Peale kaklust rusikatega ei vehita. Rentsil ja Gerdil oli muidugi õigus, et õigus järgida oma usku vs vähemuse emakeele kehtestamine riigikeeleks on kaks erinevat asja. Minu küsimuse püstitus on- kust jookseb sallivuse piir ? Milline neist nõudmistest on elementaarne inimõigus, milline neist on kultuurse inimese viisakas vastutulek. Milline neist mõistetav, kui konkreetse õiguse eest võitlejaid- vajajaid on juba... kui palju?
- õigus rääkida ja suhelda avalikus ruumis emakeeles
- õigus saada emakeelset haridust
- usuvabaduse õigus
- õigus omada riigi peavoolust erinevat kirikut, pühakoda
- õigus saada infot ning olla teenindatud emakeeles
- õigus mitte teada midagi elukohamaa kultuurist ja ajaloost
- õigus kanda usust lähtuvat atribuutikat, riietust
- õigus tähistada riigi peavoolust erinevaid pühasid, tähtpäevi
- õigus nõuda kaasmaalastelt minu usust lugupidamist, mitte solvates mind ebasobiva riietusega
- õigus pidada kinni oma usust lähtuvatest kommetest ka juhul, kui need ei haaku kohaliku kultuuriga
- õigus mitte lasta end solvata massimeedial ja kaubandusel mulle mitte sobivate pühade promoga (et mu lapsed ei tunneks end kõrvalejäetuna ja ahistatuna)
- õigus nõuda, et kaasmaalased mõistavad mu usku ning seetõttu õpivad seda koolis
- õigus saada elukoha riigi kodakonsus
- õigus olla valitud võimuorganitesse, sest minu kaasmaalasi on selles riigis juba piisavalt
- õigus eeldada minuga minu keeles rääkimist, minu keele riigikeeleks kehtestamine
- minu usu riigiusuks kehtestamine, sest kohalikel on oma religioonist suva, aga meie usume kirglikult ja oleme valmis võitlema
jne.
Nagu ütles mu kunagine ülemus- parim juhtimisviis on juhitud demokraatia. Lasta rahval rääkida, kuid kui "rahvas" teeb ettevõtte/riigi seisukohalt rumala ja lühinägeliku otsuse, tuleb otsus ikkagi nendel, kes vastutavad, vastu võtta? Isegi, kui see on rahva tahte seisukohalt autoritaarne ja/või vastumeelt. Sest me ei ela Euroopas üksinda...?
Ühel koolitusel oli juttu sellest, et Rootsi tulevikuuurijad näevad tulevikukliendina väikest Hiina tüdrukut. Esimesel korral kui ma seda kuulsin, valdas mind segadus, aga moslemid? Siis mõistsin, et Rootsi vaatab väljapoole, kuidas laiendada oma turgu ja mõjujõudu. Moslemid on täna juba "omad", kodus, siseturg.
Minust paremad ajalootundjad võivad lõputult tuua paralleele ajaloost, kus erinevatel perioodidel on üks või teine riik, mida tänaseks ei pruugi enam eksisteeridagi, võtnud võimu. (12. sajandi lõpu inimesed ilmselt ennustasid, et edaspidi on kogu maailm mongoliidsest rassist??) Aga see kõik on pöördunud, muutunud. Nende kogemuste põhjal võiks ennast ju lohutada, et küll läheb mööda seegi. Kindlasti ei tule tagasi vana maailm, aga võib olla ehk natuke rohkem selline, nagu mulle meeldiks.
Teisalt väidab Rein Taagepera, et eesti keele ja rahvuse säilimise saladus seisneb just selles, et tänu meie geograafilisele asendile ei tulnud lihtrahvas vallutajatega kaasa. Ehk siis ülalt alla on rahvust raskem muuta ning murda, kui alt ülesse. Selle loogika ja teooria põhjal on võitlus Euroopa muutumisega ette kaotatud lahing. Või annab islami ja hiinlaste omavaheline konkurents meile taaskord armu?
Tõsiselt lihtne ja turvaline on olla kodusel Eestimaal tolerantne maailmakodanik. Ma olen varem kirjutanud oma kogemusest avastades Amsterdami ühistranspordis end ainsa katmata peaga naisena. Imelik oli minul, mitte nendel tumepruunidel silmadel mis mind kõhedaksvõtvalt hukkamõistvalt või himuralt seirasid. Minu taust ütleb, et pühakodades kehtivad teatud reeglid, mida peab järgima. Mul polnud aimugi, et ka trammis kehtib teatud dresscode.
Jah ma kardan. Miks? Ilmselt suuresti sellepärast, et ei tunne neid. Ma kardan kaotada harjumuspärast väärtussüsteemi ja elustandardit.
Kas me harjume ja kohaneme? Nii nagu oleme kohanenud venelastega? Mind paneb õlgu kehitama mu Jõhvi-tuttava kurtmine, et peab täiskasvanud pojale arsti juures tõlgiks kaasas käima. Sest arst ei räägi eesti ja poeg vene keelt. Suur poiss, Jõhvis sündinud kasvanud, ei saa siis nüüd vene keelt selgeks õpitud, eks? (või milline oli teie esimene mõte?) Ma endiselt hämmeldun, et tuima järjekindlusega õnnistavad Eesti riigi objekte ja sündmuseid kirikuesindajad. Aga ma ei lähe selle pärast ka tänavale protestima. Minu põlvkond on harjunud ja suhtub sallivalt keeleerinevustesse ja luteri kirikusse. Pole siis ju võimatu, et nooremad põlvkonnad ei näe midagi traagilist mingi kolmanda usu kombestikust avalikust ja ümbritsevaid mõjutavaid kombeid ja tegemisi?
Ja tegelikult, on sel üldse tähtsust. See ei juhtu ju minu elu ajal. Olla lihtsalt zen, sest maailm muutub minust ja kõigest hoolimata. Ja lapse-lapse-lapse nimi on Ahmed nagunii...
???
Loe kindlasti ka Marek Kallini artiklit Ekspressist
Inglismaad hakkavad asustama Pakistani ja India juurtega uuseurooplased, Põhja-Prantsusmaad, Belgiat ja Hollandit eksaafriklased, Lõuna-Prantsusmaa läheb magriibidele, Saksamaa ekstürklastele, Itaalia arvatavasti Iraagi-Iraani päritolukatele. Ida-Euroopa uuseurooplased saavad olema Hiina juurtega. Skandinaavia põhjaossa võib-olla jääb mingi ingliskeelne euro-kristlik reservaat.
VastaKustutaLääne inimestele kangastuvad nende küsimuste taga väga kiiresti üks teatav kurikuulus viltune tukk ja vuntsid. Vähesed tahavad oma hirmudest ausalt rääkida, isegi kui need on olemas. Poliitikud vist loodavad salamahti, et kui immigrantide elujärg paraneb ja haridustase tõuseb, hakkavad nemad ka põliselanike kombel laste saamist liiga igavaks, labaseks, vaevarikkaks ja keskkonnavaenulikuks projektiks pidama.
Samas - Euroopa kapitalistid (ja pensionifondid jne) vajavad ju odavat tööjõudu ja arvukaid tarbijaid. Keda huvitavad sinu hirmud ilma pearätikuta trammis sõites? Saa üle! Või osta rätik, need ei maksa palju. Siinsamas kõrvaltänavas üks lahke Türgi kaupmees müüb, väga ilusad mustrid. Ära tee tühjast probleemi - ei ole ju nii, et sinu usk keelaks sul pearätti kanda? Ongi vähem õiendamist soenguga, suvel ei ähvarda päikesepiste ja talvel ei tee külm liiga.
Et ühe kandi asutaksid Iraagi & Iraani päritolu uusasukad, seda'i ole ega tule. Teatavasti pärslaste & araablaste vahel kuigi sooje suhteid pole, usk on neil ka erinev (pärslased ši-iidid, araablased enamasti sunniidid, kuid ka araablasist ši-iitidega'i saa pärslased kuigi hästi läbi). Pärslased peavad araablasi harimatuks kõntsaks ning see suhtumine on visa kaduma, täpsemalt pole sajandite jooksul mitte kuhugi kadunud.
VastaKustutaAga mida ma olen kogu aeg mõelnud, et Euroopa võiks migrantidena vastu võtta pigem neid, keda islamimais ahistatakse, mitte neid, kes sealgi peavoolu moodustavad. Näiteks araabia kristlasi, Iraani ateiste & zoroasterlasi jne. Euroopa mõtte traditsiooni arvestades seda suisa tuleks teha. & muidugi seista hea, et neid siin samal kombel ahistama'i hakataks (mis peaks ära hoidma ka selle, et eurooplasi endid islamiriikide kombel ahistataks:))
Minu meelest on selle piiri tõmbamine kultuuris väga lihtne - mul on õigus teha ükskõik mida, mis ei häiri enamust*. Mul on õigus eeldada, et keegi mind selle tegevuse tõttu ei ahistaks, aga mul ei ole õigust nõuda, et keegi hakkaks ennast kasvõi karvavõrdki liigutama, et mina end paremini tunneksin. No näiteks, mul on õigus olla juut, aga see ei anna mulle õigust avalikult peatänaval looma ohverdada. Kui riigi enamus mõistab loomade sellisel põhjusel tapmise hukka ja on seda seadustega reglementeerinud, pole mul õigust üldse looma ohverdada (ja minu meelest on täielik absurd, et näiteks Kanadas, kus on loomade rituaalsel tapmisel juutide seas väga oluline koht, on neil siiani lubatud loomale nuga pärakusse lüüa ja seda seal keerata, mis on loomale äärmiselt piinarikas surm). Mul on õigus olla juut, aga mul pole õigust nõuda, et teised jõulutralli lõpetaksid. Küll on mul aga õigus teha oma kaubamaja, kus jõulutralli ei ole. Mul ei ole õigust nõuda, et riigikoolis õpetataks mulle meeldivaid aineid (kuigi usunditeõpetus on kindlasti kõigile väga kasulik, kui kõrvale jätta see, et seda ei tohiks minu meelest teha enne gümnaasiumi), küll on mul aga õigus kogukonnaga rahad kokku ajada ja oma kool avada (ükskõik, mis keelne), eeldusel, et see järgib ka riiklikku õppekava.
VastaKustutaP.S. Näitena kasutasin meelega juute, sest nemad on üldiselt praeguses ühiskonnas küllaltki tolereeritud, kuigi mõned nende kombed on meie omadest drastiliselt erinevad.
P.P.S. Ahjaa, Rents olen.
* ideaalses ühiskonnas võiks see muidugi olla "ei häiri enamust ja indiviidi, kellele tegevus on suunatud", aga fakt on see, et kui mõnes riigis on 13 aastaselt abiellumine lubatud ja tüdrukud pulmas nutavad, pole meil midagi vigiseda, sest konkreetse riigi ühiskond on enamuses sellise korraldusega rahul