Ma ei tea spordist mitte midagi. Ei huvita. Mees kõrvalt kogu aeg sosistas- näe, see on ju see ja see too. Seega suur osa viidetest võis minu jaoks minna kaduma, kuna ma konteksti ei teadnud. Aga mina vaatasin suuremat lugu. Ja see lugu oli väga kurb. Tragikomöödia, sest situatsiooninalja sai kõvasti. Aga suur pilt oli kurb.
Kuidas meil pole raha, talente, treenereid, metoodikat... ja kui siis minnakse võistlema, ei tule tulemusi. Ning kuna eesmärgi nimel antakse maksimum, on karjääri lõpuks alles vaid inimvare, kes ei sobitu tööturule, kuna tal pole haridust. sest oli ju trennis.
Kui natuke veel kritiseerida, siis isegi spordikauge inimesena oleks tahtnud rohkem Armastust 3 apelsini vastu st improvisatsiooni ja tänast päeva. Nii mõnedki skandaalid ja skandaalikesed oleks võinud veel üldistatuna etendusesse jõuda. Uued ministrid ja spordijuhid ja maailmapoliitiline diskursus. Peresuhted ja nõukaaegsed treeningmeetodid osati ka olid, aga oleks võinud rohkem.