Meie maja juures on kahe mururiba vahel lai jalgtee, mille vasakusse serva pargitakse autosid. Hoolimata sellest, et teemat on ühistu koosolekul käsitletud korduvalt, leidub majas ikkagi kolm-neli autoomanikku, kellele asi kohale ei jõua. Pole harvad juhused, kus autod on hommikuks mõlemalt poolt blokitud ning väljapääsemiseks tulebki üle muru sõita.
Ja eile õhtul välja minnes- tabasin ma ühe neist otse teolt! Riigikeelse palve peale auto ümber parkida pööritas Mersukohuke muidugi silmi ja kehitas õlgu.
Kui ma naiivselt arvasin, et tegemist on eksitusega, inimene vabandab ja ajab oma auto mujale- siis, hoopiski mitte! Ah, et meil on selline kokkulepe, et üks teepool hoitakse vaba? Ah, et muidu ei pääse jalakäijad ja lapsevankriga emad mööda? Ah, et kõnnitee teine ots on lumeuputuses ning sealt välja sõites võib auto lumme kinni jääda? Aga turtsus mis turtsus, auto parkis ümber:)! Sõpradena me ei lahkunud, minu "Spassiibo" peale turtsatas daam vaid mühkamisi üle õla ning ilmselt saab nende peres siit alguse legend kurjadest eestlastest...
Tagasi tulles avastasin, et sissesõidutee oli blokitud järgmise idioodi poolt. Kirjutasin auto lumisele aknale rumala sõna..:) Lapsik? Aga lõbus.:)
Huvitav, kas mupo võtaks mind tööle?
Kui paar korda enne peaga vastu seina kukuksid, siis nad teeks ilmselt küll tööpakkumise.
VastaKustuta