Vahel tahaks lasta rooli käest ning kihutada vastassuunavööndisse.
Mitte suitsiidsetel eesmärkidel, vaid selleks, et anda kontroll ära.
Võtta valge paber ja kirjutada päeva pealt lahkumisavaldus.
Võtta hunnik laenu ja osta mis süda ihaldab.
Armuda ülepeakaela ja minna tema järel maailma otsa.
Ma ei tee seda ja selle kohta öeldakse, elab turvatsoonis, kardab riskida.
Samas, kas need, kes seda teevad, ei tee täpselt sama.
Lasta minna ja lebada kuid haiglas või kodus, et mitte vastutada, hoolitseda, muretseda... Võtta laenu, et osta endale turvalisus. Üht suhet lõpetamata tormata teise, et saada kasvõi näiline tunne, et oled turvaliselt kaitstud.
Samad eesmärgid, erinevad lahendused?
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
kolmapäev, 25. märts 2015
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
"täpselt sama" ainult siis, kui panna mõlema vastandliku tahtmise nimeks turvalisus ja kasutada seda sõna mõlemas definitsioonis vaheldumisi. aga kui sisu vaadata, on ikkagi vastandlikud - tahtmine kõike kontrollida vs. tahtmatus kontrollida. hirm tundmatu ees ja vajadus valmis tehtud plaanide järele vs. hirm planeeritud, kindla muutumatuse ees; klaustrofiilia vs. klaustrofoobia.
VastaKustuta