esmaspäev, 19. märts 2018

Palun lugege e- raamatuid

Et sa teaksid, e- lugerist lugemine EI OLE sama, mis lugemine tahvlist, ekraanilt või telefonist.

Kui ma küsin potentsiaalsetelt e- raamatute sihtgrupilt, et miks nad ometi e- raamatuid ei loe, siis esimene vastus on: ma ei saa /taha/suuda lugeda ekraanilt.
Ses mõttes on nii Elisa, kui ka Rahva Raamatu äpid teinud karuteene, kinnistades seda eksitavat kuvandit nagu võrduks e- raamatu lugemine lugemisega ekraanilt. Kiidan mõlemat teenust, kuid nende sihtgrupp  on natuke teine. Need on nooremad inimesed - näiteks koolilapsed, kes peavad lugema kohustuslikku kirjandust. Või inimesed, kes loeks nagunii, lihtsalt  väljund  on teine. Nad ei loe raamatut paberilt, vaid ekraanilt. Ehk siis lugejaid ei saada juurde, vaid need suunatakse ühelt kanalilt teisele.

Mina räägin nendest inimestest, kes on nn lugemisturult lahkumas või lahkunud.

Ma armastan lugemist.  Aga ma ei taha osta paberraamatuid.
Esiteks olen raamatute ostmiseks täna liiga roheline ( ja kõik need, kes täna tselluloositehase vastu protestivad, peaks seda samuti olema).
Ja teiseks. Ei mahu. Aastaid tagasi, kui lahkusid mu äi ja ämm, olin püstihädas. Me oleme need põlvkonnad, kelle toad on raamatuid täis riiuleid. Samad raamatud kõikides kodudes. isegi samas järjekorras, kui naabril. Ma nägin vaeva, et neist raamatutest lahti saada, sest keegi neid ei taha. Ja ära visata ei luba mu usutunnistus. Mu vanemad, on tänu taevale, täna veel elus ja terved. Aga terve korteritäis sama probleemi ootab mind veel üks kord tulevikus ees.
Raamatuid ei ole maailma juurde vaja.


Probleem ei ole ka isegi niivõrd selles, et " raamatukogu on kaugel", vaid selles, et paberraamatu lugemine muutub vanusega järjest raskemaks. Ei näe.

Mina ei saa ekraanilt lugeda. Silmad ei kannata. Mina ei saa kasutada ei Rahva Raamatu ega ka Elisa äppi. Mina ei ole selle teenuse sihtgrupp. Minusugused, kes tahaks lugeda, aga ei saa lugeda paberraamatuid, on tegelikult palju. Presbüoopia tabab meid teatud vanuses. Ja kui ei taba, siis oled õnnelik inimene. Kiida oma vanemaid ja geene :)

Ma olen ka mitmes oma varasemas postituses kurtnud, et paljud meie tööandjad, teenusepakkujad ( ja tööhõiveametnikud) näikse elavat paralleelmaailmas. Arvates, et noored on nagu puravikud, kes on kusagil siiski olemas, nad tuleb lihtsalt metsaalt üles leida. Aga noori ei ole ega tule ka juurde.
Kas te teate, kui palju on Eestis üle 35-aastaseid?  59%.
Samuti on selles eagrupis detsiilid, kel on kõige rohkem vaba raha, mida nad soovivad ja saavad kulutada meelelahutusele.
Nõudlus seega justkui oleks. Aga pakkumine puudub.

Mu isa, kes saab sel aastal 75, on supernäide, keda ma alati kasutan, kui mu vestluspartner hakkab rääkima suremisikka jõudnud  40-aastastest või kui uuringufirma selgitab mulle tõsimeelselt, et üle 65 aastaseid pole mõtet enam küsitleda. Mu isal on loomulikult nutikell ( minul ei ole) ja nutitelefon, ta kasutab ( liiga aktiivselt) skype, messengeri, facebooki. Kirjutab jõudumööda blogisse mälestusi. Instagrammis ta õnneks veel pole. Aga ma ei imestaks, kui homme juba on.
Ning kui ma sain mingid aastad endale e-lugeri, siis ei läinud kaua aega, kui ta tellis selle ka endale.

Ema on mul pisut konservatiivsem. Noorena oli ta väga aktiivne lugeja. Mida vanemaks, seda kehvemaks läks nägemine. Ja ma mõistan teda täiesti. Mul on ju pooled tema geenidest. Kui oled olnud päev otsa arvutis ja nägemine ei ole enam see, siis õhtul lihtsalt ei suuda lugeda. Lihtsam on avada telekas, kus lisaks silmadele puhkab ka aju.
Mõned aastad tagasi tehti emal silmaopp ( küll on hea teada, mis mind ees ootab...:() ja kuu tagasi üllatas ta mind sellega, et on isa lugeri nn üle võtnud.

Jah, ütleb ta. Sul oli õigus.
See EI OLE arvuti. See on nagu paber. JA see on veel parem kui paber. Ei läigi ning ma saan tähed teha täpselt nii suureks kui ma tahan. 
Mu ema loeb jälle.


Eestis avaldatakse aastas keskmiselt 4000 raamatut. Keskmise tiraaziga 900 eksemplari.
E- raamatute tiraazi kohta on numbreid raskem leida ( ei viitsinud väga otsida ka), aga ma saan aru, et see on u 3% käibest. Ehk siis, need numbrid on ühest küljest hiigelsuured ja teisalt imepisikesed.
Oleks mõeldamatu, kui me need kõik ostaksime. Ja tegelikult mõtlen ma sama ka raamatukogude kohta. Kuhu kõik need raamatud mahuvad ?!

E- raamatute ilmumisega on seotud veel üks delikaatne probleem. Tegelikult ajend, miks ma üldse seda postitust kirjutan. Suurem osa digiteerituist on kas esoteerika või kergem ajaviitekirjandus.  Internetist juhtusin lugema Varraku esindaja seisukohta, et nende zanr läheb e- lugejale väga hästi peale. Et e- lugeja eelistabki kergemat kirjandust. Võib olla ka nii. Aga võib olla, et põhjus ja tagajärg on sassi läinud. Et kuna pole muud lugeda, siis loetaksegi seda, mis on.
Nõudlikuma lugeja jaoks on nimekiri väga lühike ja seeläbi tekib suletud ring. Keeleoskaja jaoks on avatud miljonid (tasuta) e- raamatud üle maailma. Mistõttu eestikeelsete e- raamatute lugejaid jääb veel ja veel vähemaks ja väiksemaks jääb ka autorite motivatsioon eestikeelseid e- raamatuid avaldada.
Mina, sarilugeja, olen praktiliselt üle läinud ingliskeelsele kirjandusele. Mul on leotud blogidest tekkinud pikk nimekiri eestikeelsetest raamatutest, mida ma tahaks lugeda, Aga ma ei loe neid ilmselt kunagi, sest need on ilmunud ainult paberil.

Ma olen mitmes internetikeskonnas näinud võimalust teha oma raamatust e- raamat. Tõsi, kuna mul pole raamatut, millest teha e- raamatut, siis pole mul ka aimu, äkki see ongi keeruline või kallis. Või mingi probleem peab olema, miks väga paljud autorid oma loomingut elektrooniliselt ei avalda. Öelda, et turg on liiga väike, on aus. Aga sama mikroskoopiline on ka Eesti paberraamatute turg. Ma tõepoolest ei  saa aru, miks ma autorina keeldun oma auditooriumi suurendamisest, olgu siis kasvõi selle 3% võrra.
Aga, nagu öeldud. Ma ei tea. Äkki ongi üle mõistuse kallis ja keeruline.



See postitus ei ole tellitud või tasutud reklaam. Minu huvi seda kirjutada on pragmaatiline. Kui meid, e- lugejaid on rohkem, siis on rohkem ka paremat kirjandust. Ehk siis on rohkem eesti autoreid ja väärtkirjanduse eestistajaid, kes viitsivad teha oma loomingust ka elektroonilise versiooni. Neile, kel vanus pole enam see ja nägemine ka mitte. Aga kellel on säilinud lugemisharjumus ning kes seda suurima rõõmuga ka teeksid.

Ehk siis. Kui teil on küsimus, mida kinkida oma üle keskea lähisugulasele jõuludeks, sünnipäevaks, pulma - või lahutusaastapäevaks.
Kinkige  e-luger.
Tehke endale seade selgeks ja joonistage valgele paberile lihtsas eesti keeles kaasa skeem, kuidas seda kasutada. Ja teil on kingitustega hooletu ka järgmised aastad. Te saate kinkida raamatuid. E- raamatuid.





oma lugerist olen ma kirjutanud täpsemalt siin.

41 kommentaari :

  1. Mul on e-luger, tellisin poolteist aastat tagasi sünnipäevaks. Jube rahul olen. Peamiselt loen enne magama jäämist voodis külitades - päris raamatuga ei saaks pimedas toas nii teha, peaks veel tuld kustutama ja vaatama, et raamatut ära ei väänaks (nt kui on raamatukogust). Kui uni tuleb, löön kaane kinni ja kõik. (No tõele au andes - kuna mul on uneprobleeme, siis pigem "kui silmad ära väsivad"). Loen tasuta eestikeelset klassikat, tõmbasin Apollost või kuskilt hea portsu. Hea meelega loeks uuemat eestikeelset kirjandust (isegi maksaks selle eest!), aga mida ei ole seda ei ole. Õnneks on inglise keel selge ja nende raamatute valik suur. Probleem? Hea meelega kingiksin oma emale ka, aga mida tema loeks? Inglise keelt ta ei oska.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui ema oskab juhuslikult vene keelt, siis venekeelset kirjandust on e-raamatutena internetis tohutu tasuta valik.

      Kustuta
  2. Olen lugenud, et autor saab e-raamatu eest tühist tasu. Müügist saab küll oma osa, aga e-raamatukogudest vist mitte midagi, sest seda ei peeta loominguks, vaid teenuseks. Mingi niisugune pull vist. Uuri asja!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Autor võib saada oma e-raamatute eest päris korralikku tasu. http://villa-lili.blogspot.com/2017/07/raamatumuugi-aruanne.html

      Kustuta
  3. Mina olen oma lugeriga väga rahul (Nook), saab isegi pimedas lugeda, sest valgustus on olemas - mitte taustavalgustus, nagu läpakal või iPadil, vaid valgus langeb pealtpoolt ekraanile, tuleb ekraaniservast. Kuna taustavalgustust pole, saab lugeda kasvõi päikese käes lesides, silmi ei väsita. Ainus põhjus, miks järgmiseks ilmselt Kindle'i ostaksin, on see, et Kindle'il saab sõrmedega sisse-välja zuumida - tavaliste eraamatute puhul pole vahet, aga just pdf-asjade lugemisega tekib vahepeal see probleem, et näitab vales suuruses ning seda muuta ei saa (eraamatul muudad lihtsalt tähesuurust ja kõik). Aga tegelikult puutun ma pdf-idega nii vähe kokku, see rohkem selliste vanade klassikaliste vabavaraliste asjade teema, et ei viitsita enam epubi teha (kuigi ma võiks ju need paar eurot maksta), vaid on ainult pdfid saada.

    Tunnistan ausalt, et ma ei mäleta, millal ma viimati eestikeelset raamatut lugesin. Mikita viimast sirvisin vist eelmisel suvel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ja niimoodi eesti keel ja eesti kirjandus välja surigi..:( :(

      Kustuta
  4. Mul oli e-luger. Nüüd on see mu poja käes, kes loeb sealt neid raamatuid, mida paberil kätte ei saa (ingliskeelne kirjandus). No ei sobi mulle. Esiteks mulle meeldib paber näpu all ja võimalus KÄSITSI lehitseda, ka kimbukaupa, mitte lehthaaval. Olen ostnud internetist mõned e-raamatud, olen ka lugenud, sest muud üle ei jäänud - paberkujul neid ei ole. Aga ikka ei meeldi. Võibolla vanemas eas, kui silmanägemine halveneb, siis jah, on teine lugu.

    Teiseks - ma ei taha kõiki raamatuid omada. Oman hea meelega ainult neid raamatuid, mida päris kindlasti veel mitu korda vaja on, enamasti see ei ole ilukirjandus. Aga raamatukogus, nagu sa juba ütlesid, ei ole e-lugerile suurt midagi saada. Pealegi tahetakse siit anda nende luger kaasa, mitte laadida laenutatavaid raamatuid minu lugerile, sest ... neil on vähe kogemust ja nad vist ei oska. E-raamatukogusid ma veel külastanud pole.

    Kolmandaks - paberraamatu hävimine on vähetõenäoline, ühe sõrmeliigutusega seda ära kustutada ei ole võimalik. Aga kõik virtuaalne on nii kergelt kaduv - ma ei saa päris täpselt aru, miks e-raamatud nii kallid on. Praktiliselt paberraamatuga samas hinnas (mõni tühine protsent odavamad). Trükkimise- ja materjalikulu nendega ju ei ole? Niikuinii kujundatakse raamatud tänapäeval arvutis, tekstifailidena, keegi ei lao enam trükiplaate. Ma ei saa aru. Kuidas saab e-raamatu ettevalmistamine olla nii palju kulukam, et see katab kõvakaanelise köidetud raamatu trükikulud?

    Kui e-raamatute kättesaadavus paraneks, küllap orienteeruksin suures osas ümber. Jutukaid on sealt tegelikult mugav lugeda. Ja kui laenutuse võimalused paraneksid. Ma ei ole nii rikas, et meelelahutuseks osta iga kuu näiteks 8 jutukat, aga laenutan küll hea meelega. Teatmeteosed, määrajad, igasugused olulisest infost tihedad korduvalt lapatavad raamatud peavad aga olema paberil.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja kirjutada ma ka ei oska. E-raamatu ettevalmistamine mitte ei kata kõvakaanelise köidetud raamatu kulusid, vaid on lihtsalt sama kallis.

      Kustuta
  5. See artikkel on ilmunud küll 2016. aastal, kuid reaalsuses palju muutunud pole: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-voiks-e-raamatute-laenutamises-haarata-ohjad/

    Seletab lahti eestikeelsete e-raamatute laenutamistingimused, hindade kujunemise (20% vs 9%) jms.

    VastaKustuta
  6. Ma olen aru saanud, et nt Elisa Raamatu äppi saab lugerisse ka tõmmata. Ja niimoodi lugeda nende üüratut valikut mitte telefoni ekraanilt vaid silmasõbralikumast lugerist. Ise veel loen telefonist aga plaan ikka luger majja tuua, veel on silmad head aga selle lootma jääda ei saa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. kodulehel on endiselt info, et ei saa...
      aga lootus jääb :)

      Kustuta
  7. Oi, me oleme erinevad! Mina tahan, et lugemise ajal oleksid mul käed vabad ja loetav mugavalt põlvede peal, sest siis saab kududa. Kui e-raamatu lugemine käib samamoodi nagu artikli lugemine tahvelarvutist, siis on see üks hirrrrrmus ajaraisk, sest kogu aeg tuleb sõrmega kerida. Ma ju sõna-sõnalt lugeda ei oska, ikka terve lõik korraga. Pelaegi, jah, raamatut tahaks käes hoida ja lapata, loeks korraks sutsukese siit, sutsukese sealt... E-raamatuga ei saa. Pealegi puudub e-raamatul raamtulõhn, mida on kiitnud isegi minu 13-aastane laps.
    Koju osta ma küll paljusid raamatuid ei taha, sellepärast olen sügavalt tänulik raamatukogu eest, aga sellegipoolest - häid raamatuid ei saa kunagi liiga palju olla. Mitte kogu nõukogudeaegne kirjandus ei ole head raamatud, mida peaks alles hoidma. Samuti ei ole suurem osa praegu avaldatavast kirjandusest selline, mida peaks kindlasti ostma - igaühele oma, eks ole, küllap mõni loeb ka varjundite-raamatut rõõmuga mitu korda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. E-raamatut saab lehekülg haaval lapata, ei pea kerima. Samamoodi, nagu paberlehte keerad, tõmbad sõrmega risti üle ekraani. Aga korraga ei ole ees 2 lehekülge, nagu paberraamatul, vaid 1. Minu jaoks on tüütu see, et ma saan raamatut üksiku lehe kaupa lapata, mõnikord tahaks korraga 50 või 100 lehte ette- või tahapoole vaadata. Leheküljenumbri järgi otsimine on tüütu, pigem vuristan lehepaki sõrme alt läbi ja leian niiviisi näiteks üle-eelmise peatüki alguse. Aga, nagu öeldud, jutukaid ei ole vaja edasi-tagasi lapata nagu teatmeteoseid, neid saab vabalt järjest lugeda ja see on paberraamatuga üsna sarnaseks tehtud.

      Kustuta
    2. minu seadmel on ka otsing, nn tagasimineku nupp ja ka peatükkide menüü- ehk siis saad vahele jätta, tagasi minna jne. Samuti, kuna olulisemaid kohti saab märkida, siis saab ka selle järgi minna konkreetsesse kohta ja see üle lugeda.

      Ma olen viidatud postituses täpsemalt kirjutanud, mida saab/ ei saa teha.
      Iga asjaga harjub. Täna tunnen ma puudust ainult ühest asjast- et ma unustan ära autori nime ja raamatu pealkirja :) :) seda just ingliskeelsete puhul. Paberi puhul võtad lugema hakates raamatu kätte ja pealkiri jääb lõpuks meelde. Lugeris... alustan ma tavaliselt sealt, kus pooleli jäi ja ei viitsi kaane vaatele minna :)


      Paberi puhul ei meeldi mulle nagu juba öeldud pisike tekst, raamatu kaal, läikiv paber... ja eelkõige see, et ma ei saa küsimuste korral kohe guugeldada, tähtsaid ja olulisi kohti alla joonida ja tõlget automaatselt kasutada ( vt näiteks "Sõda ja rahu" :))

      Aga tõsi, seadmel lõhna pole. Tuleb leida mõni muu trükis kõrvale lõhnama :) ja raamatulehtede asemel nt sokolaadipaberit krõbistada :) :)

      Kustuta
    3. Minu lugeris saab vabalt mööda joont tõmmata korraga 10 või 50 lk tagasi. Või visata eelmise või üle-eelmise peatüki juurde.

      Kustuta
    4. Mu luger on juba aastaid vana, aga tõenäoliselt on tal ka lappamise funktsioon kusagil olemas. Ma lihtsalt ei ole seda veel üles leidnud.

      Aga see ei lahenda probleemi, et raamatukogudes ei ole uuemat e-kirjandust laenutada võimalik ja osta ma kõike, mida kõigest korra lugeda tahaksin, jaksu.

      Kustuta
    5. Jah, see viimane probleem on aus. Tunnistan ausalt, et eestikeelset pole lugenud ja võõrkeelne on pool ajast olnud vabavara või ... leidnud tee minu lugerisse. On näiteks autorid, keda loen ja jälestan, nagu Houellebecq, ei kavatsegi maksma hakata. Kenderiga sama teema, kui varastada ei saa, siis ei loegi, ta niigi paks. :D

      Kustuta
    6. Siin ma ka kirjutada ei osanud. Selle viimase segase lausepooliku asemel peaks olema, et /...ja osta ma kõike, mida kõigest korra lugeda tahaksin, ei jaksa.

      Kustuta
  8. Head argumendid sul. Mul täitsa tekkis huvi.

    VastaKustuta
  9. http://villa-lili.blogspot.com/2017/07/raamatumuugi-aruanne.html Olen selles maailmas olnud ja olen seal endiselt. Autorina, kirjastajana, tõlkijana. Soovitan Eesti Digiraamatute Keskust https://edrkpood.live.edrk.ee/ Hea uudis on see, et nüüd saab eestikeelseid paber-raamatuid avaldada ka amazon.com vahendusel https://www.createspace.com. E-raamatuid (kindle edition) paraku veel mitte.

    VastaKustuta
  10. Mis mind häirib, on see, et alguses reklaamiti lugereid väga valjuhäälselt argumendiga "e-raamatud on tulevikus nii palju odavamad, sest pole trüki- ja hoiustamiskulusid". Julgen arvata, et neid kulusid pole jätkuvalt, aga odavamad nad küll pole ja vaevalt see neile suure suuga reklaamijatele ka üllatusena tuli.

    Teine asi, mis mind häirib, on see, et alati rõhutatakse ökoloogilist poolt, aga Kindle'i kohta on pea võimatu leida infot selle kohta, kui kiiresti erinevad osad siis reaalselt lagunevad jne. Sest jah, ei trükita hulka raamatuid, aga paber üldiselt siiski laguneb (lisaks on paberipuud üldiselt spetsiaalselt selle jaoks istutatud). Plastik ja elektroonika jne ... Internet ütles just, et keskmise lugeri jalajälg on 168 kg, keskmise raamatu oma ca 7,5 kg. Nii et teoreetiliselt võiks 20-25 e-raamatut juba kenast vahe "tasa teha" (me ei arvuta siin nende väljaandmisega seotud kulu). Lihtsalt laua peale seisma osta seega pole mõtet, kui raamatu-kaks aastas loed, ka mitte, aga kui loed kümme aastas ja kavatsed sama lugeriga viis aastat vastu pidada, juba nagu on. Minul on luger vist juba ca kolm aastat, aga pakun, et raamatuid olen sealt reaalselt selle ajaga läbi lugenud ca kümme (kuidagi ikka tekivad paberkandjal nad koju vahepeal ja käivad sõprade juurest laenuks jne). Nii et veel ei ole looduse säästmise seisukohast see ost sugugi ära tasunud - aga ometi tahaks nüüd ju juba natuke uuemat ja suuremat ja värvilise ekraaniga (hetkel loeme koomikseid iPadist, mida bf oma lugerina kasutab, sest talle meeldib suurem ekraan). Kellel tänapäeval ikka mingi tehnikavidin üle viie aasta on, ikka ostad enne uue (ja sellega koos ka sellele uue ümbrise ja toe jne jne). Loodussäästlikku pole siin midagi.

    VastaKustuta
  11. Mind heidutavad ka need lood, mida aeg-ajalt kuuleb - kuidas keegi kaotas kõik oma ostetud e-raamatud, sest Amazon sai millestki valesti aru ja kustutas kõik maha, ja raha tagasi ei anna - pakub kliendile, kes ei taha nendega enam midagi tegemist teha, selle asemel raamatukrediiti.

    pmst on paberkandja eelis elektroonika ees see, et kui ta juba olemas on, ei sõltu tema tarbimisvõimalus tehnoloogiast. meenub see xkcd koomiks, kus autor nentis, et failiformaatide aegumise tõttu on kaks varianti, mida ta saab täna sama hästi kasutada kui 20 aastat tagasi: füüsiline raamat ja pdf-fail (viimane sõltub muidugi sellest, kas selle lugemise tarkvara jääb alles).

    No ja intellektuaalomandi õiguste kamm on e-väljaannetel vastikum kui paberkandjal: kui ostan paberraamatu, saan seda ka sõbrale laenata. E-raamatute puhul mitte nii lihtsalt. ma ostan e-raamatut ostes kõigest õiguse lugeda, mida ei saa edasi anda. Mispuhul on seda imelikum, et hind on ikkagi nii kõrge.

    VastaKustuta
  12. Hmm... Kasutan Elisa raamatut juba pikka aega ja fännan täiega.. Teen teksti tausta mustaks kui tahan pimedas lugeda, suurust ka saan muuta. Lisaks on nüüd 9 ajakirja saadaval. Kui tahvel juba on, siis on ER igatahes mõttekam kui üks vidin veel, millel pole muid funktsioone. Eriti eestikeelse kirjanduse lugejale. Kuutasu katab igakülgselt minu ja pere lugemisvajaduse. Ise loen tahvlis, plika telefonis, vahepeal saan oma kontot emaga jagada. Ja kui on jamps lugemine, viskan riiulist välja ja kirjutan kurja kommentaari ka takkajärele. Üldse ei kahetse, sest ei maksnud selle eest eraldi:) 2500 digitatud raamatu seast on valida küll. Rahva raamatu äpp pole lugemiseks ju mõeldudki, ainult ostmiseks.

    VastaKustuta
  13. Mul on ka ses kadumise paanika ja see on omamoodi koomiline, arvestades kuivõrd mulle tehnikavidinad meeldivad ja mul üldiselt ei ole kasutamisega tehnilisest aspektist kunagi probleeme aga mingi tõrge on,. Tahvel isegi kogub kuskil tolmu, tööauhind kunagine aga kasutan väga harva. Ja ma seal olen mingi äppi uuendusega oma tahvlis olnud e-raamatutest lahti saanud. Õnneks olid tasuta klassika.

    Aga ma olen ikka täiesti va-na-mood-ne! Kuna meil kodus viis raamatud isa peale lahutust kaasa, siis ma hakkasin keskkooli ja ülikooli ajal oma taskuraha ees ise omale raamatukogu kujundama. See protsess kestab mul siiani :). Ma armastan raamatuid riiulis, teemade kaupa reas. Kujundus, paber, lõhn. Ma isegi liigutan neid vahel :)))
    Loen vaid eesti keeles ja harva e-versioonis. Olen kolmes raamatukogus lugeja, neist kahes käin aeg-ajalt kui hoog sees pea igal nädalal. Ostan ainult väärtuslikke, suure vaikuga. Kohutavalt palju on ikka veel lugemata, rääkimata sellest, mida tahaks uuesti üle lugeda.
    Kui raha oleks laialt, ilmselt vedeleks vahelduseks ka luger kodus aga hetkel ei ole mingit isu osta.

    PS
    Kuidas te varundate e-koopiaid?
    Ja kuidas sõpradega vahetate?

    KK (jälle telos)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Liigitan oli see sõna, mitte liigutan :)

      Kustuta
    2. Mul on koopiad mingis 4s kohas., Ja ausalt öeldes, kaotus oleks rahaline aga väärtuse mõttes mitte väga suur. Enamik uudiskirjandusest on ikkagi ühekorra lugemine.

      ja vahetamine on illegaalne. ..:)
      (võid mulle meilile kirjutada)

      Kustuta
    3. Novot, siit tulebki ilmselt erinevus. Ma ei osta jutukaid ja nn ühekorralugemist. Neid ma laenutan ja ei jõua niigi lugeda nii palju kui tahaks.

      Kustuta
  14. Haa, lemmikteema. FB just tuletas meelde mu ca 5 aasta tagust postitust kus ma ka migi läpkast lugemise põhjal veendunult väitsin, et e-lugemine pole minu jaoks. Nüüd, 5 aastat ja 1 Kindle Paperwhite hiljem, olen täiesti vastupidisel arvamusel. Peaaegu et ei saa aru, et miks inimesed, kes muidu tehnoloogias kodus, üldse paberraamatuid loevad. Olin vanasti, ja olen siiani, suur raamatukogust laenutaja, aga nüüd ei edene paberraamatud üldse. Mulle meeldib valgus täitsa maha keerata ja õhtul pimedas toas ennast magama lugeda. E-luger on mul põlvede peal ja käed teki all, sirutan sealt vaid sõrmeotsa, et end uuele lk-le toksata. Muidu olid jahedas majas käed pidevalt raamatu hoidmisest külmad. Ainuke miinus on tõesti see, et ei jää meelde raamatu pealkiri ja autor, sest iga kord raamatut kätte võttes ei jää silma alla selle kaanepilt koos seal oleva teabega. Mul sõbrana laenas reisile minu Kindle't, tõmbas sinna a la 10 Ann Grangeri krimkat, luges nad kõik ise läbi, st Kindle näitab et 100% read, mis te arvate kas ma saan sotti mida ma ise sealt lugenud olen. Muidu, best thing after sliced bread. Ja libgen.io....

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Loevad sellepärast, et e-raamatuid ei ole nii lihtne laenutada. Kohalikud rahvaraamatukogud, mille kasutaja ma olen, e-raamatuid ei vahenda.
      Neid, mida ma ostan, e-raamatuna on harva olemas. Väga harva.
      Enamik mu viimase aja oste on kasutatud raamatute riiulist (Raamatukoist, Readist, vanaraamatupoodidest).

      Kustuta
  15. Sirvisin natuke lugeripilte ja mul tekkis veel see küsimus, et kas ekraan väikeseks ei jää? ma olen nagu Reet, ses mõttes, et tahan lugedes haarata suurt kogust teksti korraga, tähendab, suure formaadi ja mitte liiga väikeste tähtedega raamatust on mul lihtsam lugeda, vajadusel võin kasvõi kolm lõiku korraga haarata (tegelikult käin ma vist silmadega lõikude vahel üles-alla). Kindle'i piltidel heal juhul ainult kolm lõiku mahtuski ekraanile (kui tekst ei ole väga pisikeseks pandud), mul oleks kohe tunne, et nii ei saa tekstist arugi ju. Paberraamatul on see eelis, et korraga on kaks lehekülge nähtaval.

    nt ka arvutist lugedes eelistan ma lugeda oma suure monitoriga lauakast, mitte läpakast, lihtsal põhjusel, et ekraanile ei mahu muidu ju midagi ära, loe nagu lukuaugust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. (ja see, kuidas inimesed nii pisikese ekraaniga nagu nutitelefoni oma üldse internetis mingist tekstist aru saavad, jääb mulle täiesti hoomamatuks.)

      Kustuta
    2. Minu Nook ja tüüpiline Kindle (Paperwight?) on mõlemad kuuetollise ekraaniga, mis ausalt öeldes mulle jääb küll natuke väikeseks. Vahel ongi suurema tekstiga juttu ekraanil siis ainult kaks lõiku korraga või vähemgi. Nii et olen mõelnud, et kui ostan uue, ostan ilmselt selle uhkema Kindle Oasise, see on seitsmetolline, asi seegi.

      Kustuta
    3. Ei-ei, juba mõtlesin ümber, Kobod on ka veekindlad ja 7,8 tolli.

      Kustuta
    4. ühesõnaga, vähemalt minu harjumustega paistab, et luger oleks hea asi reisi peale kaasa võtta - või üleüldse kaasavõtmiseks, aga kui kodus elada, on füüsilisest raamatust ikka mugavam. endale üritan nagunii hankida ainult sellised, millest oletan, et läheb rohkem kui kord vaja ja kindlasti isiklikku, muidu võib ju alati raamatukogust võtta.

      mis tähendab, et viimasel ajal soetan ma endale eelkõige koomikseid (sest neid ei ole raamatukogus), klassikat (sest seda võib ikka vaja minna) ja absoluutseid lemmikuid. koomiksid on ilmselt ka meedium, mis kannataks pisikese lugemispinna all kõige rohkem, seal ongi ju kujundustervik reeglina vähemalt lehekülg, sageli kaks lehekülge ja mõnikord suuremgi (kui on lahtivolditavad leheküljed).

      Kustuta
  16. formaatide säilimise teemaline xkcd:
    https://xkcd.com/1909/

    VastaKustuta
  17. Igaks juhuks eraldi kommentaar rikastele inimestele ka. Indigoaalane ütleb, et ei saa ekraanilt lugeda. See on selline matsirahva mure. Härrasrahvas ostab AMOLED ekraaniga tableti ja loeb teksti ümberpööratud versioonis (st valged/hallid tähed mustal taustal). Nii on mustad pikslid välja lülitatud, st valgust ei eralda ja silmi ei koorma. Põhimõtteliselt loed nagu paberilt. Tänapäeval väga tavaline tehnoloogia, kõik Samsungi telefonid ja tabletid jms on selle ekraaniga.

    Ostaksin ise hetkega, sest korralik suurus + kui soovid, loed ka värvilisi koomikseid jne, aga see, et hea lugeri eest maksaksid ca 200 eurot, aga selle eest VÄHEMALT 600, võtab kukalt kratsima ja mõtlema, et ega mul tglt seda nii väga vaja ei olegi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. see oli hea ja kasulik info. Tänan!

      Kustuta
    2. Vaatasin just, et tegelikult saab eelmise Samsung Galaxy tahvelarvuti mudeli isegi 450 euroga, nii et tegelikult ma liialdasin veidi.

      Kustuta
    3. Minu Galaxy on nii raske, et ma saan sellega lugeda vaid siis kui ma lauale tolle toetan. Nii et kaal on ka oluline.

      Kustuta
  18. Hea kirjatükk. Ja kommentaarid. Ma olen e-lugeri peale pikalt mõelnud, nüüd lähen vaatan võimalused uue pilguga üle.

    Ehkki mul on tunne, et raamatukogu on endiselt a) lihtsam b) laiema valikuga variant. Raamatute ostmisest hoidun juba aastaid nii kuis saan (st mitte eriti edukalt).

    VastaKustuta
  19. Minul pidas Kindle 10a vastu ja peaks veelgi, aga ostsin uuema, kus on ka taustavalgus sisseehitatud. e-raamatu eeliseks on minu jaoks see, et ei pea koguaeg raamatukogu kaasas tassima. Tahan, loen oma mobiilis Kindle äpiga, tahan, loen Kindles samast kohast edasi. Väga mugav. Ja kuna ma loen inglise keeles, siis ma hoian saatekuludelt kokku teist samapalju kui ma raamatule kulutan.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!