Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

reede, 31. juuli 2026

Puhtama tuleviku nimel

Olgu õnnistatud Ai. 

Ma olen täna ( mis kell on?) neli ja pool tundi Ai abiga läbi töötanud 58 kaubaartiklit, et saada aru, mis alates aastast 2030 PPWR raames muutub... Sa ei tea, mis on PPWR? Saad teada. Ikka selleks, et meie keskkond oleks puhtam ja tarbijal lihtsam.

Loomulikult ma teadsin, et see on tulemas, aga ma ausalt lootsin, et tullakse mõistusele ja asi jääb ära. Tundub, et ei jää. Sertifikaatidega on lihtne, neist lastakse praegu pakkide viisi koopiaid välja. Nõuded on ammu täidetud, aga see paber, eks. 

Aga siis need muud asjad. Näiteks peab tulevikus (otsust veel pole, on projekt) pakendile trükkima uutmoodi piktogrammi. Õnneks võib see olla mustvalge. Kui sa nüüd kujutad ette täiesti tavalist pruuni transpordikasti, siis selle tootja peab hankima trükipressi.  Et tarbija saaks aru, et papp käib papikonteinerisse. 

Kõige keerulisem on toidupakenditega, mis vajavad toote säilimiseks õhubarjääri. Päris monoks neid pole võimalik saada ( ok, on võimalik tagasi liikuda aega, kus kogu kraam oli puidus või paberis, säile paar tundi. Aga toiduraiskamist tahame me ju ka vähendada???)
Novot.  Siis lubatud on sellised poolpehmed versioonid. Me oleme neid katsetanud. Kallid on. Ja taaskasutatud plast on hägune st kole, lisaks ei luba EFSA sellel toiduga kokku puutuda. Kõik pakendid tuleb uuesti teha (tohutu raha ja aeg). Ja  kõige halvemal juhul tuleb seadmed välja vahetada, mis eesti keeles tähendab, et me paneme oma putka kinni.
Tõlgin. Ellu jäävad suured investeerimisvõimekusega ettevõtted.

Mingit artiklit lugesin valgusfoori kontekstis, kus keegi naiivitar kurjustas, et tootjad ei taha vähendada kasumit tervise arvelt. Eesti toidutootjate keskmine puhas- ja ärirentaablus jääb vahemikku 3–5%, mis on madalam kui paljudel teistel majandussektoritel. Ja no, kui palju meil need Eesti kapitalil olevaid tootjaid veel alles ongi...?
Võin vist julgelt sellele pahandajale kinnitada, et ükski tootja ei tee neid muudatusi kasumi ( mida õieti polegi) arvelt. Sinu, tarbija, huvides on, et EI teeks kasumi arvelt. Sest ilma kasumita tootja läheb varsti pankrotti nagu viimasel ajal paljud. Hind tõuseb. Ja kui tõuseb sissmüügihind, siis ka väljamüügihind, sest ega eesti jaekauplustelgi väga hästi ei lähe.

Asja teine pool on "hinnad ei tõuse" jäätmereform. Lõpetatakse ära tasuta pakendikonteinerid, nüüd hakkame selle eest maksma. Nii lõpptarbija, pakendi tootja ja pakendi müüja.
Segaolmejäätmete tasu tõuseb 63%, ok 3-lt eurolt 5-le, seega ei protesteeri. Aga minu jaoks muutub mõtetuks biojäätmete eraldi kogumine, kuna valesti kogutute eest tuleb maksta trahvi. Ja no otse loomulikult suudan ma kogu meie kvartali inimeste prügikäitumist korraldada ning kontrollida....

Ei. Mulle ei meeldi ülepakendamine, prügimäed metsa all. Ning ma olen nõus, et biojäätmetest peaks saama gaas ning plastikust Barbied. Aga kallis on see kõik. Mulle tundub, et me pole veel Maslow sellel astmel. 
Ahh... töötan edasi. Et oleks puhtam tulevik.

1 kommentaar :

  1. Tasuta konteinerid on minu arust ainus asi, mis päästab metsad prügist. Kui need ära kaovad, siis... Paneme metsad ka kinni? Mis see plaan siis on...?

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!