kolmapäev, 4. märts 2015

Inimese parim sõber

Ma ootan pikisilmi isejuhtiva auto turuletulekut. Mul on vaja üsna palju ringi sõita ja oleks väga mõnus, kui ma ei peaks ise enam ka rooli hoidma.
Oleks mugav.
Eile kuulsin taas üht uudist, mis oma ootustelt on väga sarnane paljude eelmistega: mingil põhjusel usuvad visionäärid, et isejuhtivate autode kasutuselevõtt vähendab autode hulka.
??
Et mingil võluväel ei muutu ainult tehnoloogia, vaid muutub ka inimene. Inimene muutub isetumaks, eraomand muutub vähetähtsaks ja saabub lõpuks kauaoodatud kommunism?

Ka täna ja praegu on võimalik kasutada nii öelda isejuhtivaid masinaid: selle nimi on takso.
Millegipärast pole see massiline. Hind, jah, seda küll. Aga midagi on veel.

Väga suur osa inimestest vajab transporti üsna samadel kellaaegadel. Neid masse saab ja võib ja teenindabki ühistransport. Tehtagu liinid mõistlikeks ja tuunitagu busside- trammide- rongide puhtust. Eestis on pikk tee veel minna, aga ma usun ja loodan, et varsti on ka meie ühistransport samal tasemel kui Lõuna- Euroopas.


Auto point on selles, et sa saad seda kasutada kohe, kui on vaja. Ilma ootamiseta, etteplaneerimiseta. Sul ei pea olema ilmastikule vastavaid riideid. Sa saad ühendada meeldiva kasulikuga, või vastupidi. Teha trajektoorile jäävates kohtades peatusi. Teha peatusi, kui oled tüdinud või väsinud.
Taksoga on see võimalik, aga keeruline.

Hommikul tööle, tee peal peatus lasteaias. 10 minutit lapse rahustamise peatus. Siis peatus kooli kõrval. Päeval mõned töised kohtumised. Õhtul peatus poe kõrval. Siis lasteaed. Lapse veenmine, et homme mängime edasi. Kerge kõrvalepõige jäätiseputka juures ja siis alles koju.
Või vaadake Iibise logistilist skeemi. Müstika. Vastab tõele, et emad on parimad logistikaeksperdid.

Minu autos on lokirullid, CD plaadid, snäkid, veepudel, päikeseprillid, taskurätikud, mobiililaadija, poekott ja palju muud kola.  See on minu isiklik ruum. Kui ma peaksin autot jagama, siis peaksin seda kola eraldi kaasas tassima, või väheneks auto kasutamismugavus.
Kõik, kes on kasvõi korra oma elus pidanud autot jagama, teavad, et inimeste arusaamised puhtusest ja korrast on väga erinevad. Mõne jaoks on normaalne, et banaanikoored on põrandal ja korjatakse kokku alles kuu lõpus. Mõne auto läigib seest ja väljast ning sisenemisel oled sunnitud vahetusjalatseid kasutama.

Ehk siis, ma tõepoolest ei saa aru, miks peaksin ma loobuma isiklikust isejuhtivast autost ja  jagama seda armsate linnkodanikega. Siis valiks ma pigem bussi. Saab jalgu liigutada ja vahepeal püsti seista.

Millest tuleneb prognoos, et autode hulk väheneb? Millest selline optimism?

12 kommentaari :

  1. Sa loed ajalehest välja midagi, mida seal ei ole.
    Esiteks on artikli pealkiri "unistavad".
    Teiseks on selle "unistuse" autor arhitekt Marten Kaevats. Arhitektid on targad inimesed, aga jalad on neil maast üsna kõrgel.

    Ma ka ei ole ekspert, aga olen isejuhtivate autode teemat pidevalt jälginud, google õppevideod läbi vaadanud ja loen kõiki artikleid, mida tehnika-meedias näen. Ennustus on ühene: autosõit KASVAB oluliselt.

    1) Kui pean valima "laps läheb jala kooli või ma viin ta autoga", siis edaspidi saadan auto last kooli viima.
    2) Ämm tahab poodi minna? Sama.
    3) Praegu viibin autos nii vähe aega kui saan, sest see on raisatud aeg. Isesõitev auto on aga minu kodu või kontori laiendus. Ma võin seal "sõites" tööd teha, magada, habet ajada, pornot vahtides pihku peksta - mida tahes.
    See tähendab, et ma sõidan rohkem. Pole enam vahet, kas lähen naaber-Selverisse (5 min) või teise linna otsa (25 min), sest autos viibitud aeg ja kodus viibitud aeg on nüüd samad.

    Võimalik, et autode hulk tõesti väheneb jagatud / rendiautode arvelt.
    Hullukesed, kes aga arvavad, et LIIKLUS väheneb, kas on rumalad või siis tahavad lihtsalt oma arvamusega püünele saada.

    Liiklus muidugi võibki väheneda, aga mingitel teistel põhjustel.

    VastaKustuta
  2. Näiteks tänane (või noh, eilne, US aja järgi) artikkel regulatsioonist:
    http://www.templetons.com/brad/robocars/regulation.html
    ja arutelu selle ümber:
    http://tech.slashdot.org/story/15/03/04/236232/would-you-need-a-license-to-drive-a-self-driving-car

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan, huvitav link oli

      Ma mõtlen, et maailm on vahepeal niipalju muutunud, et täna tähendab iga uue asja turuletulek kohe regulatsioone ja seadusi jne. Põhiline, et sellega üle ei pingutataks.

      Samas ma arvan, et väike esmaabi- liikluskultuuri koolitus ei teeks küll kellelegi halba. Võib olla ei peaks see olema siis enam seotud auto omamisega, vaid osa üldisest haridusest. Eesti kliimas võiks ka jalakäija teada, kuidas libedal püsti jääda jne.

      Kustuta
    2. Esmaabi koolitus on muidugi abiks. Küsimus on - kas seda saab või tasub NÕUDA? Trammiga sõites ei ole ju vaja, miks robotautoga sõitjal siis on?

      Kustuta
    3. Aga me nõuame, et inimene õpiks matemaatikat, grammatikat jne. Miks siis mitte esmaabi ja ellujäämisnippe?
      Ma pole teemaga ilmselt nii kursis, aga tõenäoliselt sõltub palju sellest, kas asi on 100% inimese ja vastutusevaba, või jääb mingi manuaaljuhtimise variant ja mingi vastutus inimesele.

      kui on see esimene, siis tegelikult võib massiline levik takerduda hoopis muu taha (kui hind ja regulatsioonid). Ma tean väga mitut inimest, kes ei taha isegi automaatkäigukasti, kuna see ei võimalda ise protsessi kontrollida, ehk siis usaldus elektroonika osas + mult võetakse ära võimalus olla ise tähtis, oluline, boss.
      Kas mugavus kaalub selle üle?

      (klassikaline näide reklaamindusest. Koogisegude müük kasvas järsult, kui lisaks klaasile veele pidi lisama veel 1 muna. st Mina kontrollin protsessi)

      Kustuta
    4. > Kas mugavus kaalub selle üle?
      Jaa.
      Näitab inimkonna senine kogemus.

      Muidugi võiks kõigile esmaabi õpetada. Iseasi, kas see meelde jääb, ma käin esmaabi õppel umbes iga kahe aasta tagant ja kõik on alati nagu uus.

      Kustuta
    5. Hind saab mingil hetkel olema vastupidine. Isesõitev auto on odavam kui inimjuhitav. Jääb ära kogu keeruline kaadervärk, mis võtab inimeselt sisendi ja kannab selle auto elektroonikale-mehhaanikale üle. Ja kuna robotid on (mingites tingimustes) ohutumad kui inimesed ja nendega juhtub vähem õnnetusi, on robotite kindlustus odavam jne.

      Manuaalkasti näide muidugi tõestab, et terve mõistus EI tööta, nii et kes teab, mis tulevik tegelikult toob..

      Kustuta
  3. Liuglen veidi kõrvalteemale, aga lugedes siit "Sa saad ühendada meeldiva kasulikuga, või vastupidi. Teha trajektoorile jäävates kohtades peatusi. Teha peatusi, kui oled tüdinud või väsinud." ja järgmisest, meeleolupostitusest seda, kuidas arstile mineku üks vähemalt mõtteline takistus on parkimiskoha leidmise raskus, siis tundus küll, et autoga liiklemine (linnas) on täiendav stressiallikas - ega ei saa neid peatusi nii väga midagi teha seal, kus meeldib, tuleb teha seal, kus parkimiskoht (ja kui see on kaugel, on vaja ilmastikule vastavat riietust, ja siis mingist hetkest alates ei ole distants enam lühem kui bussi pealt. Taksoga on selles mõttes ikka lihtsam.

    Aga põhiteemal - ka mina usun, et autoliikluse mahtu isesõitvad autod ei vähendaks. Parkimismahtu vahest küll.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Absoluutselt nõus, notsu! Tasuline parkimine on elu veidi kergemaks teinud (rahakoti arvelt muidugi), aga mõnda haiglasse saamine on autoga tõeline piin. Kes on püüdnud parkida nt Keskhaigla lastepolikliiniku juures, see teab.

      Mu kõige õõvastavam kogemus oli Sadama Medicumis, kus ma parkisin, astusin sisse ja vastuvõtu-tütarlaps pmst röögatas mulle "jookske! teie autot viiakse juba minema!". Nii oligi, mu auto oli juba otsapidi puksiiri peal. Sadamas on parkimis-maffia, mis passib kogu aeg nurga taga ja kui keegi (välismaalane enamjaolt) valesti pargib, viiakse auto HETKEGA minema. Ja siis on KOGEMATA samas taksojuht, kes JUHTUS nägema, kuhu auto viidi, ja on nõus hädas väljamaalase oma autole järele sõidutama... kopsaka tasu eest muidugi. Lisaks on neil märgid sellised, et sealt ei saa aru, kus tohib parkida ja kus mitte. Halduskohtus ilmselt autojuht võidaks, aga väljamaalane seda muidugi ei tea.

      Kustuta
    2. Raha teemasse. Ma arvasin / kirjutasin, et Eesti või vähemalt Tallinn on suhteliselt heterogeenne keskkond, kus eri ühiskonnakihtidest inimesed elavad kõrvuti, samas rühmas-klassis on koos koristaja ja ministri lapsed jne.

      Selle nädala Ekspress kirjutab, et ma eksin täiega.
      http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/kihistuv-tallinn?id=70877869
      Artiklit netis maksmata ei näe, seetõttu refereerin (mälu järgi, eile kodus lugesin):
      Tallinn OLI üsna segunenud keskkond. Veel 10 aastat tagasi elati kes-kus. Aga praeguseks on kihistumine, vastupidi, VÄGA tugev. "Vaesed" on magalates, "rikkamad" - äärelinnas ja kesklinnas. Uuritud Euroopa linnadest on Tallinnast ebaühtlasem ainult Madriid.

      Kustuta
    3. Uhh, vabandust, ma tahtsin selle Ritsiku blogisse kirjutada. Rahast räägiti ju seal :(

      Kustuta
    4. vabandus oli ilmselt Indigoaalasele adresseeritud, aga mul on tglt isegi hea meel, et see siia ilmus - Ritsiku pool on praegu nii mitu uut teemat peal ja need koguvad nii palju kommentaare, et seal oleks võib-olla kahe silma vahele jäänud.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!