reede, 11. detsember 2009

Juhtimine- see on lapsemäng

Ja see juhtus jälle. Osakonna juht lahkus "poolte kokkuleppel" ning tema asemele määrati tore ja tubli inimene. Kõrghariduseta.
Ma võiksin nende lugudega - kuidas juhtima määratakse "ebsi õhtuse osakonna 1. kursus kolmas aasta" haridusega noor inimene, täita oma blogiruumi ilmselt umbes paari kuu jagu. Seda juhtub nii sageli.
Kuidas neil läinud on? Nagu elus ikka. Mõned on põrunud täiega, teised teevad siiani edukat karjääri.
Küsimus, mis millele ma mõtlen, on hoopis teine.
Miks on nii, et oma laste õpetajatelt, meid esindavalt juristilt, meie maja projekteerivalt insenerilt ootame me kõrgharidust. Teisiti polegi ju mõeldav- olgu selle persooni kutsesobivus, milline tahes. Me kõik läheksime ilmselt endast välja, teada saades, et meid raviv arst on määratud oma kohale, kuna " ta on meil siin mitu aastat sanitarina töötanud- tunneb süsteemi läbi ja lõhki; tal on õige suhtumine ja motivatsioon- kõik muu on ju õpitav; meil on vaja siia kohale meesterahvast- keegi, kes suudaks meid esindada väljaspool; olulised on inimese iseloomuomadused ja võimed; haridus pole veel kedagi targaks teinud..."
Miks inimeste ja ressursside juhtimiseks ei peeta kõrgharidust vajalikuks?

4 kommentaari :

  1. Väga hea võrdlus on sul välja toodud. Tõepoolest, kui paljusid kõrgkoolis omandatud teadmisi tegelikus elus vaja läheb, nii võiks öelda pea-aegu igal erialal. Piisav aeg praktikat, "kõik on õpitav" ja internet infot täis...

    Mäletan, kuidas varem oli nii, et minu eriala spetsialist võis tulla nii tehnikumist kui kõrgkoolist. Mina nägin küll nende taseme erinevust. See "ajugümnastika", mis paratamatult kõrgkooliga kaasas käis, arendas nii mõtlemisvõimet kui avardas maailmapilti. Asi pole kunagi vaid praktilistes oskustes või süsteemi tundmises. Ammugi siis inimeste juhtimises.

    VastaKustuta
  2. Selle taga on ju terve mütoloogia - fakulteetides tuubivad eluvõõrad akadeemikud, samal ajal kui läbilöögivõimelised iseõppijad garaažides tulevastele miljardifirmadele alust panevad. Mõisavalitsejaks sai ka Toots, mitte Tali.

    VastaKustuta
  3. Asi pole ehk hariduses, vaid sobivuses selstkonda, kas naerad Savisaare või Ansipi üle või lagistad alti siis, kui sinust kõrgemal olev on enda arvates vaimukas olnud.Lapsemäng... kui sa ei taha olla targem, kui su ülemus. Masu aeg on ütlemata sobiv juhus vabaneda tülikatest

    VastaKustuta
  4. Kõrgharidust ei peeta vajalikuks erialadel, mida on võimalik iseseisvalt omandada (või omandada töö käigus ilma suuremat kahju tegemata) ning kus teadmiste kõrval isiksuseomadused ja võimed vaat et suuremat rolli mängivad.
    Juhtimine on üks neist. Juhtimise juures ongi olulisem pigem töö- ja elukogemus ja õiged isiksuseomadused ja kõik muu on tõepoolest õpitav.
    Arstil ei ole võimalik iseseisvalt teadmisi omandada, keegi lihtsalt ei lase teda inimestele ligi. Samuti arhitekti puhul.
    Samas arhitekti või arsti puhul ei mängi isiksuseomadused nii suurt rolli, neilt oodataksegi, et nad oma töö hästi ära teevad.

    Juhihariduse kohta ütleks vana tarkuse - ega paber matsi ei riku. Iga kell võtaks pigem juhiks õigete isiksuseomadustega ja juhipotentsiaaliga ning elukogenud "ülikooli 1 kursus kolmas aasta" inimese kui kõrgharitud inimese, kes inimestega suhelda ei oska, mingeid juhiomadusi ei oma ja end oma paberi tõttu maailma nabaks peab.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!