Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 23. detsember 2013

Rahu maa peal

Jõul poleks jõul ilma mu lemmiklauljata.

Ilusad jõululaulud. Eestipäraselt pisut morbiidsed ja hardad. Pisar tükib silma.
Järsku.
Paar rida tagapool algab sebimine. Ühel keskealisel mehel hakkab paha.  Tema kaaslane, ilmselt soomlane, palub abi. Mees kukub, abivalmis käed püüavad ta kinni ja tassivad vahekäiku pikali. Abivalmis noormees helistab kiirabisse.

Selleks ajaks saab laul läbi. Ilmselt on esinejad märganud sagimist, saamata täpselt aru, mis toimub,
Meeslaulja küsib, et - kas seal on abi vaja ning kas meie hulgas on ehk arste.
Arstid on juba kohal.
Esinejad on ilmselgelt segaduses.
Selge, et nö sündmuskohast kaugemal olevad inimesed ei näe ja kuule midagi ning ei saa pausist aru. Juhtunu lähedal olevad inimesed keerutavad end vaatama. Noormees räägib kiirabiga. Haige mehe kaaslane anub abi järele. Ilmselt arstid, või vähemalt väga enesekindlalt juurde tõtanud inimesed, tegelevad haigega...

Esinejad otsustavad jätkata.
Külm kirik. Pääsemisest rääkivad laulud.

Appi, pead sa just mu lemmiklaulu ajal surema!? Issand, aga äkki surebki ära.

Ei, ta hingab, ütleb kiirabiga rääkiv noormees.

Millal kiirabi juba jõuab? Miks neil nii kaua läheb? Laul, mille pärast ma tulin, kadus segadusse. Tuleb kodus plaadilt kuulata. Miks kiirabi juba ei jõua?


Kiirabi marsib kannatanu juurde. Küsimused. Vastused.
Suur välisuks tõmmatakse lahti. Kanderaam sõidab kõrinal üle kivipõranda haigeni ja seejärel rappudes ja müristades tagasi.

Kesktalvel. Külmal ajal. On näha isa au.
Aplaus

Kiirabi jõudis kohale 9 minutiga.
Kontsert katkes ca minutiks. Ja oli kõigest hoolimata suurepärane.

Ja rahu olgu maa peal. Ning inimestel hea meel.

2 kommentaari :

  1. olen näinud sarnast asja lennukis. Ainult sinna ei saanud kiirabi kutsuda. Maandusime, siis olid vastas.
    Ma mäletan seda kummalist-ebanormmalset tunnet, kuidas kõik läks nagu muuseas edasi. Nagu polekski õieti midagi juhtunud.

    Õnneks jäi ka see inimene ellu.
    Aga minul hakkaba alti sellistes olukordades paha. Teinekord pean ise kiiresti pikali saama.

    VastaKustuta
  2. Ja mina prillipoes, kus ma ise pidin minestanu juures olema kuni kiirabi tulekuni.
    Paar aastat tagasi oli poistekoori kontsert, kevadel, üsna väikeses palavas ruumis ja NELI poissi minestasid ära, kusjuures viimane oli koori esireast, viimase laulu ajal langes nagu juurelt raiutud kuusk täie hooga lapiti maha. Sürrealistlik..

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!