Mis on, selle kannan reeglina ribadeks. Sõna otseses mõttes. Ühe mu peenest linasest lemmikseeliku tagumiku kohale kulus näiteks auk, Teise, Ivo Nikkolo imelisse siidiseelikusse otsustas hüpata tuttava kass, et seal pisut aega rippuda.
Pükstega juhtus aga see, et ma olen talve jooksul kokku tõmmanud ( mis on tore). Mu lemmikpüksid on jäänud ( või tuleks öelda saanud?) laiaks ja pikaks.
Ma pidasin liiga vallatuks katta valge seeliku tagumik punase lille või helkurlapiga. Seega oli missioon leida uued (viigi) püksid ning pikk seelik.
Heledad viikarid? Pole Olemas. Ainsa mudeli on saatnud hingehinnaga Kaubamajja Kairi Vilderson. pikkusele 170. Ma pean veel kõvasti kasvama. Seelik? Selgus, et moes on tutipaelariidest hõlstid ja 80-datest inspireeritud volangiseelik (mis on mul kapis alles, õnneks). Õnneks, sest 100 eurot, mu kallid, on sitsiseeliku eest ülehinnatud Uskuge, te maksate usinale aasia lapstööjõule liiga palju. Tõsi, kõrvalpoes oli võimalik seesama leida 30 euro eest.
Mul on liivakellakujuline keha, mida vanasti nimetati klassikaliseks. Aastat 10 tagasi läksin ma poodi ja omandasin hilbu proovimata. Tänaseks on sõna "klassika" saanud uue tähenduse. Mööngem, et mu kell on muutunud ovaalsemaks. Aga, ma olen valmis võtma lahjat mürki, et muutunud on ka lõiked.
Kuidas selgitada, et ka S pikkuse püksid lohisevad ca 5 cm mööda maad. Et kui riie on paras rinnust, siis on ta vöökohast lai ja vastupidi. Et enamik jakke ja pluuse ei võimalda kinniste nööpidega käsi liigutada...?
Jah, ma olen ülikonservatiivne ning mu kaasavaras on nõukaaegsed iganenud arusaamised kenast rõivast. Ma ei pea viisakaks eksponeerida kolleegidele oma (küll vaieldamatult kauneid) rindu. Leidke kena suvekleit, mille dekoltee poleks nabani. Pole Olemas. Ma leian, et vanuses, kus kaunite käsivarte saamiseks ei piisa enam tahtejõust, pole nutikas kasutada varrukapikkust, mis lõikab käsivarre läbi kõige paksemast kohast. Ma usun, et maailm on kenam paik, kui päevitamata, sääsepunnide ja veresoontega sääri varajab pisut pikem seelik. Et lohvaka pluusi juurde sobib kitsam seelik ja vastupidi. Et laia peput ei ole mõistlik rõhutada nn ratsuripükste ja lühemaid jalgu capripükstega... jne.
Planeedil, kus mina elan, on suviti sageli tuuline, sajab vihma ning õhtuti on 10 kraadi. Planeedil, kus elavad disainerid ja ostujuhid vihma ei saja. Ja tõelisel daamil on ju alati kaasas kübar ning vihmavari. Mina ei ole daam, aga kõpskingadega jopet kanda ka ei tahaks. Ma tahaksin elegantset kapuutsiga vihmamantlit. Pole Olemas. Kui eksib mõni haruldane isend, siis on ta suviselt must.
Ma tean. Nõudlus ja pakkumine. Masstoodang ei ole individuaalõmblus. Kuid ka ühtegi uuringut lugemata ja tegemata peaks olema ilmselge, et rahvastik vananeb. Kliima muutub. Ja raha on 35+ vanuste naiste käest. Seda tõestab ka hooaja lõpus riidepuudel nukralt rippuv androgüünne naftast valmistatud kunst. Kas kaupluste ostujuhid tõesti usuvad, et see on hooajast hooaega kestev juhus?
Põhjus, miks mu kapis on endiselt Christine ja Respect pole ihnus või laiskus. Mu positiivne enesekindlus, mis kodus peegli ees leiab et - on tegu ja nägu, rebitakse kaubanduses puruks, trambitakse mutta, kaetakse sõnnikuga ning sülitatakse veel peale. Ma saan nende paari tunni jooksul teada, et ma olen paks ja kole. Mul on liiga suur rind ja liiga peenike piht. Liiga lühikesed käed ja jalad. Mitte naiselik, nagu mina arvasin, Vaid paks.
Ma tean, mul on 3 võimalust.
Esimene. hakata väärikalt vananema. Hüljata ajast arust arusaam, et riie peaks kaunistama ja võtta omaks rõivaste kattev ning soojendav funktsioon. Leppida, et keha võib eksponeerida tema naturaalses ilus.
Teiseks, pühkida õmblusmasinalt tolm ja hakata uuesti ise õmblema. (Ei, see tegelikult pole siiski variant.)
Või kolmandaks, õppida googeldama, et leida tasuta parkimise ning õiglase hinnaga õmblejanna.
Appi, mul pole mitte midagi selga panna!!!
Või siis: Teha üks päev kuus niimoodi vabaks, et on aega piirkonna (kiriku)kaltsukad läbi vaadata. Sest kaubamajade riided ongi nõmedad. Kõik teavad.
VastaKustutaÕmbleja on muidugi hea lahendus, aga minagi kasutan pigem sekkarite varianti, sest tundub, et mujal maailmas elavad ka sellised naised, kel pisut liha luudel ja neile toodetakse riideid.
VastaKustutaMinu tippkogemus oli see kui läksin teksaseid ostma, ma olen nii 168 cm pikk ja 55 kg - 95% pükstest on mulle 5 cm liiga pikad ja puusast üle ei tule ning kui küsisin suuremat numbrit vastas nätsu näriv tülpinud näoga teenindaja, et suuremaid enam ei tehtagi...Ilmselt olen hiidnaine.
VastaKustutaTallinnas on Marks&Spenceris sellised enamvähem normaalsed keskealisele inimesele sobivad rõivad.. muud ei oska kahjuks soovitada.
VastaKustutaMarca, vali parem pood. Nt Tallinna Kaubamajast, kus vanemad müüja-daamid minusuguse (40+) mehe ümber kenasti ringi sagivad ja mudeleid kohale tassivad.
VastaKustutaMS on väga okei. Kõik mu särgid on nende käest ja mudelid on sellised, et tõesti, proovida pole vaja. Isegi inspektor Barnaby ostab oma hilbud M&S käest :)
Jah, M&S julgen ka mina kiita. Annab vähemalt lootust:)
VastaKustutaKaltsukate osas ei oska midagi kosta. Olen neist palju kuulnud, aga need, kus olen käinud, ei müü mulle meelepärast. Ju pole õigetes käinud...:)
Respect oli mu suur lemmik :) Ja Christine'i asju oli mul ka - head kontoririided, mul siiani üks must pluus alles, mis küll kahjuks enam ammu selga ei mahu. Viimasel ajal ostan Lindex'ist ja nagu paksule kohane, ka Zizzi'st kui pealinna satun.
VastaKustutama soovitan kaltsukatest Tartu exclusive-ketti, millel ei ole õnneks enam sugugi eksklusiivsed hinnad. Vanasti olid, aga siis tuli neile mõistus pähe ja nüüd on keset poodi kogu aeg ühe- või poole-euro-osakond. Kusjuures sageli võib mingi eriti kvaliteetne asi just seal olla (kallima riidepuu peal on sünteetilised litritega võrksärgid jms ofkoors). Ma olen sealt viimase aasta jooksul üles noppinud peenvillase poolde säärde seksikalt puusi ümbritseva seeliku, mis pihast ei lotenda (ka mul on liivakellafiguur, aga puusast laiem kui rinnust), kapuutsiga liibuva kevadsügismantli...
VastaKustutaMis uueriidepoodidesse puutub, siis ma ei tea, mis planeedil ma elan, aga mul on olnud alati raske sealt riideid leida. Ka 10 aastat tagasi. Lisaks liivakellafiguurile on mul veel kitsad õlad, nii et õlad peaks käima justkui kaks numbrit väiksema pluusi sisse kui büst. Ma lähen alati tigedaks, kui selgub, et S- või isegi M-suuruses riideid kandes ei tohi rindu olla.
Aa, muide, kaltsukast muretsetu põhjal julgen öelda, et sellisele emasele figuurile istub just H&M väga hästi, paremini kui M&S. Kuigi ka H&Mi asjadel on halb komme nööpe omatahtsi rinna eest lahti teha, aga noh, seda viga saab paari pistega parandada. Kuni ma neid uuest peast ei osta, ei aja see ka vihaseks.
A mis õmblejatesse puutub, siis mul on sõbranna, kes on lasknud õmblejal teha, ja tema jutust olen aru saanud, et õmblejal teha lasta on odavam kui enamikust poodidest osta. st kui sealt poest ei osteta just üliodavkaubamärke, mis peale hingamisest ära lagunevad.
Mnjah, Tartu ja Pärnu on minu jaoks natuke kaugel. Aga Tln soovitusi ootan rõõmuga:)
VastaKustutaSul tuleb ikka oma firma teha. Tänapäeval toimub õmblustöö nagunii Bangladeshis, tuleb sinna lihtsalt õiged tellimused saata :)
VastaKustutaMina olen rinnast ja puusast parajaid jakke saanud Ülemiste Keskuse Hansmarki poest. Selle firma lõiked sarnanevad vana hea Respecti aegadele ;) M&S-st olen samuti saanud sobivaid asju.
VastaKustutaTegelikult huvitav, et print on demand on täitsa olemas, aga puudub sew on demand, kus saaks valida veebist mudeli, sisestada oma mõõdud ja kahe päeva pärast oleks pakk automaadis.
VastaKustuta