Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 17. detsember 2013

Sügisidüll

Kõnnin varahommikul kottpimedas pargis.
Pime, külm. Porine. Maa on must. Ja lehed raagus. Tühi ja pime.

Ja siis kuulen, et kusagil.
Laulab lind.
Kõvasti. Siuts,siuts, siuts, siuts, siuts...

See tundub nii sürreaalne. On see ikka päris lind? Üritan laulja asukohta tuvastada.

Ja seal ta on. Aial kükitab linnuke. Aia kõrval on suur prügikonteiner. Ja selle otsas istub kassike.

Nii nad seal kahekesi kükitavad mustpimedal sügishommikul. Üks laulab ja teine kuulab.
On detsember.

3 kommentaari :

  1. jah, ilmastiku soojenemine annab ka siin põhjas tunda ka meil siutsuvad linnud , maa on must ja pori pritsib näkku .. aga rahulikkust ja kannatlikkust, küll see lumi ikka ükskord tuleb ja paitab meie silma ... Mõnusaid päevi mis on jäänud jöuludeni! Naudi seda mida on.

    VastaKustuta
  2. Üks laulab ja teine kuulab: nii väljendub romantik. Või inimene, kellel on tass pooltäis.
    Pooltühjad näevad, et üks laulab ja teine ootab esimese väiksematki vääratust.

    VastaKustuta
  3. Tuttav Tartumaal kuulis paar päeva tagasi kägu kukkumas.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!