Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 6. jaanuar 2014

Dan Brown Inferno

Professor Langdonil on haruldane anne sattuda sekeldustesse. Seekord tehakse puust ja punaseks Dante Põrgu.

Ma teen sügava kummarduse autori ees, kes valdab põneva loo jutustamise saladust. Oskab lõpuni hoida pinget ja (kui suhteliinid välja arvata) siis tuua sisse ootamatuid süzeeliine. Leninil oli õigus: kinokunst on üks mõjusamaid. Vähemalt minu silme ees sebisid kogu raamatu jooksul Tom Hanks ja Keira Knightley. Keira on lihtsalt loodud Sienna rolli mängima.
Ja see, et ka sellest raamatust on tulemas film, on ilmselt fakt.

Ma aplodeerin Browni oskusele segada fantaasiat ja fakte. Erinevalt nt "Da Vinci koodist"  on vigadest õpitud ja (eestikeelse versiooni)esilehel on pikk jutt sellest- halloo, inimesed, tegemist on ilukirjandusega. See on väljamõeldis!

Ja loomulikult olen ma vaimustatud Dani panusest kunstiajaloo populariseerimisel. Kuuldavasti on Firenze, õppides Pariisi kogemusest, teinud juba ettevalmistused turistidevoo suurenemisele. Kui türklased teaks, kes on Dan Brown, siis ilmselt valmistuks massiliseks turismiks ka Istanbul.  Huvitav oleks teada kui palju rohkem on youtubes hakatud klikkima Liszti Dante sümfooniat?
Minu edetabelis on Inferno pisut nõrgem kui "Da Vinci kood", aga parem, kui olid "Inglid ja deemonid". Taustaks olev teema ja idee on väga hea. Kui ma midagi oleks palunud, siis mõned leheküljed rohkem oleks võinud pühendada tegelaste eetiliste dilemmadele. Natuke vähem tagaajamist ja intriige ning pisut rohkem võimalusi ja mõtteid. Aga seda on vist liiga palju tahta ühelt jutukalt?
( ja mida põrgut tähendab sõna "tuiutama", mida on ilmselgelt üleekspluateeritud)

Mind pole vaja veenda selles, et inimkond sammub krahhile. Ma usun seda niigi. Ja näen seda enda ümber. Posthumanism ei ole meist kaugel. Küsimus on pigem selles, kas need järgijäänud 5 või 50 või 500 või 5000 aastat nautida ja võtta viimast. Või võtta midagi ette. 

Ja kas see peaks olema passiivne ning reaktiivne: nagu ma ka varem olen kirjutanud, me oleme loodusest seekord paar sammukest ees. 
Aga tahes tahtmata on loodus meie endi abiga juba sekkunud: me ise ja juba, reguleerime endi arvukust läbi endi valikute. Kes sööb end rämpstoidust surnuks; kes nõrgestab end, vastupidi, liiga tervislikuga. Mõned naljatilgad on lõpetanud oma laste vaktsineerimise. Tehnoloogia on muutnud meid füüsiliselt nõrgaks ja keskkond pärssinud viljakust. 
Paradoksaalsel kombel muretseme selle kõige pärast meie, riigid, kus elanikkond vananeb ja sündimus on alla taastootluse. Probleem pole ju meis.
Vaid neis. 
Kas piits või präänik? Sunnime arengumaade naised kooli ja jagame lahkelt kontratseptiive?  Aitame nad enda tasemele?
Või laseme neil üksteist, sekkumata, maha tappa? 

Raamatu geeniused pakuvad lahenduseks eugeenika järgmise astme- transhumanismi. 

Kas maailma saab päästa või ei saa? Ja kõige olulisem küsimus- kas peaks?
Ideaalne puhkuseraamat.

5 kommentaari :

  1. Vilets raamat on. Huvitav ja võimalusi pakkuv teema on täiega ära lörtsitud. DB EI OLE hea jutustaja, tema otsese kõne kasutus on jube, tegelased on lamedad ja ebausutavad, kilomeetrised kultuuriajaloo lõigud panevad haigutama ja lehte keerama (ja mõjuvad eputamisena, lugemist nad ainult segavad). Eelkõige häirib aga tegelaste järjepidev lapsik käitumine.

    Raamatu lugemisest on mul möödas poolteist kuud ja mulje sellest on tagantjärele - null. Sisu mäletan, aga ühtegi tundevirvet ei ole peale selle, et lugedes tundus tobe.

    http://kurinurm.blogspot.com/2013/11/inferno.html
    https://www.goodreads.com/review/show/667817060


    VastaKustuta
  2. See teine arvustus siis, millele ma kahe käega alla kirjutaks, on:
    https://www.goodreads.com/review/show/667817060

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud hea viite eest:) see oli päris vaimukas.

      Aga DB- ma arvan, et sõltub pisut ootustest ja taustast.. Ma olen oma elus ikka nii palju sõnnikut lugenud, et DB on täitsa ok. Ja seda lugema hakates ma võtangi seda kui sopakat-jutukat.

      Puhkuse veetmiseks sobis suurepäraselt. Mina Dantest eriti ei teadnud ja ka Firenze teadmised on pinnapealsed, mu jaoks oli päris informatiivne.

      Sellega ma nõustun, et hea teema jäi avamata- nagu ka oma postituses kirjutan. Aga, no olgem ausad. DB pole ei Strugatski, Ludlum ega ka Verne. Ja sellisena peakski seda võtma.

      Kustuta
    2. Ma ostsin lennukis lugemiseks. Ja lennujaama poes midagi paremat polnud.

      Aga ma ei arva, et peaks raamatuid hindama "see on hea sopakas" võtmes. Skaala peaks olema üks - raamat on kas halb või hea. Kui on halb, siis on selle lugemiseks kulutatud aeg halvasti kulutatud.

      Sopakas võib vabalt hea olla, see pigem ei ole.

      Kustuta
  3. Kusjuures ma käisin just läbi hulga Infernoga seotud kohti - pmst sama teekond mis http://www.simplyaboutdifficult.com/2013/07/istanbul-through-eyes-of-dan-brown-in.html. Hagia Sofiad ja Meduusa pead said kõik üle vaadatud.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!