neljapäev, 2. aprill 2015

Bakterid teevad meiega inimkatseid

Teisipäeval näitas  ETV 2 väga põnevat filmi *, mille hüpoteesiks oli, et meie tegelik aju on meie seedesüsteem. Täpsemalt, seal elavad bakterid. Need bakterid määravad meie olemuse, pärilikud haigused, annavad ülesandeid ajule.
Kui see seos suudetakse lõplikult tõestada, annab see lihtsama võimaluse diagnoosida ja ennetada raskeid haigusi ning oluliselt lihtsamalt mõjutada meie ajus toimuvat.
Ning kui teemat veel edasi arendada, siis pöörduks kõik sõna otseses mõttes pea peale. Mitte meie geniaalne aju ei kontrolli elu Maal, Vaid bakterid. Ja meie, inimesed, oleme vaid osa nende ökosüsteemist ja nende suure plaani objektid ning katsealused.

See film jäi mulle silma, sest kõht on täiesti minu teema. Esimest korda käisin " kõhuvaluga" haiglas mingi kaheksaselt. Isegi minu toonase olematu söögiisu mõistes mind näljutati, aeti öösel üles, torgiti ja sunniti neelama sondi. Killuke kirjutas, et Läänes inimesi eelnevalt tuimestatakse. Aga Nõukogude oktoobrilaps polnud ometi mingi pehmo, meditsiinilised inimkatsed viidi tollal läbi ikka natuuris... brr...
Hiljem olen ma veel paaril korral saanud diagnoosiks "simulant". Kaasajal kutsutakse seda vist "ärritatud soole sündroomiks". Vahet tegelikult pole. Ma ei viitsi sellega enam tegeleda ja olen õppinud niimoodi elama. Olen omandanud nipid juhuks, kui mu kõht otsustab haudvaikses ruumis mingit oma lugu jutustama hakata (siinkohal sügav tänu V. Levi suurepärastele raamatutele). Ma tean, et teatud nähtused nagu näiteks piparmünditee, näts, pasteet, keldrid ja pööningud omavad mulle laksatiivset toimet.
Aga ma säästan teid gastroenteroloogilistest detailidest.
See pole oluline.
Oluline on, et siiani süüdistasin ma aju. Igasugu jama suudab ta tonnides toota. Aga kui siis vahel on tõesti vaja: näiteks anda kehale korraldus lõõgastuda või rahuneda, või leida pingelises situatsioonis vabastav vaimukus.. siis on tal alati mingi sada ettekäänet, miks seda ei saa.
Ja nüüd selgub, et ma olen teinud ajule liiga.
Hoopis minu sees elavad tegelased kontrollivad olukorda ning uue teooria järgi pole välistatud, et just nemad jagavad käske. Ning mingil põhjusel on minuga toimuv neile elukatele vajalik ja kasulik.

Teadlased väidavad, et inimesed jagunevad oma seedesüsteemi bakterite põhjal kolme rühma. Ning see rühm ei sõltu geograafiast, soost, rassist... vaid on puhas juhus. Ning pakett, mille kaasa saad, määrabki paljus su saatuse.

Seda filmi vaadates tekkis mul veel üks huvitav hüpotees.
Teatavasti hakkas aju tormiliselt arenema peale tule leiutamist ja loomse valgu igapäevaseks muutumist, Muuhulgas oli põhjuseks ka see, et ajule jäi seedimise korraldamise arvelt vaba ressurssi,
Ma mõtlen, et kui see protsess suunata vastupidi. Kui on stress ja süüa siis toortoitu- aju peaks tegelema seedimisega ning tal poleks  aega mõelda napakaid mõtteid? Kas see töötaks?

Nendel hetkedel on mul kohutavalt kahju, et ma pole tark. Mulle väga meeldiks olla teadlane ja selliseid asju uurida. Eriti just seesama biokeemia valdkond.
Aga, mine tea. Uue teooria valguses.
Väidetavalt on näiteks ülekaalu põhjuste taga 10% geenid, 10% mikrofloora ja 80% käitumine. Vabalt võib olla, et mu ebaadekvaatsed ambitsioonid  ja mitte just teravaim nupp  pole mitte vale kasvatuse ja geenide süü, vaid see on osa bakterite suuremast plaanist.

Kahju oli natuke, et täna veel lahendusi pole. Asjaga tegeletakse, teemat uuritakse.
Näiteks EFSA ( Euroopa toiduohutusamet) on kategooriliselt tõmmanud kriipsu peale ca 10 tuhande aastasele inimkonna kogemusele, et hapendatud piim teeb kõhule head ning keelanud ilma täiendavate uuringuteta terviseväited, mis omistavad piimhappebakteritele probiootilise toime.
Mine tea, on selle taga ravimitööstuse lobitöö, või muud põhjused.
Kui ravimitööstuses on põhjus- tagajärg seose tõestamine lihtsam, siis terve inimese muutmise veel tervemaks, tõestamine, on keerulisem. Kui ka konkreetsed mõõdetavad markerid näitavad konkreetseid positiivseid muutusi, siis alati jääb õhku küsimus, kas ja mis seda tegelikult põhjustas: mõjutajaid, muutujaid ja tundmatuid on musttuhat.
Ameeriklased, nagu ikka, vilistavad reeglitele ja teevad oma katsetusi edasi. Filmis näidati ( ja rõhutati, et tulemused on esialgsed ning neid on vaja veel tõestada) uuringu tulemusi, mille tulemusena jogurtit tarbinud katsegrupp ei saanud ainult paremat seedimist vaid ka rahulikuma meele.

Hiljuti siin otsisin legaalset rahustit. Jogurt:)



* AegRuum Kõht - meie teine aju (Le ventre notre deuxieme cerveau, Prantsusmaa 2013)
http://etv2.err.ee/v/1a572eff-5daf-49ff-a8a8-5c17140798f7

3 kommentaari :

  1. järsku on selle hapendatud piimaga nii, et ta on kõhule hea, võrreldes rõõsa piimaga (mis on paljudele inimestele lihtsalt mürk)? st inimkonna sajanditepikkune kogemus, mis ütleb "kõhule hea", ütleb selles kontekstis lihtsalt "hapendatud peast kõlbab süüa"?

    mis need kolm gruppi olid? teema erutab mindki, eks ole minagi õppinud elama sellega, et mu kõhuümbermõõt võib päeva jooksul 10 sentimeetri ulatuses muutuda ja riided tuleb iga päev valida sellised, et nad oleks nii kasvamise jagu kui suudaks ka kokku tõmbuda.

    VastaKustuta
  2. Seda ( mis tunnustega grupid) kahjuks ei selgitatud, Öeldi vaid, et jagati entero- genoomide erinevuste põhjal. Ma üritasin guugeldada, aga ei jõudnud kuhugi,

    VastaKustuta
  3. Pärast tuleb veel välja, et nad komistasid kogemata ajurveeda pitta, kapha ja vata tüüpide peale, aga piinlik ju öelda niiviisi. :P Kuigi need ajurveeda tüübid saaks ka viisakalt ekto-, meso- ja endomorfseks tõlkida.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!