teisipäev, 14. veebruar 2012

Argipäeva Mängud

Inglismaal on üks firma, mis pakub turuuuringuid. Kord aastas nad ikka helistavad ja üritavad müüa.
Kuigi ma arvan, et "ei"  ütlemine pole minu jaoks teab mis probleem, omavad onud firmast filigraanseid müügioskusi. Eelmisel aastal, kuigi ma enda meelest selgelt väljendades ütlesin- ei, ma ei soovi, õnnestus meesterahval minuga seejärel vestelda veel 45 minutit!

Tõsi, neist viimased minutid vedeles mu telefon laual, krõbistasin sinna sisse šokolaadipaberit ning seejärel karjudes hallo, hallo, ei kuule! panin lõpuks toru ära.

Helistab siis Brian sel aastal. Kuna ma olen hetkel hõivatud, siis ütlen kiirelt, et pole huvitatud ja kiire on ka. Aga Brian soovib muga pikemalt rääkida ning ütleb, et kui on kiires, siis ta teeb uue kõne homme .
Mingi hetkelise impulsi ajal blokeerin ma ta numbri ära. ( ja-jaa, väga-väga-väga lapsik...:))

Paar päeva on rahu, aga siis hammustab Brian probleemi läbi. Ning ma saan kõne salastatult numbrilt.
Tavaliselt ma ilma numbrinäiduta kõnesid vastu ei võta, seekord millegipärast võtan. Õnneks ma ei tutvusta end, mis võimaldab mul hauataguse häälega mängida lolli, et ma inglise keelest aru ei saa ja keda te õigupoolest otsite.

Aga Brian on järjekindel.
Kolmas nädal järjest igal tööpäeval 2 korda päevas proovib ta mulle helistada. Mina ignoreerin kõnesid.
Näis, kumma kannatus esimesena katkeb...

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!