esmaspäev, 7. detsember 2009

Haabersti koolireform

Otsustasin Lukast pisut aidata ja Õismäel koolireformi läbi viia.  Ehk polegi asi nii traagiline, kui oma eelmises kirjutises paista lasksin?
Õismäel on kolm kooli- Õismäe Humanitaargümnaasium (ÕHG), Väike-Õismäe Gümnaasium (VÕG) ja Järveotsa Gümnaasium (JG). Neist esimene õpetab süvendatult keeli ja ahvatleb noori ladina keele õppega; teise kooli tugevuseks on majandus- ja arvutiõpetus ning kolmas pakub eksootilist jaapani keelt, kunsti ja samuti majandusõpet.
Tasemelt on koolid üsna erinevad. Kahjuks ei õnnestunud mul leida põhikooli eksamite statistikat, mis tundub olevat erinevalt gümnaasiumite tulemustest, riiklik saladus- aga gümnaasiumite tulemused on järgmised: ÕHG keskmine 64,39 (73. koht), VÕG 61,59 (106.) ja JG 59,50 (132.).  Kuna töötatakse nö kohaliku materjaliga, siis neile, kes armastavad targutada teemal, kuidas eliitkoolide head tulemused on tingitud ainult sellest, et on võimalik lapsi valida, võiksid nüüd 10 min mõelda selle üle, kuidas on need tulemused nii erinevad.


Aga, tagasi tulles lähteandmete juurde. Tegemist on ideaalsete piirkonnakoolidega.  Asuvad lähedal, kaks koolidest on renoveeritud, viimasele paigaldati just hiljuti tellingud ümber. Suurepärased sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused, palju (tasuta)huviringe.
ÕHG õpib põhikoolis 467 + gümnaasiumis 145 last, JG õpib 460+ 128 last. VÕG andmeid kodulehel polnud, kuid kuna koolid on sama tüüpprojekti järgi ehitatud, siis oletame, et laste arv on samas suurusjärgus. Klassid on üsna alakomplekteeritud: paljud lennud õpivad isegi kuni 17-19 last klassis.
Statistika teab, et Haaberstis on 4509 kooliealist last, neist ca pooled vene rahvusest- ehk siis umbes veerand käivad koolis kesklinnas või on kolinud elama mujale ning muutus on jäänud andmetes kajastamata.

Ok, hakkame siis reformima.
Logistiliselt oleks väga lihtne- kui nüüd mõni laps kulutaks kooliminekule 5 minuti asemel 15 minutit, siis - see pole ju teema. Pole vaja korraldada ei transporti, ega ka õpilaskodusid- muudatuse võib läbi viia hommepäev.
Meil on vaja ära paigutada ca 1400 põhikooli ja ca 400 gümnaasiumilast. Kuna koolimaja on ehitatud 1000-le lapsele, siis põhikooliga on nibin-nabin. Esialgu peab kasutusele võtma ikkagi 2 koolimaja. Tulevikus ilmselt laste arv veel väheneb, ja ühe koolimaja saab ümber ehitada kaubamajaks või parkimismajaks.  Nojah, tegelikult oleks muidugi võimalus need poolteist tuhat last ühte majja paigutada, see teeks keskmiselt 50 last klassis. Kes vanem, see mäletab- on võimalik ellu jääda küll. Ja alati võib osa jõnglasi õhtupoolsesse vahetusse panna. Aga- koolireform annaks suurepärase võimaluse ka integratsiooniks. Kuna Õismäel on üks era ja teine riiklik venekeelne kool, siis seal ümberpaigutusi teha oleks keeruline: vene lapsed saaks aga vabalt eesti lastega kokku paigutada- oleks majad väga funktsionaalselt kasutatud. Ja saaksime juba 2 kaubamaja.

Kuna Järveotsa koolis on ujula, siis see jääb põhikooliks. Ma usun, et haridusametnikud vaatavad ka numbreid ning teiseks põhikooliks jääb tänu nõrgematele tulemustele VÕG.
Humanitaargümnaasiumist saaks linnaosa ainus gümnaasium. Mis muutuks paremaks?
Nii õpetajad kui ka õpilased võivad hingata kergendatult, sest kaoks linnaosasisene konkurents. Noorel, kes tahab saada gümnaasiumihariduse kodu lähedalt või kes kesklinna kooli ei mahu- tal ongi vaid üks valik.
Kuna 1000-le lapsele mõeldud hoone vajab rakendust, siis tasub kohalikel lastel väga rahul olla: kuna kohti on piisavalt, saavad gümnaasiumisse sisse kõik, kes tahavad.
Järgmisel aastal jõuab gümnaasiumisse (kui jõuab) lend, kelle põhikooli viimane, eksamieelne aasta kulus kohanemisele uute kaaslaste ja õpetajatega, mistõttu on algus muidugi raske.
Ilmselt langeb tänu nendele põhjustele ja ka sellele, et kesklinna koolid saavad oma vastuvõttu laiendada, üldine vastuvõetavate laste tase: ka kesklinna koolid saavad 300 lapse, kelle keskmine hinne on 5,0 asemel vastu võtta paarsada rohkem, ehk siis mahuvad kesklinna ka 4,9 keskmisega lapsed. Muidugi, kuna ka kesklinna koolide tase seetõttu langeb, ehk siis polegi sinna enam tungi...?Aga kuna reform viiakse läbi üle Eesti, ja seetõttu on tasemelanguse probleem kõigil- siis arvestavad sellega vast ka ülikoolid oma lävendeid alandades.

Head on veel- saab ilmselt riisuda ülejäänud koolide nö koore, parimad õpetajad, know how. Kui ühe keemia õpetaja asemel on koolis neid 2-3, siis kindlasti tekib mingisugunegi sünergia.
Õpetajate seisukohalt on algus muidugi raske- nagu alati ettevõtete liitmisel. Mõned aastad lähevad kohanemisele, kindlasti on minevikus kinni olijaid ja vingujaid, kes alustavad veel mitu aastat lauset sõnadega, "aga meil..."

Järveotsa Gümnaasium  on kindlasti kurb, et gümnaasiumiosa kaob- kuid samas saab võimaluse tööõpetus- ja käitumiskallakuga kooli asemel õppimiskallakuga kooliks areneda. Kõige õnnetum oleks ilmselt Väike-Õismäe Gümnaasium, kes kaotaks oma suhteliselt tugeva gümnaasiumi traditsioonid ja ajaloo.Kuid pole hullu. Juba 9 aasta pärast jõuab gümnaasiumisse põlvkond, kes vana asja ei mäleta ja on valmis looma uued traditsioonid ja ajaloo.

Mis me siis saime? Kasutusse jäi endiselt 3 maja, 3 direktorit. Kindlasti saab ära koondada mõne õpetaja.
Miks meenub mulle Krõlovi "Kvartett"...?

3 kommentaari :

  1. Käisin hiljuti kuulamas haridusministeeriumi kõrget ametnikku samal teemal. Tema väide oli, et kui reformi jõuga mitte teha, siis suretavad väiksed ja nõrgad maakeskkoolid kõik üksteist vastastikku välja. Aga et kui nt Võhma keskkool jõuga kinni panna, siis jääb vähemalt Suure-Jaani ellu (näited suvalised). Mina kaldun arvama, et kui laps peab hakkama bussiga kooli sõitma, siis ei sõida ta mitte naabervalla keskusesse, vaid pigem juba maakonnakeskusesse, kuhu on nagunii parem bussiühendus, kus on suurem valik vabaajategevusi ja kuhu suure tõenäosusega ka vähemalt üks lapsevanem tööle käib. Või siis lööb ta koolile sootuks käega, sest aja- ja rahakulu on liiga suur. Ja õpetaja kolib selle solgutamise eest võib-olla üldse ära välismaale. Üks lapsevanem küsiski, et kui riik sunnib teda kaudsete meetoditega isatalust ära linna kolima, siis mis peaks teda veel Eestiski kinni hoidma. Hea küsimus muidugi, aga vastus oli ettearvatavalt "kahju küll, aga me pole nii rikkad". Ametnik ütles veel, et õpetaja ja isana on ta nõus, et laps võiks saada võimalikult kaua kodulähedast üldharidust, sest iga koolis käidud päevaga saab ta ikka kasvõi teragi targemaks ja küpsemaks. Aga tööturg pidi nõudma kiiresti ja palju tööjõudu (praegusel hetkel kõlab see küll kergelt absurdselt). Inimeste põud olevat Eestis suur ja juurde neid kuskilt tulemas pole; vastupidi - mida kõrgemaks muutub haridustase, seda väiksemaks viljakus. Mul hakkas tekkima õudne küsimus, kas haridustaset tahetakse siis rahvastiku kasvu nimel sihilikult alla suruda, aga ei julgenud küsida.

    VastaKustuta
  2. Raamatupidaja hariduse pygajana nagu kits kärneriks.

    VastaKustuta
  3. Kahe asja kohta ütlen oma arvamuse.
    1. ega need keskmised hinded nii absoluutsed ka pole, muid näitajaid kooli hindamiseks on ka, klassil ja klassil on vahe sees
    2. klassi suurus on reglementeeritud, maal näiteks lüüakse põhikooli osas klassid lahku juba 27 õpilase pealt, võib-olla linnas on teisiti, kuigi ma ei saa aru, miks peaks. Väiksemas klassis on parem õppida/õpetada.
    Suures linnas pole muidugi koolide kokkulöömine nii suur probleem kui maal, kus näiteks suures vallas on ainuke gümnaaasium, mis löögi alla võib sattuda.
    Seepärast ootakski suuremat paindlikkust ja väga läbimõeldud otsust.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!