esmaspäev, 12. märts 2018

Muuda hobi oma tööks

hiljuti sain isiklikule mobiilile kõne ühelt ajakirjanikult, kes küsis luba materjalide kasutamiseks mu blogist. (niipalju siis interneti anonüümsusest :))
mõtlesin, ja ütlesin jah. Seejärel jätkasin oma tööd. Saatsin raamatupidamisse edasi arved täpselt selle sama teenuse eest. Mille olin oma tööandja jaoks tellinud teenusepakkujalt.

See juhtum ja eelmise postituse kommentaarid on mind viimasel ajal järjest pannud küsima, et .. aga miks ma neid asju ise ei tee. Ma oskan üsna paljut, millele on turgu, Vähemalt mu tööandja on nõus nende asjade eest maksma, ju siis mõni teine veel. Okei, endale arvete kirjutamine pole ei eetiline ega ilmselt ka juriidiliselt korrektne. Aga, kui oleks, siis ?
Ma olen natuke napakas, eks? On inimesi, kes suudavad iga oma liigutuse teha rahaks. Aga mina nüüd siin pirtsutan ?

Susan Cain soovitas oma kutsumuse äratundmiseks vaadata ja uurida, kelle peale sa oled kade. Kas ma olen kade nende peale, kes osutavad mulle teenuseid, mida ma ise suudaks teha? Ei ole.

Minu olemuse märksõnad on vaheldus ja vabadus.
ilmselt seetõttu  meeldib ja sobib mulle ka mu praegune töö. Seal on hästi tasakaalus loomingulisus ja analüütiline, numbrite pool; intensiivne suhtlemine ja arvutis nokitsemine. Ma jumaldan seda vabadust, mis mul praegu oma asjade organiseerimiseks ja otsustamiseks on ja mulle meeldib paindlik tööaeg.


Kui ma oleksin oma eelmise aasta loomingu maha müünud, oleks mu ühe hobi teoreetiline brutokäive olnud ca 10 tuhat eurot. Ja isegi praegu, kui veel alguse õhin sees ning kogu see tegemine minu vaba tahe ja põnevus, tundus mulle et asi kiskus ikkagi kohati konveieriks ja võtsin jõuga hoogu maha. Aga kui ma peaksin seda asja tegema 2 aastat? 5 aastat? 10 aastat? Ja niimoodi iga päev, et maksta arved ja saada söönuks?

Näiteks seesama blogi. Selle suurim võlu ja väärtus on see, et ma ei pea. Kui mul ei tule kuu aega vaimu peale või kui pole lihtsalt aega. Siis ma ei kirjuta. Ma ei pea ja kelle asi.
Kui tahan, siis vilistan grammatikareeglitele. Ja kirjutan sellest, millest ma tahan, mitte mis ühiskonda kõnetab ja/või klikke toob. Tõsi, ka selle blogiga on seotud filtrid. Kuna suur osa mu lugejatest on vasakpoolsete vaadetega, siis ma üritan mitte avaldada siin maailmavaatelisi ja poliitilisi üllitisi. Selleks on teised väljundid ja teised seltskonnad. Ma ei pea eetiliseks avaldada blogis töö- ja eraelu detaile, mistõttu mu postitused on kohati nii segased, et ka ise hiljem üle lugedes ei saa ma vahel aru, et milles point oli :) Ja ma  väga väga väga üritan, raskustega, mitte avaldada maailmavalu- mittekeegimindeiarmasta- postitusi. Lihtsalt. Igal ühel oma probleemid ja need peab ise lahendama. Ja samas. Kas pole ka see osa vabadusest, et sa saad näidata vaid paari külge iseendast. Jätta endale õigus olla keegi, mingis rollis.
Minu hobid on osa minu privaatsfäärist. Eksklusiivne vaba aja veetmise vorm. Minu saladus ja minu privileeg.

Kui ma loen artikleid inimestest, kes on oma hobist teinud sissetuleku ja töö, siis ma ausalt ei teagi, kuidas suhtuda. Mulle see ei sobiks. Ma ei kujuta ette, et suudaksin 30-40 aastat leida inspiratsiooni, motivatsiooni, uusi vaatenurki ühest ja samast. Aga ma tean, et inimesed ongi erinevad. Mu kõrval on väga palju nn ühe teema inimesi, keda ma kadestan ja pean väga õnnelikeks inimesteks.

Ma ei taha, et lohutusest  saaks kohustus. Ma ei taha seda teha raha eest. Ei. Ma sõnastan ümber. Härra Maurus on alati kodus, kui raha pakutakse, aga ma ei taha, et aiavärvimisest saaks kohustus :)

Samas on ju hea teada, et on nii nii palju tegevusi ja oskusi, mille eest ma saaksin raha küsida, kui ma ühel päeval olen näljas ja paljas.


7 kommentaari :

  1. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  2. "Härra Maurus on alati kodus, kui raha pakutakse, aga ma ei taha, et aiavärvimisest saaks kohustus :)"

    Väga hea! :P

    VastaKustuta
  3. Nii, palun, nagu tellitud, värske ja väga suur IT arendajate uuring,
    https://insights.stackoverflow.com/survey/2018/

    Many developers work on code outside of work. Over 80% of our respondents say that they code as a hobby. Other interests or responsibilities outside of software don't seem to reduce developers' interest in coding as a hobby. Those who said they are parents or have other caretaking responsibilities, those who exercise daily, or those who spend the most time outside were slightly more likely to code as a hobby than other groups.

    Ehk:
    81% elukutselistest programmeerijatest ütleb, et nende töö on ka nende hobi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. hakkasin mõtlema, et äkki on see isiksusetüübiga seotud.

      sest hiljuti mõtlesin, mis oleks võinud olla noorena minu eeldustega inimesel kõige tulusam karjääriotsus, ja oletasin, et ilmselt just nimelt IT. mulle tundub, et iseloomult olen ma suhtkoht patsiga poiss (seevastu ei saaks minust suuremat asja turundajat ega organisaatorit). lihtsalt juba põhikooliklass sai (vanemate) valitud nii, et edasi oleks reaali peale minna suhteliselt keeruline olnud, ma olen olemuselt laisk ja läksin seda teed, kuhu kergem oli minna ja vool kandis.

      aga iseloomult olen patsiga poiss ja isegi kui ma ei sattunud oma eluga progemise peale, siis tundub, et minu nokitsemiste jaoks on vaja suht samu omadusi.

      no ja ongi ka mul otsapidi hobidest tööd tekkinud. ma ju ka tõlkisin juba põhikooli ajal vahetevahel täitsa vabatahtlikult.

      Kustuta
    2. andke mulle veel umbes kuu. Ma kirjutan, kuidas mu tuttav üritas karjääripöördena IT maailma siseneda. See, kuidas me riigi raha raiskame, ajab mul juuksed peas püsti. Ning ma ei taha kuulda ega näha enam mitte ühtegi artiklit... meil on puudu töötajatest (kes oleks 20 aastased ja 20a aastase töökogemusega).


      ma arvan, et need on õnnelikud inimesed, kes suudavad meelelahutuse st hobi muuta tööks. Samas natuke kahju ka, kui inimese elus on 24/7 ainult üks tegevusala.Aga ju neile siis nii meeldib :)

      Kustuta
    3. Mina püüan muuta oma hobi oma tööks. Aga. Mul ei ole üks väike kindel kitsalt piiritletud hobi, vaid see hobi on nagu kaheksajalg või amööb, paljuharuline ning aeg-ajalt sirutab välja mõne enneolematu kulendi. No ei ole igav. 24/7 ma kindlasti ei suudaks ainult ühe tegevusalaga tegelda.

      Kustuta
    4. ja mul on pigem jälle nii, et hobisid vm huvipakkuvaid asju on nii palju, et kui mõnigi neist midagi sisse toob, on juba kuidagi võimalik elada, ilma et peaks 24/7 ainult üht asja tegema. mul ei ole küll ka väga suuri sissetulekuvajadusi.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!