kui mingi kuusepuu kolimine. On vihmametsade kadu ja ökosüsteem lendab vastu taevast. On 150 miljonit kliimapõgenikku ja eesootav toidupuudus.
maikuus õis on õie kõrval, kasel juba hiirekõrvad






Aga ikkagi on nii kahju kuusest. Ja koos kuusega sellest võimalusest igatseda. Et kusagil on lumi ja jää ja kusagil kõrb ja liiv. Et kusagil kaugel on samamoodi üksinda üks palmike...:)
Ja et minu kodumaal on talv ja kevad ja suvi ja sügis. Mitte aastaringne + 8.




Uskumatu, kui vähe on vaja, et muutuda roheliseks. Üht uudist kuusepuust.


Neile, kes vene keelt üldse ei oska. Väga vaba tõlge:
Metsikus põhjas seisab üksinda kõledal kõrgendikul unes kiikudes ja lumega, kui riisiga kaetud, mänd. Ta näeb unes, et kauges kõrbes, seal maal kus päike tõuseb. kasvab kuumal kaljul üksinda ja kurvana ilus palm.
juulis heina niidame kuiva ilma kiidame

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!